Keskaegne Narva

Hermanni linnus

Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille pĂ”letas Novgorodi vĂŒrsti vĂ€esalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, Paides ja Kuressaares. Kunagi oli ka Tartus Pikk Hermann. 14. sajandi jooksul tehtud laienduste hulka kuulusid kastelli pĂ”hjakĂŒljele rajatud vĂ€iksem eeshoov ja suurem eeshoov lÀÀnekĂŒljel. 1342. aprillil pĂ”letasid vene vĂ€ed jĂ€lle linnuse maha. 1345. aastal Taani kuningas Valdemar IV poolt Narvale kinnitatud LĂŒbecki linnaĂ”igused viitavad linna ja linnuse kiirele taastamisele.

Hermanni linnus

Aleksandri suurkirik

Narva Aleksanrdi Suurkirik on historitsistlikus stiilis kirik, millel on ka neoromaanika ja neoklassitsismi elemente. 1879. aastal otsustati, et Narva ĂŒmbrusesse vĂ”iks rajada eestlastele kirik. Kiriku nurgakivi laoti maha 1881. aasta suvel ning valmis kirik pĂŒhitseti sisse 3 aastat hiljem. Kirik nimetati tsaar Aleksander II jĂ€rgi, kes 1881. aastal oli atentaadi kĂ€igus hukkunud. Kuna ehitust finantseeris Kreenholmi Manufaktuuri omanik ning suur hulk töölistest olid luterlased (5000 töölist), sai antud kirikust luterlik kirik. Kuigi Joaaru sai vabadussĂ”jas pommitamiste kĂ€igus tugevalt kahjustada, jĂ€i Aleksandri kirik kahjustusteta. See-eest teise maailmasĂ”ja pommitamiste ajal sai Aleksandri kirik mĂŒrskudega pihta. 1962. aastal vĂ”eti kirik koguduselt Ă€ra ning sinna tuli asemele töökoda ja ladu. 1990. aastal algasid taastamistööd. Kuna kiriku taastamine oli kulukas, kuulutas kogudus 2015. aastal vĂ€lja pankroti ning kiriku ostis Ă€ra riik.

Aleksandri suurkirik

Poisid ja Aleksandri suurkirik

Victoria ja Spesi bastion

Victoria bastion (ladina keeles victoria ‘vĂ”it’) ja Spesi (spes ladina keeles tĂ€hendab ‘lootus’) poolbastion on Rootsi riigitegelase ja sĂ”javĂ€einseneri Erik Dahlbergi projekti jĂ€rgi Narva linnakindlustuse tĂ€iendamisel aastatel 1683–1704 ehitatud bastionid. MĂ”lemad bastion asuvad Narva jĂ”e ÀÀres, Spes lĂ”unapoolseim ja  Victoria PĂ”hjapoolseim jĂ”eÀÀrne bastion. Narva Victoria bastioni kohta vĂ”ib kĂ”hklusteta öelda, et see on vĂ”itja lĂ€bi aegade. Oma 300-aastase ajaloo jooksul on bastion sattunud paljude sĂ”dade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning vĂ”tnud suurte vĂ€ejuhtide kĂ€e all vÀÀrikalt vastu nii vĂ”ite kui ka kaotusi. 21. sajandi algul Ă”igustas Victoria bastion veel kord oma nime – pĂ€rast tĂ€ielikku restaureerimist sai temast jĂ€lle vĂ”itja! Bastion muutus ĂŒheks piirkonna pĂ”hiliseks turismimagnetiks, mis meelitab ligi kĂ”iki, kes soovivad kuulda kaasahaaravaid lugusid ning tunnetada bastioni jĂ”udu ja vĂ”imsust.Victoria bastioni esiseina kĂ”rgus on 16 meetrit. SisemĂŒĂŒri (nn bastioni keha) paksus on ĂŒle 3 meetri. KĂ”rged ja vĂ”imsad esikĂŒljed iseloomustavad kĂ”iki Dahlbergi projektide alusel ehitatud kaitserajatisi.Bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille kĂ”rgus on 2−3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguvĂ”imsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast vĂ”imalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Victoria ja Spesi bastion

Raekoda

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis ehitatud linna kohtu- ja valitsushoone, mis asub Narva vanalinnas. Hoone stiilis on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mĂ”jud. Raekoja platsi arhitektuurilisse koosseisu kuulusid omal ajal raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jĂ”ukate rootsi linnakodanike elumajad. Ehitamiseks andis kĂ€su Rootsi kuningas Karl XI. Ehitustööd toimusid LĂŒbecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti jĂ€rgi. Raekoja ehitustööd algasid 1668. aastal ja kestsid 1671. aastani. Sellele jĂ€rgnes veel omakorda 4 aastat, mille jooksul tehti hoones siseviimistlustöid.1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis kodanliku Ă”hukaitse kinnisvaramĂ€rk. Narva linn hĂ€vines 1944. aasta mĂ€rtsipommitamise kĂ€igus, mis purustas suure osa vanalinna ehitistest. Raekoja puhul hĂ€vis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Raekoda taastati restaureeriti aastatel 1960–1963, arhitekt Henno Potti ja insener H. Uuetalu juhtimisel. Taastatud hoones tegutses nĂ”ukogude ajal Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Narva raekojaplatsi ÀÀres asub Tartu Ülikooli Narva KolledĆŸ, kus Ă”petatakse nĂ€iteks haridusteaduseid, psĂŒhholoogiat, politoloogiat ja majandusteaduseid. TĂ€napĂ€eval on raekoja hoone kĂŒlastajatele suletud, aga linnal on plaan avada see tulevikus ka turistidele ja kĂŒlalistele.

Narva raekoda

Kasarmu aidahoone (kunstigalerii)

Narva Muuseumi Kunstigalerii asub 18. sajandi teisel poolel Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas, aadressil Vestervalli 21. Kasarmu aidahoone on tĂŒĂŒpiline 18. sajandi kolmanda veerandi sĂ”javĂ€eehitis. Lihtne kahekorruseline varaklassitsistlikus laadis hoone viilkatuse, katusekorruse ja kolme vintskapiga. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust. Analoogiline ait ehitati Ivangorodi kindluse nn. Suurde Bojaarilinna. 19. sajandil rekonstrueerti ait kasarmuks, tuntud kui “polgukasarm”. II maailmasĂ”jas sai kasarm tugevasti kannatada. 1950.-ndatel aastatel ehitati see aga ĂŒmber tehase Ă”ppekorpuseks. 1991. Aastast alates on sellest kasarmu aidahoone Narva muuseumi kunstigalerii.

Kirjutasid Henrik, Patrick, Nikita ja Kaspar

Lisas: lend136c 21.05.2020 15:55

Keskaegne Haapsalu

Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, 1279. aastal sai Haapsalu Riia linnaĂ”iguse. Linna hakati ehitama pĂ€rast Vana-PĂ€rnu pĂ”letamist. Haapsalu elanikkond koosnes suures osas baltisakslastest ning ka rannarootslastest. Kammisted on rannarootslased ning ka baltisakslased. 1559. Aastal ostis Taani kuningas Frederik II piiskopkonna ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes sai Saare-LÀÀne piiskopiks 1560. aasta alguses. 1573. aastal liideti valdused Taani kuninga aladega. JĂ€rgnevalt kuulus see Rootsi kuningale Gustav II Adolfile. JĂ€rgnevalt kuulus see Venemaa keisririigi koosseisu ja 1715 kĂŒlastas Haapsalu tollane tsaar Peeter I. Ametlikult kuulus Haapsalu Venemaa keisririigile alles 1721. aasta Uusikaupunki rahulepinguga. Haapsalu on kolmest kĂŒljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Vanalinn

Vanalinn on Haapsalu elamurajoon, kus tĂ€napĂ€eval asetsevad mitmed restoranid ning ka mitmed elamud. Selle vĂ”ib jagada keskaegseks ja 20. saj kuurortpiirkonnaks. Haapsalu vanalinna kĂ”rval asetsev VĂ€ike Viik on paljude lemmik ujumiskoht ning sealgi asub restoran. Samuti on VĂ€ike Viik ĂŒks Haapsalu inimeste lemmikĂ”lu. 

Haapsalu vanalinn

Haapsalu linnus

Haapsalu linnus on rajatud samal ajal kui Haapsalu linn ise. See oli pĂ”hiline tugipunkt. Linnus sai kahjustada Liivi sĂ”jas, kuid moderniseeriti Rootsi kuninga poolt. Linnus on seejĂ€rel saanud mitmeid kordi kahjustada, kuid seda restaureeriti pidevalt. Vahepeal oli linnus nii purunenud, et linnarahvas kasutas seda karjamaana. Linnusega on seotud ka legend Valgest Daamist. Tol ajal ei lubatud naistel linnusesse siseneda, kuid see ei peatanud ĂŒhel tĂŒdrukul end poisiks riietumast ning linnusesse sisenemast. Kui saadi aru, et ta on hoopis tĂŒdruk, mĂŒĂŒriti ta seina sisse ning jĂ€eti ta sinna surema. Valget Daami on “nĂ€ha” augusti kuus siis, kui taevas on tĂ€iskuu. Hetkel asub varametes muuseum.

Haapsalu linnuse muuseumi sissekÀik

Poisid kahuritega

Haapsalu linnuse siseÔu

Kutid Haapsalu linnuse varemete ees

UuemÔisa mÔis

UuemĂ”isa mĂ”is on Haapsalu lĂ€histel asuv mĂ”is, mida on esmamainitud aastal 1539, kui see oli piiskopimĂ”is. MĂ”isa kahekorruseline jĂ€relklassitsistlik peahoone on valminud hiljem, 1833. aastal. Peahoone on jĂ€relklassitsistlikus stiilis. 1920. aastatel ehitati hoone Karl Burmani projekti jĂ€rgi  taas ĂŒmber ja hoonele lisandusid ĂŒhekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus UuemĂ”isa Lasteaed – Algkool. MĂ”isa Valge saal on hea kontserdipaik.

UuemÔisa mÔisa fassaad

Kirjutasid: Kammiste, Kivilo, KÔss, Laats ja Roose

Lisas: lend136c 13.05.2020 14:16

Meie klassi mÔtted distantsÔppest

DistantsĂ”ppe on hea vaheldus ja proov Eesti haridusele. Mulle see sobib, usun, et ka paljudele teistele. Eestis vĂ”iks tekkida koole, mis ongi distantsĂ”ppega, sest kindlalt on veel inimesi, kellele meeldiks enda aega planeerida, Ă€rgata siis kui on soovi, Ă”ppida omas tempos. Kahjuks aitab distantsĂ”pe sĂŒvendada alkoholismi ning motivatsioon on hakanud jĂ€rk-jĂ€rgult kaduma. Õnneks on olemas CS:GO.

-Johann Kammiste

VÀga mÔistlik asi. KÀikski koolis ainult nii. 

-Kaspar PÀÀrson

Mulle meeldib distantsĂ”pe. Tegelikult pole minu jaoks midagi vĂ€ga muutunud, sĂ”pru mul nkn ei olnud. Iga hommik Ă€rkan kell 8, pesen hambad, joon kohvi, siis istun arvuti taha ja alustan koolitööd. Minu lemmik videotundideks on kunst ja fĂŒĂŒsika. Kuigi alguses oli Ă”petajatel raske ĂŒmberkorralda Ă”ppetööd, siis tĂ€naseks on juba kĂ”ik tipp-topp. Ainuke asi, mis mulle distantsĂ”ppe juures ei meeldi on see, et ma ei nĂ€e oma lemmikĂ”petajaid. Igatsen kohutavalt vene keelt ja Erika Vatselit. Ootan juba kooli!!!

-Olari

TööpĂ€eva, nĂ€dalavahetuse ja koolivaheaja erinevus on peaaegu et mĂ€rkamatu. 24h tunni tagant saabub uus hommik, seejĂ€rel uus lĂ”una ja uus Ă”htu. TööpĂ€evade ainuke eripĂ€ra on see, et tĂ”usen kell 8 ja vahest on mĂ”ned videotunnid. Õppimine on jaotunud iga pĂ€eva peale nĂ€dalas. VĂ”iks arvata, et distantsĂ”ppega on keerulisem Ă”ppimisse sĂŒveneda, aga minu puhul on see just vastupidi. LĂ”puks on aega ka tegeleda asjadega, millega varem ei jĂ”udnud vĂ”i ei viitsinud. Ma olen tĂ€iesti ĂŒllatavaid uusi talente avastanud. Üle kĂ”ige on isolatsioon see, mis vaikselt mĂ”istust minema viima hakkab. Inimestest tunnen tĂ”esti vĂ€ga suurt puudust. Aga muidu distantsĂ”pe on pĂ€ris huvitav uus asjake, millega me siin nĂŒĂŒd siis tutvume ja muidu vĂ€ga hullu polegi. 

