136c

Arvestustenädala üks toredamaid hetki oli koosseisus 136.c + Mirja külastada härra Hanseni majamuuseumit. Ilus süda-sügisene jalutuskäik mööda Kadrioru tänavaid viis meid Anton Hansen Tammsaare kunagise kodu ja praeguse Kirjanduskeskuse majamuuseumi ukseläveni. Härra Hansen elas tolles Kadrioru historitsistlikus suvila tüüpi majas aastatel 1932–1940 ning veetis seal ka oma viimased elupäevad. Selle kohta oli meie muuseumigiidil ka paar õudusjuttu varrukast võtta, mille kohta ta meilt kui ,,realistidelt” loogilist seletust palus anda. Ta jutustas, kuidas ühel päeval, mil Tammsaare kabinet-toas tema ase pärast mitmeid aastaid muuseumitöötajate poolt ruumis õiget pidi nihutati, hakkas nimelt tiksuma kell, mis polnud üle 40 aasta sekunditki löönud. Selle müsteeriumi lahendamisega ei saanud meist kahjuks  keegi hakkama.

Kuigi me tolle müsteeriumiga jäime hätta, ei jäänud me kohe kindlasti hätta Tammsaare eluloo alaste küsimustega. Ilmnes, et Mirja on meid korralikeks Tammsaare-spetsialistideks kasvatanud ning seda tõdes ka meie muuseumigiid, kes oma igale küsimusele nagu ühest suust kiire vastuse sai. 

Üleüldiselt oli majamuuseumis huvitav ringi käia, asusime ju siiski meie kirjandushiiglase kodus! Sai uudistada ,,Elu ja armastuse” käsikirja ning külastada Hansenite imekaunist verandat, tutvuda Tammsaare kabinetiga ning mis kõige tähtsam, viibida selles samas ruumis, kus on sündinud nii paljud Tammsaare tegelased ning ideed. Meie giid oli Tammsaare osas ääretult kirglik ning saime teada palju uut ja põnevat meie armastatud kirjaniku kohta, mida õpikud tihti rääkimata jätavad. Saime rohkem aimu Tammsaarest kui inimesest: tema harjumustest, iseloomust, perekonnast. Kuulsime lugusid sellest, kuidas Tammsaares endaski suurtes kogustes ,,Tõe ja õiguse” vaimu leidus – ka tema töötas kui segane ning ei leppinud eales vähemaga kui 101%. 

Ja nii mööduski meie kirjandust-täis sügisene pärastlõuna Kadrioru ühes huvitavamas majas. 

Meie klass Tammsaare söögitoas

Sten, Kaspar ja Nikita nautimas muuseumiõhkkonda

Noor poeet Joonas Tammsaare kirjutuslaua taga

Kirjutas Helery

Esimest korda meie gümnaasiumitee jooksul saime kooli sünnipäeva tähistada õigel kuupäeval, 29. septembril. Hommikul oli küll kooli 139. sünnipäeva asemel mõtetes ühiskonna kontrolltöö, kuid see läks õnneks kõigil hästi ning saime kooli sünnipäeva tähistamist alustada positiivse noodiga. Meie klassile tuli külla Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras, kes kunagi oli olnud Reaalkoolis riigikaitseõpetaja. Sööma saime juba peale neljandat tundi, kuna Riho Terras oli unustanud oma kella Brüsseli ajast Eesti aega keerata ning jäi seetõttu pisut hiljaks. Tema tund oli väga huvitav ja põnev. Kõigepealt andis ta meile kiire ülevaate Euroopa Liidu ajaloost ja viimastest sündmustest. Seejärel rääkis ta meile lähemalt enda tööst ning igapäevaelust Euroopa Parlamendi saadikuna ning Euroopa Liidu probleemidest ja tulevikuplaanidest. Pärast viiendat tundi läksime staadionile, kus tähistasime kogu kooliga Tallinna Reaalkooli 139. sünnipäeva. Kõigepealt kuulasime pingsalt Ene Saare kõne, millele järgnes parimate tunnustamine ja stipendiumite jagamine. Peale seda oli kord tordisöömise käes. Kammiste poolt muretsetud uhkele tordile oli kirsiks Miko toodud õunamahl. Veel enne staadionilt äraminekut esitasime üheskoos meie rebastetantsu.

Palju õnne meie armas kool!

Klassivanemad Hugo ja Mia ning klassijuhataja Madis kooki lõikamas

Kirjutas Sven