-Sirle

Kodus on keskenduda raskem kui koolis, kuid oma pÀeva saan ise planeerida. Rohkem aega jÀÀb magamiseks ja spordi tegemiseks.

-Karl Tani

Alguses tundus distantsĂ”pe pĂ€ris tore. Sai ise oma aega planeerida jne. PĂ€rast esimest paari nĂ€dalat on motivatsioon suuresti hÀÀbunud. Tunnen pidevalt vĂ€simust. Iga pĂ€eva lĂ”pus tuleb mulle ĂŒllatuseks, et pĂ€ev jĂ€rsku nii kĂ€hku lĂ€bi sai. Samas pĂ€eval aeg venib. Tunnen nĂŒĂŒd, kui vĂ€he aega mul tegelikult on vĂ”i kui lĂŒhike see aeg tegelikult on. VĂ”ib-olla ĂŒldse mĂ”lemat. Tegevused, millega karantiini algul oma aega tĂ€itsin, ei paku mulle enam eriti rÔÔmu. VĂ€ga raske on Ă”igeks ajaks Ă€rgata. Paradoksaalsel kombel kipun iga Ă”htuga hiljem magama jÀÀma, kuigi ma tegelikult vihkan öösel ĂŒleval ĂŒlemist. Öösel tunnen end veel rohkem isoleerituna kui pĂ€eval. Ma pole karantiini algusest peaaegu kellegagi nĂ€ost nĂ€kku kohtunud. Siiski ei saa ma peaaegu kunagi tĂ”esti ĂŒksi olla ja seda nautida, sest ĂŒks vanematest töötab nĂŒĂŒd kodust.  MĂ€lestused mineviku normaalsusest tekitavad valu. NĂ€en kogu aeg jĂ€rjest veidramaid unenĂ€gusid. PĂŒĂŒan neile tĂ€hendust mitte omistada. Vahel Ă€rritun vĂ€ga kergesti. ÜleĂŒldse tundub see kĂ”ik parajalt jabur ja ebareaalne.

-Nikita

SĂ”nale distantsĂ”pe on praeguseks tulnud juurde mĂ”rkjas-magus maik. Magusaks teeb selle asjaolu, et on vĂ”imalus ise aega ja Ă”ppimisi planeerida. Õppemaht on ikka suur, kuid praeguseks olen ajaplaneerimisega rohkem harjunud ning ka Ă”petajad tajuvad nĂŒĂŒd paremini, kui palju on mĂ”istlik Ă”pilastele teha anda. PĂ€evad ĂŒldiselt mööduvad kiiresti ja ise tihtipeale ei mĂ€rkagi, kui Ă”htu on juba kĂ€es. Pean ĂŒtlema, et olen selle ajaga arvuti pĂ€ris omaks vĂ”tnud. Kooli minnes saab olema tĂŒkk tegemist, et kĂ€sitsi konspektide kirjutamine jĂ€lle omaks vĂ”tta. Olen ĂŒks klassikalistest karantiinis inimestest, kes on nĂŒĂŒd leidnud aega, et tegeleda asjadega, milleni varem nii hĂ€sti ei jĂ”udnud. Olen jĂ”udnud tagasi klaveri mĂ€ngimise juurde, vĂ”tan pea iga pĂ€ev kĂ€tte kitarri ning kĂ€in jooksmas (kui pĂ”lvevalu seda lubab). Elul poleks pĂ€ris vigagi, kui ainult sĂ”pradest ja headest tuttavatest nii suurt puudust ei tunneks. Eks see ole distantsĂ”ppe mĂ”rkjas pool.

-Annika

Mulle distantsĂ”pe vahelduseks meeldib. DistantsĂ”ppel on omad puudujÀÀgid, kuid seda on ka tavalisel Ă”ppetööl, seega vahelduseks on see sobiv ja tegelikult minu arvates isegi arendav lahendus. DistantsĂ”ppe raames saavad Ă”pilased panna proovile oma ajaplaneerimise oskuse, distsipliini, enesemotivatsiooni ning iseseisva Ă”ppimise oskuse. TĂ€napĂ€eva maailmas, kus ĂŒha rohkem tööd on vĂ”imalik teha nii-öelda arvuti tagant lahkumata, on need oskused ĂŒha olulisemad. Õpilaste ĂŒle on vĂ€hem jĂ€relvalvet ning on suurem vajadus oma hariduse eest ise vastutada. Iga pĂ€ev jÀÀb alles aeg, mis muidu kulus kooli minekuks valmis saamiseks, kooli minekule, koolis teiste jĂ€rele ootamisele, koolist koju tulekule jne. DistantsĂ”pe vĂ”imaldab veeta rohkem aega oma perekonnaga ning usun, et inimestel on lĂ”puks vĂ”imalik rohkem aega veeta ka iseendaga ning pöörata vĂ€hem tĂ€helepanu vĂ€lisele, mis on samuti vahelduseks kasulik. DistantsĂ”ppe ei suuda aga asendada tavalist Ă”ppetööd tĂ€ielikult, eriti kannatab vahetu sotsiaalse suhtluse aspekt, mille olulisust ei tasu alahinnata. Seega ma loodan, et hiljemalt jĂ€rgmise Ă”ppeaasta teiseks pooleks stabiliseerub olukord piisavalt, et on vĂ”imalik jĂ€tkata vĂ€hemalt osaliselt tavapĂ€rase Ă”ppetööga. Loodan ka, et Ă”pilaste kooli tagasi saatmisega ei kiirustata, sest sellel vĂ”ivad olla veel palju kurvemad tagajĂ€rjed. Elu ja tervis on siiski palju olulisemad, kui lĂŒhiajaliselt suurem vahetu sotsialiseerumine ning suurem kontroll Ă”ppetöö ĂŒle. KokkuvĂ”ttes vastutab igaĂŒks oma elu ja hariduse eest ise ning teeb otsuseid, mis tunduvad otsuse tegemise hetkel kĂ”ige mĂ”istlikumad.

-Marek

DistantsĂ”pe on vĂ€ga omanĂ€oline, mis sisaldab omajagu plusse kui ka miinuseid. Hommikul ei kulu aega bussisĂ”idule, mis pikendab unetunde, aga keskendumine kodus on rohkem hĂ€iritud kui koolis. Proovile pannakse Ă”pilaste ajaplaneerimine, mis on kindlasti hĂ€davajalik oskus ĂŒlikoolis. Vahelduseks on jĂ€rjepidev koduĂ”pe tore, aga kui pandeemiline viiruse levik lĂ”ppeb, sooviks klassiruumi tagasi Ă”ppima asuda.

-Hans Robert

Alguses tundus tore, aga viimasel ajal hakkab veits ĂŒle viskama. Motivatsioon asjade tegemiseks langeb iga pĂ€evaga ja unegraafik on ka paigast Ă€ra. Ma olen kahjuks selline, kes pigem elab etteantud graafiku jĂ€rgi, sest ise oma aega ma planeerida pikas perspektiivis ei suuda.

-Miko

DistantsĂ”pe on veidike sĂŒrreaalne, kuid minul ei ole selle vastu midagi. Koolitööd saab kiirelt tehtud ja aega jÀÀb ĂŒle piisavalt. Saab tegeleda ka spordiga ja nautida meelelahutust. Koolitööd on enamasti hĂ€sti korraldatud ja tore on nĂ€ha Ă”petajaid kord nĂ€dalas. Aga loodan, et jĂ€rgmine kooliaasta on ikka tavaline, kuna kodus Ă”pin tunduvalt vĂ€hem.

-Fred

DistantsĂ”pe pole pĂ€ris vist minu teema. Ei tea, kas asi on minus kinni, aga Ă”ppeaeg venib vĂ€ga pikale. TĂ€psemalt Ă”pin terve pĂ€ev. Toolil istudes lĂ€hevad kannikad juba lamedaks. Kergem oleks tegutseda rutiini jĂ€rgi, aga seda saavutada kodus istudes pole kĂ”ige kergem. Videotunnid aitavad rutiini kujunemisel kaasa, aga see ei tĂ€henda, et nendele lisaks vĂ”ib topeltmahus kodutöid anda.Õnneks saab katsetada asju, mida muidu teha ei luba, nagu nĂ€iteks vuntsi kasvatamine. Tore on ka inimestest vahepeal puhkust saada. Igatsus mĂ”nede vastu ka aina suureneb.Unetunnid saab Ă”nneks ka tĂ€is magatud. Perega on vĂ€lja kujunenud ka uusi traditsioone, mida koos saame teha.

-Karmo

Eks kĂ”ikide asjade juures on plusse ja miinuseid, aga minu jaoks on distantsĂ”ppe juures tugevalt ĂŒlekaalus see miinuste osa. Kuigi maht on mĂ”nes mĂ”ttes vĂ€iksem, nt vene keelt tuleb Ă”ppida vaid kord nĂ€dalas, on koolipĂ€evad veninud terve pĂ€eva pikkuseks. Pigem on olukord muutunud selliseks, et Ă”pin 20 minutit ja leian uue pĂ”hjuse, et maja peale kondama minna, kas hoolitsen oma juuretise vĂ”i tĂ€rkavate taimede eest. Kohe ĂŒldse ei kutsu selle Ă”ppimise poole. Kas kĂŒsimus on ĂŒldises madalas motivatsioonitasemes vĂ”i eriolukorra masenduses, vastust mina anda ei oska, aga paras korralagedus on see Ă”ppimine kĂŒll. Pean tĂ”dema, et see endine koolirutiin ei olnudki nii hull, pigem andis lootust, et kui pĂ€ev ĂŒle elada, on Ă”htu vĂ”i vĂ€hemalt nĂ€dalavahetus puhkamiseks. NĂŒĂŒd pole sedagi. PĂ€evad ja ööd on kokku sulanud, nĂ€dalavahetust nagu ei olegi. Isegi vaheajal ei saanud korralikult puhata. Üks ainsaid positiivseid kĂŒlgi kogu eriolukorra juures on see, et saan olla kodulinnas ja perega aega veeta, aga eks sellest kipub ka juba ĂŒle viskama. Selgub, et ka juba 8-aastane laps ei suuda iseseisvalt aega veeta.

-Elina

Alguses olin isolatsioonist tĂ€ielikus vaimustuses. Esimesed paar nĂ€dalat tegelesin suure hurraaga oma poolelijÀÀnud projektidega ning avastasin Eesti loodust. Muidugi passisin niisama ka. KĂŒll aga sain varsti aru, et see ikka ei ole pĂ€ris minu teema – pikslite abil kellegi teise nĂ€gemine ja kuulamine mulle ei sobi. Vahetu kontakt Ă”pilase ja Ă”petaja vahel moodustab vĂ€ga suure osa minu Ă”ppimisprotsessist, seega on veidike tunne, et olen siin karantiinis rumalamaks jÀÀnud, vĂ€hemalt kooliainetes. KĂŒll aga on mul Ă”nneks olnud aega end teistel teemadel harida ning olen selle eest karantiinile tĂ€nulik. Siiski vĂ”taks ma hea meelega nii kiiresti kui vĂ”imalik ĂŒheotsapileti tagasi “normaalsesse” ellu. 

–Helery

Eks iga muutus ole algul tore, aga eks nagu iga asjaga muutus see ka distantsĂ”ppega. Varasem soov pĂŒsida kodus ja mitte kooli minna on asendunud vajadusega Ă”pikeskkonna jĂ€rele. TĂ”si ta on, et aega on palju, et Ă”ppida, aga samas on ka aega, et teha kĂ”ike muud ebavajalikku. Algne hurraa sportida on ka nĂŒĂŒd kadunud nĂ€dalaks
 Mitmes nĂ€dal nĂŒĂŒd ongi? Eks see olukord paneb kĂ”ik proovile ja Ă”pilased ning Ă”petajad pole ainsad, kes uute oludega peavad kohanema. Ainus motivatsioon, mis veel alles on on nĂ€dalate lugemine suvevaheajani, mis tundub nii lĂ€hedal ja samas nii kaugel. 

–Patrick

Üks paras ameerika mĂ€gi on see legendaarne distantsĂ”pe olnud kĂŒll. Oma tagasihoidlikus isikus on minul keeruline  Eesti mastaabis mingeid jĂ€reldusi teha, kuid vĂ”in uhke kodanikuna kuulutada, et vĂ€hemalt Ć veitsi vĂ€ljaannetes hinnatakse Eestit kĂ”ige edukamaks distantsĂ”pet lĂ€bi viivaks riigiks. Nimelt oli ĂŒleminek vĂ€idetavalt ÀÀrmiselt kerge ja peaaegu et olematu. Siinkohal on paslik nĂ”ustuda, sest tĂ”epoolest on praegune olukord vĂ€hemalt minu jaoks vĂ”rdlemisi meeldiv. PĂ€evad on kĂŒll mĂ”ne halva, aga siiski millegipĂ€rast naljaka nalja ja kohatiste sĂŒgavamĂ”ttelise vetsuvestluse vĂ”rra vaesem, kuid kui iseendaga rÀÀkimise mĂ€rgatavalt kasvanud sagedus vĂ€lja arvata, on kĂ”ik kulgenud normaalselt ja mĂ”nusalt. 

– Aile

Sisemuses tunnen, et distantsĂ”pe on oma vabaduste nĂ€ol mĂ”nus. Tegelikkuses olen sellises staadiumis, et arvutis on mĂ€nge juba nĂ”nda palju mĂ€ngitud, et vĂ€ga enam ei viitsi, seega olen hakanud Ă”ppimist edasi lĂŒkkama “TĂ”e ja Ă”iguse” lugemisega. JÀÀgu lugeja enda tĂ”lgendada, kas ma naudin vĂ”i mitte distantsĂ”pet.

-Mirko

DistantsĂ”pe on ĂŒldiselt koolist mugavam: pĂ”himĂ”tteliselt saab toimetada oma unegraafiku jĂ€rgi ja Ă”ppida ĂŒkskĂ”ik millal. Kodus on aga raske keskenduda ja palju on probleeme laiskusega. Samas on ka kodus istumine igavaks muutunud, aga see Ă”ppeaasta kooli tagasi minna oleks ka pĂ€rast sellist vahet tĂŒĂŒtu olnud. LĂ”puaktused ja muud ĂŒritused vĂ”ik ikka pĂ€riselt toimuda. Kunagi varem pole ma elus nii ebatervislikult toitunud kui praegu. KokkuvĂ”tteks on maailmas olukord kindlasti huvitav ja see on midagi, mis alatiseks meelde jÀÀb.

-Kevin

Minu jaoks on distantsĂ”pe vĂ€ga mugav lahendus. See annab suurepĂ€rase vĂ”imaluse planeerida oma aega Ă”pilase perspektiivist suurimate hĂŒvangute saamiseks, kuna saab reguleerida paremini unetunde ning leida kĂ”ige Ă€rksamad tunnid Ă”ppetööga tegelemiseks. SÀÀrane paindlikkus on igaĂŒhele kasulik ning kuigi hetkel kannatab pisut igapĂ€evaelu sotsiaalaspekt, saab loodetavasti selle suvel korvata.

-Liisa Rita

DistantsÔpe vÔimaldab paindlikku töö- ja unegraafikut, mis tÔttu on tunduvalt vÀhem Ôppimisega seotud stressi. Kahjuks on distantsÔpe vÀhendanud motivatsiooni Ôppimiseks.

-Rasmus Rannala

Minu jaoks kirjeldab distantsĂ”pet kĂ”ige paremini salm Dagö laulust „Migreen”:

Ja on kĂŒlm,

Mu hullumaja pööningul

Trambib ringi kari tĂŒĂŒpe

Ja nad rÀuskavad mind nurka

Mind, mu oma enda peas

DistantsĂ”pe lisab kĂŒll potentsiaalset paindlikkust ajaplaneerimisse, kuid minu kui halva ajaplaneerija jaoks on selle nĂ€ol tegemist pigem naasmisega depressiooni juurde. Positiivse poolena olen hakanud nautima looduses viibimist oluliselt rohkem kui eelnevalt ning leian ennast ĂŒha rohkem koeraga jalutades sĂŒgavalt metsast.

-Sten-Markus Reintam

DistantsÔpe on vÀga mugav. Kuna ma elan koolist kaugel ja Ôpin hilistundideni, siis ma saan enda vajaliku une kÀtte ja vÔin Àrgata hiljem. Koormus pole ka sama suur ning rohkem on aega enda arendamiseks muudes valdkondades. 

-Joonas Richard Roose

Ma arvan meil on vĂ€ga vedanud, et kĂ€ime praegu just 11. klassis. Meid ei oota ees ei katsed ega ka eksamid, mille tĂ”ttu puudub ka stress ja teadmatus, et mis saab edasi. Praegune olukord vĂ”imaldab ka harjutada ĂŒlikooliks, kus enamus Ă”ppimisest toimub iseseisvalt, mille tĂ”ttu on ka aja planeerimine ja distsipliin vĂ€ga olulisel kohal.

-Marie

Mulle meeldib distantsÔpe praegu veel. Kahjuks arvan, et mÔndades ainetes jÀÀvad mÔningad olulised teadmised selle tÔttu omandamata. Varem elasin nÀdalavahetuste nimel, aga seda lÔbu enam ei saa. Suvel ka vÀga midagi ei toimu ja selle kÔige tÔttu on mul vahel end vÀga raske motiveerida.

-Mengel

DistantsĂ”ppel on omad miinused ja plussid. Minu jaoks on Ă”ppimine ja ĂŒlesannete tĂ€itmine kodus palju keerulisem kui koolis. Raske on end Ă”ppima sundida, kuna kodus on mitmeid segavaid faktoreid, nagu arvuti ja telekas, ja mitte kedagi, kes sind kontrolliks. Produktiivsus vĂ”rreldes koolis Ă”ppimisega on kĂ”vasti langenud ja samuti on keerulisem Ă”ppida, kui pole Ă”petajat, kellelt saaks kĂŒsimusi kĂŒsida ning kes keerulisemaid asju lahti seletaks. KĂŒll aga tuleb mĂ€rkida, et hommikul normaalsel ajal Ă€rkamine ning endale sobiva ajakava jĂ€rgi tegutsemine on vĂ€ga mĂ”nus. Rohkem aega jÀÀb koolivĂ€listeks tegevusteks, spordi tegemiseks ja uurimistöö viimased nĂ€dalad oleksid olnud kindlasti streesirohkemad, kui oleks samal ajal pidanud koolis kĂ€ima. Õpetajate poolt korraldatavad videotunnid on seni igati toredad ja informatiivsed olnud.

-Mattias Tamm

Alguses on vĂ€hem Ă”ppida ja jĂ€tkus motivatsiooni iga pĂ€ev koos klassikaaslastega teha ĂŒlesanded kiiresti Ă€ra. Mida rohkem aeg lĂ€inud edasi seda aeglasemini saavad koolitĂŒkid tehtud, videotunnid on osades ainetes meeldivad, kuid vahel lihtsalt kulutavad pĂ€evast aega. Rohkem aega olnud enesearendamiseks ning saanud Ă”ppida materjale, mis pĂ€riselt huvitavad + jÀÀb aega mĂ€ngimiseks. Meeleldi kĂ€iksin koolitundides, saab rohkem arutleda ja nalja Ă”ppimise kĂ€igus.

-Henrik

Üldjoontes olen uue töörĂŒtmiga harjunud. DistantsĂ”pe annab Ă”pilasele vĂ”imaluse oma aega Ă”ppeainete vahel paremini jaotada. On kĂŒll raske end motiveerida, aga soovi korral on vĂ”imalus tegutseda produktiivselt ja pĂŒhenduda rohkem ka koolivĂ€listele tegevustele. On Ă”petajaid, kelle nĂ”utav koormus on vĂ€iksem, kui tavaliselt, aga Ă”nneks leidub neid, kes selle augu kohe kuhjaga Ă€ra tĂ€idavad. 

-Georg

DistantsÔppe kohta on öelda suuremas osas hÀid sÔnu. Aeg on Ôpilase enda planeerida, aega ei kulu transpordi peale, mis minu jaoks oli suur ajakulu. Stressi on vÀhem, saab Ôppida iseenda jaoks, mitte ei pea mÔtlema jÀrgneva vastamise peale hirmutundega. Eriti on hea viibida Ôues vÀrskes Ôhus, motiveerides ennast Ôppetundide vahepeal. TÀnu videokÔnedele saab hoida sidet lÀhedastega ning Ôpetajatega. Minu jaoks toimib distantsÔpe suurepÀraselt.

– Aiko Liisa

Nagu on tore aga ei ole ka. Mingi hetk muutusid kĂ”ik pĂ€evad halliks massiks, kus eile, tĂ€na ja homme olid kĂ”ik samasugused. Aprilli nagu ei mĂ€letagi. Isiklikult mulle ei meeldi absoluutselt see olukord, kuigi olen sellega juba Ă€ra harjunud. Tahaks tegutseda ja linna minna ja pidutseda :((. Thank god, et meie sellel aastal ei lĂ”peta… nii kahju on kaheteistkĂŒmnendikest.

-Anni

DistantsĂ”ppel on kindlasti positiivseid ja ka negatiivseid kĂŒlgi. Mulle vĂ€ga meeldib, et me ei pea kohutavalt vara Ă€rkama, et bussile jĂ”uda ja tunde jĂ€rjest koolis istuma. Kuna ajakava on vaba saab nĂ€iteks hommikul pĂ€ikest nautida ja Ă”htu poole Ă”ppimisega tegeleda ning saab tegeleda ka muude huvidega. Siiski nĂ”uab see head planeerimist, sest puudub motivatsioon ja vĂ€ga keeruline on kodus keskenduda Ă”ppimisele. Natukene tundub, et mingid tĂ€htsad teemad jÀÀvad praegu omandamata. Kindlasti on meil vedanud, et kĂ€ime 11 klassis, sest vĂ€hemalt me ei jÀÀ ilma tĂ€htsatest sĂŒndmustest lĂ”petamisega seoses. VĂ€ga ootan, et eriolukord saaks juba lĂ€bi ja saab naasta tavapĂ€rase elu juurde.

-Linda

Lisas: lend136c 06.05.2020 14:51

Keskaegne Tartu

Tartu keskajal 

Esimene mĂ€rge Tartust kui linnast leiti 13. sajandi keskpaigast pĂ€rit ĂŒrikutest, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal, kuid tĂ”enĂ€oliselt tunduvalt varem. Hansa Liidu liikmena tunnistati Tartut 13. sajandi lĂ”pul, oletavalt pĂ€rast Riia liitumist, kuid enne teisi Eestimaa linnu. Tartust sai tolle aja kohta tĂŒĂŒpiliselt edukas saksa kaubalinn, sest Tartu asus Pihkvasse ja Novgorodi suunduval kaubateel. Kui Pihkva ja Novgorodi allutamist Moskvale vĂ€henes Tartu tĂ€htsus kaubalinnana. Linna jĂ”ukusest tĂ”estavad muuhulgas ka arheoloogilised leiud. 13. ja 14. sajandi ĂŒleminekuajast on Tartust leitud vĂ€ga haruldasi, SĂŒĂŒrias vĂ”i Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna jĂ€rel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 1224. aastal pĂ€rast eestlaste muistse vabadusvĂ”itluse lĂ”ppu Mandri-Eestis ja Tartus asunud puidust muinaslinnuse vallutamist ristisĂ”dijate poolt, hakati pĂŒstitama kividest Tartu piiskopilinnust ning ehitus valmis 1230. aastal, kuid seda tĂ€iendati 16. sajandini alguseni.

Linnuse ĂŒmber tekkinud linn kandis saksapĂ€rast nime Dorpat, mis eestikeeles tĂ€hendab Tartut. Linnast sai 1224. aastast alates Lihula piiskopkonna keskus (al 1233. Tartu piiskopkond). Praegusele Tartu ĂŒlikooli peahoone asukohale rajati tollal PĂŒha-Maarja kirik. EmajĂ”e ja Tartu all-linna vahele rajati tornidega linnamĂŒĂŒr, mille pikkuseks oli ligi kaks kilomeetrit, ning ToomemĂ€el asuvale linnusele EmajĂ”ega ĂŒhenduses olev vallikraav. LinnamĂŒĂŒril asetsevate tornide arvu pole tĂ€pselt teada, kuid kĂ”ige rohkem ajalooallikad toob selleks arvuks 27, millest ĂŒheksas asus ka vĂ€rav. TĂ€htsaimad linnavĂ€ravad olid EmajĂ”e poole suunatud Vene vĂ€rav, Jakobi vĂ€rav ja Saksa vĂ€rav. KĂ”ik Tartu vĂ€ravad jms kindlustused hĂ€visid 1708. aastal PĂ”hjasĂ”jas Vene armee poolt sooritatud kahjustustööde ajal. Keskajale tĂŒĂŒpiline vĂ€rav lossihĂ€rra maavalduste ja all-linna vahel Tartus puudus.

Kindlustustööd olid vajalikud eelkĂ”ige Vene vĂ€gede tĂ”rjumiseks: Tartut ja selle ĂŒmbrust rĂŒndasid ja rĂŒĂŒstasid Vene vĂ€ed 1234. ja 1262. aastal. Esimesel korral vallutasid nad Tartu asula, kuid mitte piiskopilinnuse, teiseks korraks olid Tartu kivimĂŒĂŒrid aga juba valmis ja venelased ei suutnud linna vallutada.

15. sajandi alguses oli Tartus ĂŒheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rĂ€nnumehed. Tartus elas keskaja lĂ”pul kuni 6000 inimest. 15. sajandi lĂ”pu veerandil pĂŒstitati Peeter-Pauli katedraali lÀÀnekĂŒljele 67 meetri kĂ”rgused tornid, mis olid kĂ”rgemad kui kuskil mujal tolleaegses Ida-Euroopas.

Tartu piiskopkonna suhted Pihkva ja Novgorodiga olid lĂ€bi sajandite kahetised: ĂŒhelt poolt sĂ”ltus piiskopkonna ja linna heaolu suures osas kaubandusest venelastega, samas oli pidevalt piirikonflikte ja sĂ”dugi. Kuni 15. sajandi lĂ”puni olid suhted tavaliselt siiski normaalsed. Seoses Moskva SuurvĂŒrstiriigi esilekerkimise ja Novgorodi ning Pihkva minekuga selle vĂ”imu alla halvenesid Tartu ja kogu Vana-Liivimaa suhted idanaabritega aga tunduvalt.

1480/1481. aasta talvel kĂ€isid Moskva vĂ€ed Liivimaa-Pihkva sĂ”ja kĂ€igus Liivimaad, sealhulgas ka Tartu ĂŒmbruskonda rĂŒĂŒstamas. 1494. aastal suleti Hansa kaubakontor Novgorodis. Vastuseks sellele lĂ”huti Tartus novgorodlaste kirik. 1501. aastal, enne Liivimaa-Moskva sĂ”ja algust, vangistati Tartus mitukĂŒmmend Vene kaupmeest, sĂŒĂŒdistades neid Toomkiriku aarete röövimises. Sama aasta lĂ”pus toimus venelaste uus rĂŒĂŒsteretk, mille kĂ€igus Tartu ĂŒmbrus taas rĂ€ngalt kannatada sai. 1502. aastal jĂ€rgnes sellele aga liivimaalaste edukas vasturĂŒnnak, misjĂ€rel sĂ”lmiti Moskva ja Pihkvaga rahu, mida pikendati korduvalt kuni 1554. aastani.

Tartu vaade aastal 1553

Tartu Jaani kirik 

Eesti arhitektuuripÀrandi hulgast moodustavad vahest kÔige hinnalisema osa keskaegsed ehitismÀlestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkÔige ehitusskulptuuri pÀrast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vÀljast arvukad ehisdetailid. KÔik need on valmistatud terrakotast, s. o pÔletatud savist.

Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pĂ€rinevad 14. sajandist.Jaani kirik ehitati tĂ”enĂ€oliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmelöövilise basiilikana.  Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel 1944–2005. Kirik on pĂŒhitsetud Ristija Johannesele.

Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ĂŒhe vĂ”i mĂ”ne vormi abil stantsitud, vaid kĂ”ik kujud – algselt ĂŒle tuhande – on ĂŒkshaaval savist valmistatud, nii et igaĂŒks neist on isenĂ€oline. Praeguseks on sĂ€ilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hĂŒpoteesi jĂ€rgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.

Tartu Jaani kirikut puudutav ĂŒrikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et 1323. aastal mÀÀras paavst Johannes XXII Tartu Jaani kiriku plebaaniks Tartu toomkiriku kanooniku Berardus Suerwerdina. Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kĂ”nekamad ning nendest vĂ”ib jĂ€reldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.

Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga hoolimata sellest on kiriku keskaegne ĂŒldkuju sĂ€ilinud. Tugeva lÀÀnetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polĂŒgonaalse lĂ”pmikuga koor, mille pĂ”hjakĂŒljel paikneb kÀÀrkamber. Pikihoone lĂ”unakĂŒljel oli nn LĂŒĂŒbeki kabel – meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekĂ”ike LĂŒĂŒbeki ja Venemaa kaubandust.Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vĂ€ljast arvukad ehisdetailid. KĂ”ik need on valmistatud terrakotast, pĂ”letatud savist. Kiriku vĂ€liskujunduses domineerib vĂ”imas lÀÀnetorn.

Kirik sai vigastada Vene- Liivi sĂ”jas 16. sajandil, selle tornikiiver on  mitmeid kordi vĂ€lgulöögist sĂŒttinud. Juba 17. sajandil asuti rekonstrueerima LĂŒĂŒbeki kabelit.Osa kirikust hĂ€vis PĂ”hjasĂ”jas 1708. aastas. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, ĂŒritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli sĂ€ilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti pĂ”hilises osas maha. SĂ€ilisid ĂŒksnes kujud, mida oli lihtsam kinni mĂŒĂŒrida vĂ”i krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. NĂŒĂŒd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning pĂ€evavalgele tulid vĂ€lisskulptuurid.

Kirjeldatud kujul sĂ€ilis kirik kuni Teise maailmasĂ”jani. 1944. aasta augustis NĂ”ukogude vĂ€gede pealetungil pĂ”les ka Jaani kirik. Ööl vastu 26. augustit 1944 pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. SĂŒttis ka Jaani kirik, tules lagunes mĂŒĂŒride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuuri. Kirik jĂ€i rohkem kui 50 aastaks varemetesse. 2002. aastal hakkas ehitustöid, eesmĂ€rgiks lĂ”petada kiriku taastamistööd 2004. aasta detsembris. 

Meie ja Tartu Jaani kirik

Tartu Jaani kirik

Tartu toomkirik 

Apostlitele Peetrusele ja Paulusele pĂŒhitsetud ning ToomemĂ€ele nime andnud Tartu toomkirik on ĂŒks suurimaid ning ainus kahe torniga keskaegseid kirikuid Eestis. Kirikut hakati ehitama 13. sajandil ning seda tĂ€iendati 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid kirikutornid. 

Reformatsiooni ajal kannatas toomkirik pildirĂŒĂŒste all, 10. jaanuaril 1525, mil linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pĂŒhakute kujusid ja krutsifikse. Reformatsiooni jĂ€rel jĂ€i kirik tĂŒhjaks ja hakkas lagunema. Liivi sĂ”ja kĂ€igus laastasid seda venelased. 1582. aasta jĂ€rel, mil Tartu langes poolakate kĂ€tte, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevĂ”tuks, kuid jĂ€rgnenud Poola-Rootsi sĂ”jad nurjasid need kavatsused. Rootsi vĂ”imu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jĂ€i see kasutusele kuni 18. sajandini. Toomkirikust on leitud eriti ohtralt just rootsiaegseid matuseid, mille juures oli sageli panustena mĂŒnte. Lisaks matusepaigale kasutati kirikut ka heinakĂŒĂŒni ja kuurina.

Varemeis toomkirik on ĂŒks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika nĂ€iteid. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu nĂ€iteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ĂŒhiskonna eliidi matmispaik. Toomkirik on ainus hoone, mis on ToomemĂ€el laiunud keskaegsest linnaosast tĂ€naseni sĂ€ilinud. Aastal 1802, mil taasavati Tartu ĂŒlikool, annetas Venemaa keiser Aleksander I ToomemĂ€e koos kĂ”igi sealsete ehitistega ĂŒlikoolile. Toomkiriku varemete kooriosa kujundati arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandite jĂ€rgi ĂŒlikooli raamatukoguks. Toomkirikus tegutseb teaduse ja ĂŒlikoolihariduse ajalugu tutvustav Tartu ĂŒlikooli muuseum.

Seni viimaseks suuremaks muudatuseks on toomkiriku tornide renoveerimine, misjĂ€rel need 2005. aastal huvilistele avati. SeejĂ€rel tekkinud Piiskopliku Tartu Toomkiriku Taastamise Selts on pĂŒĂŒdnud saavutada kiriku taastamist oma keskaegses hiilguses LĂŒbecki Maarja kiriku eeskujul. 

Meie ja Tartu toomkirik

Tartu toomkirik

Kirjutasid Eric, Olari, Mengel, Stefan, Sten ja KĂŒlvi

Lisas: lend136c 30.04.2020 16:04

Tartu ÔppekÀik 2020

Kolmandal veebruaril viibis kogu Tallinna Reaalkooli gĂŒmnaasium Tartus Ă”ppepĂ€eval. Seda seetĂ”ttu, et eelmisel pĂ€eval oli just möödunud 100 aastat Tartu rahu sĂ”lmimisest. See Ă”ppekĂ€ik oli ĂŒhtlasi ka viimane Tallinna Reaalkooli poolt Eesti Vabariik (EV) 100 raames korraldatud ĂŒritus. Reisi tulemusena suurenes Ă”pilaste teadlikkus Tartu rahu sĂ”lmimisest, Tartu ajaloost ja Eesti vabadussĂ”ja lĂ”pu perioodist ning tĂ€iustusid nende teadmised Eesti esimesest pĂ”hiseadusest. 

ÕppepĂ€eva tegevuste hulka kuulusid mitmed rikastavad kĂŒlastused. Eesti ÜliĂ”pilaste Seltsi majas tutvustas EÜSi esimees Kerdo Kristjan Tamm kĂŒlalistele seltsi ajalugu ja selle hoonet. Tartu Linnamuuseumi visiidil said Ă”pilased ĂŒlevaate linna ajaloost alates muinasajast kuni Tartu rahuni. Tartu Ülikoolis tehti kĂŒlalistele tuur ning tutvustati ĂŒlikooli pööningul olevaid kartsereid. KĂŒlastati Tartu Ülikooli kunstimuuseumit, kus oli vĂ”imalik vaadelda antiikkunsti. Jaan Poska GĂŒmnaasiumis vÔÔrustas Tallinna Reaalkooli Ă”pilasi selle kooli Ă”pilasesindus, kes tegid ringkĂ€igu koolimajas ning nĂ€itasid muuseumist kohale toodud lauda, millel kirjutati alla Tartu rahulepingule. ToomemĂ€el asuvas Tartu Ülikooli muuseumis olev nĂ€itus andis pĂ”hjaliku ĂŒlevaate ĂŒliĂ”pilaste elust lĂ€bi sajandite ning Tartu Ülikooli ajaloost alates loomisest kuni tĂ€naseni. Samuti tutvustati Tartu Ülikooli aulas eelmainitu ajalugu. Õpilastel oli vĂ”imalus tutvuda Tartu linnaga ning kĂ€ia vaatamas Julius Kuperjanovi hauda Raadi kalmistul. Koostöös Hugo Treffneri GĂŒmnaasiumiga pakuti Ă”pilastele vĂ”imalust einestada. 

PĂ€rastlĂ”unal koguneti Tartu Ülikooli aulasse, mis on ĂŒks hiilgavamaid klassitsistliku arhitektuuri nĂ€iteid terves Eestis. KĂ”ik aulat ehtivad 28 joonia stiilis sammast on puidust ning seest ÔÔnsad, mis koos teiste puidust detailidega tagab saalis vĂ”rratu akustika. Sai nautida 1883. aastal poeglaste erakoolina rajatud Hugo Treffneri GĂŒmnaasiumi 136. sĂŒnnipĂ€evaks valminud etendust “Tartu Vaim” ja ammutada teadmisi kahe Tartu Ülikooli dotsendi ettekande nĂ€ol. Ajaloodoktor Ago Pajur esines ÀÀrmiselt hĂ€sti artikuleeritud ja karismaatilise kĂ€sitlusega VabadussĂ”jast ja Tartu rahulepingu kujunemisloost. Õiguse ajaloo ja Rooma Ă”iguse dotsendi Hesi Siimets-Grossi esitus kĂ€sitles Asutava Kogu tegevust Eesti Vabariigi 1. pĂ”hiseaduse koostamisel. Ettekanded andsid tajumuse sellest, kuidas ĂŒks vĂ€ikerahvas ja ka selle hulka kuuluvad ĂŒksikisikud vĂ”ivad terve Euroopa ajalugu mĂ”jutada. 

Valik Ôpilaste arvamusi ÔppekÀigust:

“Heaks sissevaateks Ă”pilaste vÀÀrtushinnangutele osutus nendevaheline diskussioon. Teemaks: Tartu Ülikooli aulat ehtivate sammaste stiil.” – Liisa Rita Viitung 136.c

“Minul isiklikult tekkis sĂŒgav aupaklikkus Eesti riigi loojate ning kĂ”igi iseseisvuse kaitsjate ees.” – Hugo Kivilo 136.c

“ÕppekĂ€ik Tartusse oli meile kui Eesti tulevikuinimestele vĂ€ga oluline sĂŒndmus, sest see tĂ”i pĂ€riselt korduvalt jutustatud Eesti algusloo meieni. Ilma oma ajalugu lahti mĂ”testamata on raske mĂ”ista praegust olukorda, kuid see kĂ”ik on vajalik, et ehitada ĂŒles veelgi parem Eesti.” – Annika Õunapuu 136.c

Kirjutasid Nikita ja Kaspar

Lisas: lend136c 10.02.2020 16:45

Esimene suur vÔit

Eelmisel kooliaastal suutsime korvpallis poolfinaalis vÀlja kukkuda, vÔrkpallis kolmandaks jÀÀda ja jalgpallis teiseks jÀÀda. Selleks aastaks vÔtsime klassiga kindla sihi, et vÔtame treble see aasta. NÀitasime, et oskame midagi hÀsti ka, milleks on korvpall. Alates alagrupi mÀngudest ei suutnud mitte keegi meile tÔsist konkurentsi pakkuda. Finaalis mÀngisime 12.b klassi vastu. Finaali jaoks oli meil koosseis Miko, Tani, Kivi, KÔss, Stefan, Mengel, Olari ja Eric. Treeneripingil oli vana hea S10. Esimese veerandi 135.b vÔitis 7-2, siis meile aitas naljast ja tÔime oma raske kahurvÀe vÀljakule. MÀngus sai nÀha pealtpanekuid, kaugeid kolmeseid ja imelist koosmÀngu. LÔppskooriks jÀi 39-27 meie kasuks.

Suur austusavaldus vastasmĂ€ngijatele, kuna neil oli ainult 1 korvpallur ja olenemata sellest oskasid nad vĂ€ga hĂ€sti mĂ€ngida. NĂŒĂŒd tuleb oodata veel vĂ”rkpalli ja jalgpalli vĂ”istlust, et kolmikvĂ”it koju tuua!

Meie kangelased

Kirjutas Mengel

Lisas: lend136c 15.01.2020 19:02

Keskaegne Viljandi

Tallinna ĂŒheksa keskaegse linna hulka kuulub ka LĂ”una-Eestis Viljandi jĂ€rve kaldal ning Sakala kĂ”rgustikul asuv Viljandi linn. Tihtipeale on raske mÀÀratleda keskaegsete linnade asutamisaastat, sest nagu öeldakse: ajaloovĂ€rvid on akvarellid. KĂŒll aga saab laias laastus eeldada, et Viljandi linn muutus olulisemaks keskuseks 13. sajandi algul, nimelt 1224. aastal, mil esialgse puidust linnuse asemel hakati ehitama kivilinnust. Seega vĂ”ib jĂ€reldada, et Eesti aladel hakkas linnade tĂ€htsuse suurenemine ĂŒldjoontes samal ajal. Tallinnast hakkas samuti kujunema tĂ€htsam keskus just 13. sajandi algul, 1219. aastal, mil Taani vĂ€ed muistse vabadusvĂ”itluse aegu Tallinnasse randusid. Nii Tallinnast kui Viljandist kujunesid ka Hansalinnad, millest Tallinn sai LĂŒbecki linnaĂ”iguse ning Viljandi Riia Ă”iguse. Erinevalt Tallinnast on aga Viljandi tĂ€htsus lĂ€bi aegade vĂ€henenud. Viljandi tĂ€htsus kulmineerus muistses vabadusvĂ”itluses ning sellejĂ€rgses orduperioodis. Kuna Viljandi linn on lĂ€bi aegade olnud pigem vĂ€ike, siis sĂ”ltus tema kĂ€ekĂ€ik tohutult kaubandusest. Seega langes Viljandi tĂ€htsus ja vĂ”im seoses Hansa liidu allakĂ€iguga 16. sajandil drastiliselt. Samuti pidi Viljandi lĂ€bi ajaloo, eriti 16–18 sajandil, kandma mitmeid kaotusi erinevates sĂ”dades, kus ta oli tihti jÀÀnud kahe erineva vÔÔrvĂ”imu tallermaaks. KĂ”ige masendavam periood Viljandi ajaloos oli Rootsi aeg, mil kunagisest Viljandi linnast oli Poola-Rootsi sĂ”dade tĂ”ttu alles vaid rusuhunnik. Samal ajal kui Tallinn Rootsi ajal Ă”itses, oli Viljandi kaotanud linnaĂ”iguse, mis kihutas linnast eemale kaupmehed ning kĂ€sitöölised.  1681. aastal elas Viljandi aladel veel vaid 55 perekonda. Kui heita pilk veidi kaugemasse minevikku, muinasaja lĂ”ppu, vĂ”ib tĂ€heldada aga Viljandi suurt panust eestlaste muistses vabadusvĂ”itluses. LĂ€ti Henriku kroonika kohaselt oli Viljandis asunud suur topelt-palkseinadega kindlustatud linnus, millest oli vaenlasel ehk ristisĂ”dijail ÀÀrmiselt keeruline ennast lĂ€bi murda. Viljandi linnuse esimene piiramine toimus 1211. aastal ning pĂ€rast nĂ€dal aega kestnud piiramist jĂ”uti otsusele lasta linnusesse vaid preestrid ning muu sĂ”jategevus lĂ”petada. Linnusesse lasti saksad sisse alles 1217. aastal pĂ€rast MadisepĂ€eva lahingut, mil langes eestlaste osavaim vĂ€ejuht ning rahvavanem Lembitu. Kuid Viljandi ei raugenud ka siis, vaid vĂ”ttis innukalt osa ka 1223. aastal Saaremaalt alguse saanud ĂŒlestĂ”usust. ÜlestĂ”usu kĂ€igus vangistasid sakalased linnuses olnud sakslased ning hukkasid neist mĂ”jukamad. Viljandi oli linnuse taas oma kĂ€sutusse saanud ning hoidis koos vene abivĂ€gedega vaenlast edukalt tagasi. Kui aga 1223. aasta augustis kogenud vĂ€ejuhi Lippe Berhhardi juhtimisel linnuse alla 8000-meheline sĂ”javĂ€gi kogunes, oli Viljandi sunnitud alla andma. Sellega oli lĂ”ppenud Viljandi vahelduv autonoomsus ning oli tĂ€ielikult allunud ordule. 

Viljandi ordulinnus

Nagu eelpool mainitud sai, kujunes Viljandi tĂ€htsamaks keskuseks just muistse vabadusvĂ”itluse lĂ”pusirgel, mil endise palklinnuse asemel hakati ordumeistri kĂ€sul ehitama vĂ”imsat kivilinnust. Linnus ehitati Viljandi lĂ€heduses pĂ”letatud tellisest.  Kivilinnust ehitati mitu sajandit ning sellest kujunes ĂŒks Baltimaade vĂ”imsamaid kindlustuskomplekse. Lisaks linnusemĂŒĂŒrile kaitsesid seda ka linnamĂŒĂŒrid ning pealinnuse kaks eeslinnust. Samuti ÀÀristasid linnust vallikraavid. Linnus jĂ€i lausa kuni 1560. aastani vallutamatuks. TĂ”enĂ€oliselt 13. ja 14. sajandi vahetusel ehitati linnusemĂŒĂŒride sisse ka nelinurkne konvendihoone. Viljandi Ă”itseaeg oligi ca 14. sajandil, mil viimane Hansa liiduga ĂŒhines. Viljandi asus nagu Tallinngi kaubateede lĂ€hedal ning seega olid mĂ”lemad ka tĂ€htsateks Hansalinnadeks. Viljandi asus kaubateel, mis ĂŒhendas Tallinnat ja Riiat ning PĂ€rnut ja Tartut. 

Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon

LinnamĂŒĂŒr

Keskaegse Viljandi ĂŒmber ehitatud linnamĂŒĂŒri varemed (aastatel ~ 1260.-1300.a) on sĂ€ilinud tĂ€napĂ€evani. KaitsemĂŒĂŒrid ĂŒmbritsevad linna kolmest kĂŒljest, mĂŒĂŒrid on kohati 2 meetrit lai ja 4 meetrit kĂ”rged. MĂŒĂŒridest vĂ€ljapoole jĂ€id sĂŒgavad vallid, mis olid 20-30 m laiused ning 6-7 m sĂŒgavused. MĂŒĂŒriga piiratud ala oli keskajal 10,2 ha suurune, kuid linnamĂŒĂŒr sai tugevalt kannatada 16.-17.sajandil toimunud sĂ”dades. MĂŒĂŒri hĂ€vimist soodustas ka intensiivne ehitustegevus 18.-20.sajandi jooksul. Enamus keskaegsest linnamĂŒĂŒrist on hĂ€vinenud. Viljandi linnamĂŒĂŒri juurde kuulusid keskajal neli kaitsetorni: Riia torn, PĂ”hjakĂŒlje torn, Moskva torn ning Ümartorn. KaitsemĂŒĂŒril asusid 3 vĂ€ravat: Riia vĂ€rav, Tartu vĂ€rav ja Kolmas vĂ€rav.

VĂ”rdlus Tallinna linnamĂŒĂŒriga:

Tallinna linnamĂŒĂŒri ehitamine Taani kuninga ema Margarete kĂ€sul algas samuti 13. saj teisel poolel ning jĂ€tkus veel lĂ€bi sajandite erinevate tĂ€ienduste ning tugevduste raames. Algselt oli mĂŒĂŒr vĂ”rdlemisi madal (kuni 5 m) ning mitte eriti paks (1-1,5 m), kuid tĂ€napĂ€evani sĂ€ilinud sĂ€ilmed pĂ€rinevad 14. sajandi algusest, kui uus Tallinna asehalduriks mÀÀratud Johannes Canne alustas rekonstruktsiooniga, mille kĂ€igus kasvas linnamĂŒĂŒr laiahaardelisemaks, kĂ”rgemaks (6,5 m) ja paksemaks (2,3 m). Uut Kanne mĂŒĂŒri tĂ€iendasid ka mĂŒĂŒri sisekĂŒljel asuv kaitsekĂ€ik ja ripptornid. 15. ja 16. sajandi jooksul toimusid ka edasised vĂ€ga ulatuslikud arendused, muutudes vĂ”imsuse ja tugevuse poolest Viljandi omast tunduvalt suuremaks. Oma suurusest tulenevalt on Tallinnas ka enam vĂ€ravaid ja torne, millest vĂ”imsaim Kiek in de KökTĂ€napĂ€eval on sĂ€ilinud 2.4 km pikkusest linnamĂŒĂŒrist 1.9 km, 46 esialgsest tornist on alles 20. Seega on alles oluliselt suurem osa kui Viljandist, kuid vallikraavi nĂ€itena on Viljandi linnamĂŒĂŒr pĂ€devam.

Viljandi Jaani kirik

Viljandi Jaani kiriku ehitusajendiks oli 1560. aastal frantsisklastele kuulunud Viljandi linnakiriku Liivi sĂ”jas purustamine. Koguduse jaoks hakati kirikut taastama ning 17. sajandi esimesel kĂŒmnendil see ka valmis, kuid PĂ”hjasĂ”jas kannatas kirik taas. Kirik pĂŒhendati Ristija Johannesele. Viljandi Jaani kirik on mitmes sĂ”jas kannatada saanud ning korduvalt restaureeritud. Barokne tornikiiver valmis 18. sajandi lĂ”pus, kuid hĂ€vis pĂ”lengus 1811. aasta. 1815 valmis tĂ€naseni seisev tornikiiver. Kirik suleti kaubalaoks 1950. aastal, 80.-ndatel alustati hoone kontserdisaaliks muutmisega. Kirik sai renoveeritud ja sisseĂ”nnistatud 1992. aastal. Ainulaadsena Eestis on seal 3 tornikella ning 25 kellaga kellamĂ€ng. Kirikus olevad seinavaibad on kudunud kohalik tekstiilikunstnik prof. Anu Raud. Hetkel tegutseb seal Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

VÔrdlus Tallinna Toomkirikuga:

Tallinna Toomkirik on ehitatud 13. sajandil, Viljandi Jaani kiriku eelkĂ€ija linnakirik aga 15. sajandil. MĂ”lemas kirikus tegutseb EELK. Toomkirikus tegutsesid dominiiklased, Viljandi kirikus frantsisklased. MĂ”lemad kirikud on valged kivikirikud, mis tegutsevad ka tĂ€napĂ€eval. Kui Jaani kirik on pĂŒhitsetud Ristija Johannesele, siis Toomkirik PĂŒhale Neitsi Maarjale. 

Viljandi tÀnapÀeval

Kahjuks on keskaegse Viljandi hiilgus tĂ€napĂ€evasest maailmast kadunud. Siiski on Viljandi linn, kus on palju nĂ€ha ning palju teha. TĂ€napĂ€eval tippsĂŒndmusteks Viljandis HansapĂ€evad ning Viljandi pĂ€rimusmuusika festival ehk Viljandi folk. Viljandi folk algas juba aastal 1993 ning toimub iga-aastaselt siiamaani. Viljandi folk toob kohale mitmeid eesti ja ka vĂ€lismaa artiste, tantsijaid ja pillimĂ€ngijaid. Folgile tuleb kohale tuhandeid inimesi, ĂŒle kogu Eestimaa. Nt aastal 2011 kĂŒlastas Viljandi folki 4 pĂ€eva jooksul 20 000 inimest. Festival toob Viljandi tĂ€navatele muusikat, tantsu ning festivalimeeleolu. Nagu kirjutatud Viljandi folgi kodulehel: “Ent kokkuvĂ”ttes oli on ja jÀÀb kĂ”ige olulisemaks ikkagi Eesti pĂ€rimusmuusika hoidmine ja edendamine. Tahame ka tulevikus innustada noori inimesi omi laule laulma, lugusid mĂ€ngima ning tantse tantsima, et meie pĂ€rimuskultuur oleks elus ja omanĂ€oline – nagu emakeel, mille abil ĂŒksteisega suhtleme.”Viljandi on seega sĂŒda eesti folkloori elus hoidmises ning populariseerimises. Peale festivali saab Viljandis nautida ilusat loodust mitmete matkaradadega ning ilusa Viljandi jĂ€rvega. 

Kirjutasid Helery, Aiko, Aile, Liisa Rita, Sirle ja Anni. 

Lisas: lend136c 15.01.2020 18:58

Keskaegne Rakvere ja Tallinn

Rakvere kolmainu kirik

Esimesed andmed vaimulike kohta linna- ja kihelkonna kiriku kontekstis pĂ€rinevad 15. sajandi algusest. TĂ€pseid andmeid kiriku ehituskĂ€igust pole ĂŒleskirjutisi. On sĂ€ilinud Rakvere kiriku vöörmĂŒndrite kurtmine 1400. aastast Tallinna raele, et mĂŒĂŒrseppmeister Simon on oma tööd pooleli jĂ€tnud ja lahkunud. Soovitakse Simoni tagasi saamist. Ilmselt seda ei toimunud, sest 1427. aastal tehti uus kokkulepe Tallinna mĂŒĂŒrseppmeistri Andreasega, kes nĂ€htavasti lĂ”petab ehituse. Kiriku ehitusega lĂ”petati 1430. aasta paiku.Tollasest basilikalaadsest ehitisest on sĂ€ilinud pĂ”hiplaan, torn, selle mĂŒĂŒritrepp, akende teravkaared ja osaliselt piilarid. Arvatakse, et tol ajal oli kirik ehitatud pseudobasilikaalse ehitisega, sest omas kĂ”rgemat kesklöövi, kuid oli ilma akendeta.1558-1583 toiminud Liivi sĂ”ja ja Poola-Rootsi sĂ”jas 17. sajandi algul sai kirik kannatada niivĂ”rd, et kogudus pidi mĂ”neks ajaks leppima surnuaial paikneva puukirikuga. 1674. aastal sai kĂŒll kogudus endale ruumikama puukiriku, kuid see sai kannatada Vene-Rootsi sĂ”jas (1656-1568) ning muutus kasutamiseks sobimatuks.Kivikiriku taastamine vĂ€ltas aastatel 1684-1691. Kuna maad kimbutas nĂ€ljahĂ€da (1695-1697) ja puudus paavst, siis sai kirik Ă”nnistatud alles 3. juulil 1698. aastal. NĂŒĂŒd kandis kirik Kolmainu nime. Kiriku taastamist korraldas Bartol Sprint, kes oli linna postmeister. Ta annetas ehitustöödeks 3000 taalrit.Kirik sai taas kannatada jĂ€rgnenud sajandil. PĂ”hjasĂ”ja kĂ€igus hĂ€visid torn ja selle vahelaed ja katus, mis suudeti taastada alles aastaks 1730. Aastal 1752 sai kirik renessansliku tornikiivri, kuid aastal 1852 asendati see praeguse gootipĂ€rasega.Kantsli korpuse valmistas Christian Ackermann, mis kirikule sai 1690.aastal. Evangelistide kujude autor on Elert Thiele (1660. aastad) ja altar pĂ€rineb 1730. aastast (autor on Johann Valentin Rabe). Vanim laelĂŒhter pĂ€rineb 1648. aastast. Altar ja kantsel restaureeriti pĂ”hjalikult 1956-1957 aastatel.Praeguse oreli ehitasid 1925. aastal vennad Kriisad. Esimene oreli mainimine pĂ€rineb 1798. aastast.Rakvere Kolmainu kirikut kasutab praegu EELK Rakvere Kolmainu kogudus. Aastatel 1835–1939 tegutses seal ka Rakvere saksa kogudus.

Oleviste kirik

Oleviste kiriku ehitamisaja ĂŒmber on olnud palju arutelu. Arvatakse, et kirik oli olemas juba 11. sajandil ning sai nime Norra kuningas Olav II Haraldssoni jĂ€rgi. Sellest ajast puuduvad kiriku ehitusviisi ja arhitektuuri kohta andmed. Samuti ei ole kirikul ka kindlaksmÀÀratud asukohta. 1330. aastal viidi lĂ”pule uue kiriku ehitamine. 1364. aastal valmis kirikust vĂ€ljas pool asuv torn. 15. sajandil ehitati kirik uuesti ĂŒmber ning sai ĂŒldjoontes praeguseks sĂ€ilinud kuju. Kirik sai uue avara kooriruumi. 1433. aasta suures Tallinna tulekahjus hĂ€vis pool kirikust, kuid see taastati Ă”nneks kiiresti. Kirikut taheti samal ajal ka suuremaks ehitada, nii et kiriku pikihoone ja selle juures olnud kabelid. 1436-1450. aastatel sai kirik endale basilika-stiilis vĂ€limuse ja kesklööv kerkis 31 meetri kĂ”rgusele. Torni kuppel valmis samuti 1450. aastaks ning kĂ”rgus oli tol ajal umbes 159 meetrit. 15. sajandil nimetatakse kiriku juures Maarja, Olause ja Laurentiuse kabelid.Maarja kabelit (ehitatud 1513-1523) loetakse vormirikkaimaks ehitusmĂ€lestiseks Eestis. 15. septembril 1524. aastal tabas kirikut reformatsioonist alguse saanud pildirĂŒĂŒste, mille tagajĂ€rjel hĂ€vis Oleviste vÀÀrtuslik kunstiline sisu. VĂ€liselt jĂ€i kirik puutumata. 1549. aastast 1625. aastani oli see kirik kĂ”rgeim ehitis maailmas.  1625. aastal toimus kiriku pĂ”leng ja alles jĂ€id ainult mĂŒĂŒrid. Kirik taastati kolme aastaga. 1820. aastal sĂŒttis kirik pikselöögist uuesti ja pĂ”les taas koos kĂ”igega maani maha. HĂ€vis ka 1771. aastal Hallest ostetud orel. Õnneks sĂ€ilis hinnaline Oleviste raamatukogu. Kirik avati jumalateenistuseks jĂ€lle 1840. aastal. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. 1931. aastal sĂŒĂŒtas pikne taas torni. PĂ€rast tule kustutamist taastati torn esialgse plaani pĂ”hjal. Oleviste kirik on kannatanud tulekahjudes rohkem, kui ĂŒkski teine kirik Tallinnas. Kirki on tĂ€ielikult maha pĂ”lenud vĂ€hemalt kolm korda ja kaheksa korda on pikne sĂŒĂŒdanud torni. 1950. aastal taastati kirik lĂ”plikult ĂŒhendatud Evangeeliumi Kristlaste kĂ€e all. 1954 aastal toimus kirikus ulatuslik siseremont.Praegu paikneb selles gooti stiilis kirikus EEKBL Oleviste kogudus.

Kiek in de Kök

LÀÀnemeremaade vĂ”imsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati aastatel 1475-1483. Torn on 38 meetri kĂ”rgune, selle keskmine lĂ€bimÔÔt on 17,3 meetrit ja torni seinade paksus ulatub 4 meetrini. Kiek in de Köki tulejĂ”ud oli erinevalt teistest Tallinna tornidest vĂ€ga vĂ”imas. Siin oli vĂ€hemalt 27 laskekambrit suurtĂŒkkidele ja 30 ava kĂ€sirelvade jaoks. Kiek in de Kökist saavad alguse BastionikĂ€igud, mis pĂ€rinevad 17.-18. sajandist ning moodustavad koos linnamĂŒĂŒri ja tornidega tervikliku kaitserajatise. Ingeri bastioni rajamisega torni lĂ”unapoolsele kĂŒljele jĂ€id torni kaks alumist korrust bastioni muldkeha sisse. Kiek in de Köki nimi tuleb alam-saksa keelest ja tĂ€hendab “kiika kööki”. Selline nimi sai tornile antud seetĂ”ttu, et kĂ”rgest tornist nĂ€gi kĂ”rvalasuvate majade köökidesse. TĂ€napĂ€eval on tornis kindlustustemuuseum. 

Rakvere ordulinnus

Rakvere ordulinnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rĂŒĂŒtelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Enne kivist linnuse ehitamist asus Rakvere ordulinnuse asukohal ĂŒks suuremaid muinaseesti linnuseid – TarvanpÀÀ linnus. 1226. aastal peetud Virumaa reisil peatus seal ka Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm, kelle eesistumisel sĂ”lmiti rahu taanlaste ja sakslaste vahel ning jagati eestlastelt vallutatud maid.Aastail 1238-1346 kuulus Rakvere, Eestimaa hertsogkonna kooseisu. Eestimaa hertsogiks oli Taani kuningas, kelle nimel valitses aga Tallinnas resideeruv asehaldur. Rakvere linnus kuulus kuningale, kelle nimel valitses siin asehaldurile alluv ĂŒlemjuhataja. 13. sajandi keskel rajasid taanlased eestlaste muinaslinnuse asemele esimesed kivist kaitserajatised ning 14. sajandi keskpaigaks seisis VallimĂ€el taanlaste rajatud ringmĂŒĂŒrlinnus. RingmĂŒĂŒr oli paksusega kuni 2 meetrit. MĂŒĂŒr on laotud segamĂŒĂŒritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ĂŒmarate lubjakividele ka murtud paasi. LÀÀnemĂŒĂŒri kĂ”rgus oli kuni 7 meetrit ning selle peal asus kaitsekĂ€ik. KaitsemĂŒĂŒri on hiljem veel kolmel korral kĂ”rgemaks ehitatud. RingmĂŒĂŒr jĂ€rgis pinnamoodi ja kujutas endast ebakorrapĂ€rast nelinurka. PĂ€rast JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu algust andsid Harju-Viru vasallid end Liivi ordu kaitse alla ning alates 16. maist 1343. aastal kuulus Rakvere linnus Liivi ordule. Üleminek vormistati aastail 1346 ja 1347, mil Taani kuningas mĂŒĂŒs oma hertsogkonna Saksa ordule, see omakorda aga Liivi ordule. KĂ”ige kauem kestiski Rakveres orduaeg, mille ajal linnus oli oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesĂŒsteemis. Rakvere foogtideks sattusid tavaliselt tublid ja tragid noored rĂŒĂŒtlid, kellele linnus oli heaks hĂŒppelauaks ordu juhtivate kĂ€sknike hulka. Ordu alustas linnuse laiendamist ja pealinnuse vĂ€lja ehitamist. Linnuse siseĂ”u sai oma tĂ€naseni sĂ€ilinud mÔÔtmed. Kolmesaja aasta pikkuse ehitusperioodi jooksul sai lihtsast ringmĂŒĂŒrlinnusest konvendihoone, mis sobis paremini Liivi ordu kui vaimuliku rĂŒĂŒtliordu vajadustega. Konvendihoone asus linnuse pĂ”hjaosas, selle keskele jĂ€i ristkĂŒlikukujuline sisehoov, mille ĂŒmber paiknesid eriotstarbelised hoonetiivad ning mitmesugused ĂŒhiseluks vajalikud saaliruumid: kabel, kapiitli- e. koosolekutesaal, refektoorium e. söögisaal, dormitoorium e. magamissaal. Enam-vĂ€hem pidev ehitamine jĂ€tkus kuni 16. sajandi alguseni. Selleks ajaks oli Rakvere ordulinnus saanud vĂ”imsaks, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksiks. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvade jaoks jĂ€etud laskeavadega. Orduaeg linnuses kestis 1558. aasta juulini, mil venelased linnuse ilma vastupanu kohtamata ĂŒle vĂ”tsid.Liivi sĂ”jas 1558. aastal Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse nĂ”lvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi. 1577. aastal langes Rakvere linnuse juures venelaste kĂ€tte vangi Liivimaa Hannibal Ivo Schenkenberg, kelle venelased Pihkvasse viisid ja seal tsaar Ivan IV isiklikul kĂ€sul julmalt hukkasid. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lĂ”puaastail. Aastail 1600-1629 toimus Poola-Rootsi sĂ”da, mille kĂ€igus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt Ă”hku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased ning sellest ajast seisab linnus varemeis. 1635. aastal kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast.

Frantsisklaste klooster

Juba Russowi kroonikast on teada, et Rakveres asus keskajal mungaklooster. Klooster rajati 16.sajandi algul Rakverre tĂ€histamaks liivlaste vĂ€gede vĂ”itu venelaste ĂŒle Smolino lahingus 1502. Klooster oli pĂŒhendatud peaingel Miikaelile ning kandis ka tema jĂ€rgi nime.16.sajandi alguseks oli rakvere juba minetanud oma tĂ€htsuse nii strateegilises kui ka kaubanduslikus mĂ”ttes, seetĂ”ttu ei olnud tegelikult siia kloostri rajamiseks raha ega munkasid kusagilt vĂ”tta. Kuna frantsisklased olid kerjusmungad oli neil elatise teenimine Rakveres raske, sest puudus ĂŒhiskonnakiht, kelle juures kerjamas kĂ€ia. Esialgu soovitigi rajada klooster Tallinnasse, aga viimase linnavĂ”imud olid selle vastu, kartes, et klooster hakkab röövima nii maksutulu kui ka hĂ”ivab vÀÀrtusliku kinnisvara. Samuti ei teinud ka kloostri tegutsemise ajal toimunud uss reformatsioon munkadele elu kergemaks.  Rakvere frantsisklased elasid aga reformatsiooni ĂŒle LĂ”puks otsustati see ikkagi rajada Rakverre, sest seal oli ka kĂ”rval olemas ordulinnus, kuhu sai ohu korral pakku minna.Teada on, et 1526. PĂ”les klooster ka maha, aga taastati uuesti tĂ€ielikult. Liivi sĂ”ja kĂ€igus aga sattus Rakvere vene vĂ”imu alla, kes 1559. aastal  kloostri lammutasid. Kloostri kive kasutati linnuse tugevdamiseks. Hiljem ehitati osaliselt samale kohale mĂ”is, mis on tĂ€nane rahvamaja. Kloostrist on tĂ€naseks teatriĂ”ue sillutisele mĂ€rgitud kloostrihoonete piirjooned.

Toompea loss

Esimesed mainingud kindlusest Toompeal pĂ€rinevad 9.sajandist, kui seal oli veel puust linnus, millest ei ole tĂ€naseks sĂ€ilinud midagi. VĂ”imu perioodide vaheldumisega on iga valitseja kindlust tĂ€iendanud vastavalt oma maitsele. Kivilinnuse ehitamist alustasid taanlase 1219.  Kui nad vallutasid Tallinna. TĂ”sisemalt hakkas kindluse ehitamist kĂ€tte vĂ”tma mÔÔgavendade ordu 1227-1237. Sel ajal valmis Toompea jĂ€rsaku edelaosas kastell, mille nurgas kĂ”rgus vahitorn. 1238 1322. aastalvĂ”tsid ehitamise uuesti ĂŒle taanlased. Nad jagasid kastelli kaheks, mille ĂŒhest poolest sai eeshoov ja lisasid asehalduri residentsi. JĂŒriöö ĂŒlestĂ”usu 1345 mĂŒĂŒsid taanlased oma valdused maha ja loss lĂ€ks Liivi ordule. Sel ajal tĂ€iustati kindlust mitme torniga, millest on ka tĂ€naseni sĂ€ilinud Pikk Hermann. Ehitati ka kovendihoone. 1561 lĂ€ks Toompea Rootsi vĂ”imu alla. Rajati riigisaalihoone, mille ehitamisel vĂ”eti eeskuju Stockholmi kuningalossist. 17. sajandil kaotas kindlus oma kaitse eesmĂ€rgi. Selle ĂŒlesande vĂ”tsid ĂŒle bastionid. Katariina II ajal muutus oluliselt lossi ilme. Riigisaalihoone ehitati ĂŒmber kubermanguvalitsuse hooneks, mis meenutas juba aadlipaleed. 1922 rajati  usbarokses laadis ekspressionistlik riigikogu hoone. See on ka maailmas ainus eksperssionistlikus stiilis riigikogu hoone. TĂ€naseks on Toompea loss tundmatuseni muutunud vĂ”rreldes oma algupĂ€rase ehitusega.

Tallinna Raekoda

Tallinna raekoda ehitati 13. sajandi II pooles, mida esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates aastal 1322. Mainitud kinnisvararaamatus  raekoda oli suure koosolekuruumiga ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga ehitis. Sellest hoonest on sĂ€ilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna raekoda on PĂ”hja- ja Baltimaade vanim ja ainus sĂ€ilinud gooti stiilis raekoda. Hoone pikkus on 36,8 meetrit ja torni tipp ulatub 64 meetri kĂ”rgusele. 1530. aastast asub torni otsas tuulelipp Vana Toomas, mis on saanud Tallinna ĂŒheks sĂŒmboliks. 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale LĂŒbecki linnaĂ”iguse, millele toetudes alustas raekojas hansakaupmeeste seast valitud raad. Linnavalitsus on raekojas töötanud 1970. aastani.14.sajandi I veerandil pikendati olemasolevat hoonet ning laiendati keldriruume. 1346. aastal andis Taani kuningas vĂ”imu Eestimaal ĂŒle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn Ă”iguse kontrollida idakaubandust omades laokoha Ă”igust. Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik Ă”itseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma vĂ€ljanĂ€gemise jĂ€rele. 1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel korrusel. Sellest ajast on raekojas sĂ€ilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad tööd – gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu ning Simsoni vĂ”itlust lĂ”viga, on ĂŒhed kauneimad keskaja kunsti nĂ€ited Eestis. Oma praeguse vĂ€limuse sai raekoda 1402-1404 ehitati raekoda kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks, sai tĂ€napĂ€evase vĂ€ljanĂ€gemise. Idaossa ehitati torn. Ehitustööd juhtis ehitusmeister Ghercke. Ehitustöödest on arhiivis sĂ€ilinud linna arvepidamise mustandilehed ja ehitusmaterjalide kogused. 17. sajandil sai raekoda uue, hilis-renessanss-stiilis tornikiivri. 1650- 1652 viidi raekoja peasissepÀÀs barokkarhitektuurile iseloomulikult ĂŒle hoone keskossa. Peaportaal suleti.

 

Rakvere mÔis

Rakvere endine mĂ”is paikneb praegusel TeatrimĂ€el. 16. sajandi esimesel poolel asus TeatrimĂ€el frantsiskaanlaste mungaklooster. MĂ”isa ehitamise alguse kohta leidub internetist erinevat infot. MĂ”isahoone turismiinfo vĂ€idab, et esialgsel kujul barokses stiilis mĂ”isahoone ehitati sinna 1670. Hoone ĂŒmber paiknev mĂ”isapark nimetati pĂ€rast Eesti Vabariigi kehtestamist Rahvapargiks. TĂ€na tegutseb endises mĂ”isahoones rahvamaja, mida uuendati 2005. aastal. Vikipeedia kirjutab, et mĂ”is loodi 1618. aastal, kui Rakvere linnuse ala lÀÀnistati Reinoud van Brederodele, kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli 12. juunil 1616 teinud Rakvere vabahĂ€rraks. 1631. Aastal andis Gustav II Adolf Brederodele Rakvere linna.MĂ”isahoonena kasutati algul ilmselt linnuse tervemaid osi, hiljem rajati uus mĂ”isasĂŒda frantsisklaste kloostri varemeile.. 1669. aastal omandasid mĂ”isa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid. MĂ”isa viimane vÔÔrandamiseelne omanik oli Vao ja Rakvere mĂ”isa pĂ€rushĂ€rra Carl August Edler von Rennenkampff.1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskord ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Rakvere linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest Ă€ra ning nimetati kreisilinnaks. Rakvere mĂ”isakompleks rajati 18.–19. sajandil. MĂ”isa historitsistlik algselt ĂŒhekorruseline hĂ€rrastemaja rajati 1850. aastatel.Hoone ehitati 1920. aastatel kahekorruseliseks. MĂ”isa hĂ€rrastemaja oli nĂŒĂŒd Rakvere Rahvamaja ning oli Rakvere Haridusseltsi omanduses. MĂ”isapark oli aga Rahvaaed.

Kirjutasid Taavet, Annika, Marek ja Karmo

Lisas: lend136c 15.01.2020 18:42

Ho ho ho!

JĂ”uluaeg on taas kohale jĂ”udnud: kuusekĂ€bid riputatud, sussid aknalaual reas, tublimatel kuuskki tuppa toodud. Ja kuidas paremini jĂ”ulukuud tĂ€histada kui piparkookide kĂŒpsetamisega. Aga enne veel mĂ”ned teadmised piparkookidest.

Kuigi tĂ€napĂ€eval on piparkookide kĂŒpsetamine pigem PĂ”hja-Euroopa rahvaste meelistegevus, on piparkookidel kĂŒllaltki pikk ja mitmekesine ajalugu. Ühe allika kohaselt pĂ€rineb esimene teadaolev piparkoogiretsept lausa 4400 aasta tagusest Vana-Kreekast, kuid tolle aja piparkook, leivalaadne kĂŒpsetis ilma igasuguse ingveri ja vĂŒrtsideta, tĂ€napĂ€evast eriti ei meenutanud. 

Arvatakse, et Euroopa inimeste toidulauale jĂ”udis piparkook esmakordselt alles 10. sajandil pKr, kui armeenlasest munk Gregory Markar tĂ€napĂ€eva TĂŒrgi aladelt Prantsusmaale rĂ€ndas. Gregory veetis oma aja Baudrevilliers’ lĂ€histel asuvas kirikus ning tĂ€nuks kĂŒlalislahkuse eest kĂŒpsetas kohalikele enda kodumaalt Armeeniast pĂ€rit kĂŒpsetist mee ja vĂŒrtsidega. Gregory piparkoogid maitsesid inimesele vĂ€ga ning piparkookide kĂŒpsetamist hakati pidama pĂŒhaks tegevuseks.  Piparkoogid vĂ”isid valmida vaid vĂ€ljaĂ”ppe saanud meistrite kĂ€e all. 11.–12. sajandil muutus ristiretkede tagajĂ€rjel ingver Euroopas laialdaselt kĂ€ttesaadavaks ka Ă”ukondades ning tekkis palju erinevaid teisendeid piparkookidest.

Piparkooke kasutati keskajal ka paljudes muudes valdkondades. Kuna paber ei olnud sageli kĂ€ttesaadav, “trĂŒkiti” Ă”hukestele piparkoogilehtedele tĂ€htsaid uudiseid, et neid linnarahva seas levitada. Alates 14. sajandist kasutati piparkooke ka koolides, et Ă”petada lapsi lugema. Piparkookidesse olid tembeldatud tĂ€hed ning arvati, et nende söömine muudab inimese targemaks. Hiljem hakati tĂ€hestiku Ă”petamiseks kasutama Ă”hukesi puust, metallist vĂ”i elevandiluust tĂ€hetahvleid, kuid materjali puudumisel kasutati Ă”hukest piparkoogilehti. PiparkoogitĂ€hed olid kĂŒllaltki populaarsed ning kahtlemata Ă”pilaste lemmikud, sest tĂ€he sai pĂ€rast ise Ă€ra sĂŒĂŒa. 

Piparkooke kasutati isegi valuutana. Vasallid maksid maaisandatele piparkookides ja Saksamaa linnas Nurembergis olid piparkoogid aktsepteeritav valuuta linnamaksude maksmiseks. Piparkookides maksti ka altkÀemaksu.

16. sajandil pĂŒĂŒdsid paljud valitsejad rahva poolehoidu piparkookidega, lastes piparkookidele jÀÀdvustada enda portree, kuid kĂ”ige suurem piparkookide armastaja oli vaieldamatult Inglismaa kuninganna Elizabeth I, kes palkas endale lausa kuningliku piparkoogipagari. Elisabethi pidusöögid olid tuntud rikkalike magustoitude poolest: desserdilauda kaunistasid mitmesugused martsipanikujukesed ning igale inimesele oli kĂŒpsetatud oma piparkoogimehike.

Pole ime, et tĂ€napĂ€eval on piparkoogid eestlaste jĂ”ululaual pĂ”himaiustus! Kel lugemise peale kĂ”ht tĂŒhjaks lĂ€ks, vĂ”ib joosta poodi piparkoogitaina jĂ€rele vĂ”i leida alt ĂŒhe suurepĂ€rase retsepti.

Jalad selga, sÔbrad kokku ja ahi sooja!

Klassikaline piparkoogitainas

0,6 kg

Siirup:

  • 100 g suhkrut
  • 80 ml keevat vett

Pane suhkur paksupĂ”hjalisse potti, Ă€ra sega lusikaga, vaid raputa potti, nii et suhkur selle pĂ”hjas liiguks. Kuumuta suhkrut niikaua, kuni tekib meeldiva tumedusega karamell (merevaigukarva vĂ”i pisut tumedam). Eemalda pott tulelt ja lisa korraga keev vesi. Hoia nĂ€gu eemale, sest keeva vee ja karamelli temperatuurierinevus lööb auruna ĂŒles. Kui olukord potis on rahunenud, pane pott tulele tagasi ja keeda tasasel tulel niikaua, kuni karamell on kĂ”ik sulanud ĂŒhtlaseks siirupiks. Kui soovid heledaid piparkooke, siis jĂ€ta suhkrukaramelli vĂ€rv kollaseks, kĂ”ik muu on sama.

Tainas:

  • 125 g (1 dl) tumedat vĂ”i heledat siirupit 
  • 125 g vĂ”id
  • 85 g (1 dl) suhkrut
  • 2 muna
  • 300 g ( 0,5 l) nisujahu
  • 1 tl (triiki) söögisoodat
  • piparkoogivĂŒrtsi
  • soola

VĂŒrts:

  • 0,5 spl jahvatatud kaneeli
  • 1 tl jahvatatud nelki
  • 0,5 spl jahvatatud kardemoni
  • 0,5 tl ingveripulbrit
  • maitseks jahvatatud apelsinikoort

Lisa kuumale siirupile taina valmistamiseks vajalik suhkur ja maitseained, sega kuni suhkur sulab. Lisa tĂŒkeldatud vĂ”i, sega kuni see sulab. Jahuta segu umbes 60°C-ni (saad nĂ€pu sisse panna ja ei kĂ”rveta). Lisa lahtiklopitud munad, sega. Sega nisujahu söögisoodaga hĂ€sti lĂ€bi ja lisa siirupile. Sega tainaks. Tainas jÀÀb suhteliselt pehme, kuid Ă€ra jahu juurde pane. Tainas muutub seismisega tugevamaks ja elastsemaks. Liigne jahu lisamine muudab taina rabedaks ja seda on kehvem rullida.

Paki tainas toidukilesse/karpi ja pane kĂŒlmikusse seisma. Piparkoogitainas vĂ”iks vĂ€hemalt paar pĂ€eva enne kĂŒpsetamist kĂŒlmikus seista ja laagerduda. Veel parem, kui nĂ€dal. 

Rulli tainas jahusel laual hĂ€sti Ă”hukeseks ja lĂ”ika vormidega soovitud kujundid. TĂ”sta ahjuplaadile. KĂŒpseta 200°C ahju keskosas 6-8 minutit. Soovi korral kaunista jahtunud piparkoogid glasuuriga.

Kirjutas Elina

Piparkoogid

Lisas: lend136c 11.12.2019 22:57

Miks Donald Trump vÔitis?

2016. aastal toimusid Ameerika Ühendriikides 58. jĂ€rjestikused presidendivalimised, milles valiti 45. president. Demokraatide kandidaat Hillary Clinton vĂ”itis ĂŒleriigilise rahvahÀÀletuse mĂ€rgatava vahega – umbes 3 miljoniga. Vabariiklaste kandidaat aga domineeris valijameeste kogus vĂ”imsalt – 304 vs 227. Nimelt USAs valitakse president just valijameeste kogu poolt, mitte rahva otse hÀÀletusel. MĂ”lema kandidaadi mĂ”tted ja arvamused valitsemisest olid tĂ€iesti erinevates ÀÀrmustes, aga kandidaatide valimislubadused ega skandaalid ei olnud ainsad tegurid, mis otsustasid tulemused.

Kuna Ameerikas valitakse president kaudselt rahva poolt, siis valimised on suures joones populaarsuse vÔistlus. VÔidab see, kellega rahvas saab rohkem samastuda, see, kes suudab rahvaga sideme luua. Suur mÔju sellel on meedia Àrakasutamisel, poliitikute kÔneviisil ja karismaatilisuses. JÀrgnevalt vÔtan kokku Trumpi strateegia kampaanias.

Trump alustas oma presidendi valimise teed vabariiklaste eelvalimistes, kus oli kokku 17 kandidaati, millest tuginevalt ei saa kĂ”ik kandidaadid palju meedia kajastust ega aega debattidel. Mida Trump tegi, et sellest keskpĂ€rasest mullist vĂ€lja saada? Ta ĂŒtles provotseerivaid, ebamoraalseid, taunitavaid asju. NĂ€iteks oma presidendi kandidatuuri avaldamisel ta ĂŒtles mehhiklaste kohta seda:,,… they’re bringing drugs, they’re bringing crime, they’re rapists, some I assume are good people
’’. Selliseid nĂ€iteid on veel mitmeid. Nende pĂ”hiidee on lasta meedial kajastada igat Trumpi vĂ€lja ĂŒtlust. Nende ĂŒtlustega saab Trump tasuta meedia reklaame 2 miljardi ulatuses, mis tegi temast kohe kĂ”ige rÀÀgitavama kandidaadi, kelle uudiseid ja mĂ”tteid ,,pommitati’’ lugejale igal hetkel.. Niipea, kui see juhtub, hakkab Trump kĂ”igile pidevalt kinnitama, et tema vĂ”idab ja juhib teisi suurelt. See psĂŒhholoogiline trikk panebki tavainimese arvama, et Trump on ĂŒks tĂ€htsamaid kandidaate ja veel vĂ”idab.

Ostetud vs tasuta meedia

Strateegia teine osa oli peamiste rivaalide eemaldamine ĂŒkshaaval, alustades suurimast ohust. Trump kasutas selleks peamiselt solvanguid (tuletame meelde, et USAs ei valivad presidenti kaudselt inimesed, Trumpi vaatamine oli lĂ”bustus). Ta alustas Jeb Bushiga, kelle vend ja isa olid presidendid aastatel 1989-1993 ja 2001-2009. Selleks kasutas ta hĂŒĂŒdnime ,,weak Jeb’’, mida ta pidevalt kordas. SeejĂ€rel vĂ”ttis ta ette Ted Cruzi, kelle hĂŒĂŒdnimeks sai ,,Lying Ted’’, ja Marco Rubio ,,Little Marco’’. Need fraasid tunduvad lapsikud ja  mittesobilikud poliitikutele, aga need töötasid hĂ€mmastavalt edukalt.

Trump tĂ”i uued olulised teemad debattidele. Immigratsioon ja riigiaparaadi vastu olemine, millest said ĂŒhed rÀÀgitumad teemad. Kuna varem nendest teemadest ei rÀÀgitud, siis Trump oli nendel teemadel juba kĂ”ige tugevam. Vabariiklaste eelvalimistes ei ĂŒritanud Trump meeldida veel kogu rahvale, vaid neile, kes valivad vabariiklaste poolt. Seega Trump keskendus enne vabariiklaste nominendi koha saamisega ja seejĂ€rel presidendiks saamisega. Trump saigi vabariiklaste nominendiks, mis tĂ€hendas, et ta ainuke opponent oli Hillary Clinton.

Viimastes debattides hoidus Trump vĂ€lja ĂŒtlevate mĂ”tete ĂŒtlemisest ja proovis vĂ”imalikult vĂ€he Clintonit segada. See oli oluline, sest neid debatte vaadatakse ĂŒle kogu Ameerika, ning nendes tehtavad pisimadki vead maksavad ValimispĂ€evale kĂ€tte. Trump jĂ€tkas enda vĂ€lja toodud teemade rĂ”hutamist debattidel. Eriti tĂ€htsaks teguriks sai riigiaparaadi vastu olemine. Hillary tegi selles osas kriitilise vea. Ta proovis ka nĂ€ida rahvale riigiaparaadi vastasena, sest talle tundus, et selline peab olema, et valituks saada. Ta seletas seda sellega, et ta oleks esimene naispresident,  mida varem pole juhtunud. Hillary oleks pidanud vĂ”tma seisaku, et ta on riigiaparaati toetav ning et tal on selles kogemus. Ta oleks pidanud vĂ€lja tooma asjaolu, et kui Trump oli teleseriaalis, siis tema aitas Osama Bin Ladenit tabada riigisekretĂ€rina. Aga ta ei teinud seda ja lasi vĂ”imalusel kĂ€est lasta. Kuna 2016. aastal oli lĂ€bivaks teemaks outsider’i eelistamine riigiaparaadi esindaja ĂŒle, siis Clinton tegi suure vea. Ta tĂ”i vĂ€lja fakti, et ta on naine, mis teeb temast otse outsider’i, aga see ei olnud rahva seas usutav. Clinton on töötanud aastaid Washingtonis ja elas ĂŒheksakĂŒmnendatel Valges Majas Bill Clintoni naisena. Trump aga sobis nendesse raamidesse suurepĂ€raselt: ta ei olnud poliitiliselt korrektne, ta polnud varem poliitik, ta oli multimiljardĂ€r, kes on teinud teleseriaale.

2016. aasta valimised vÔitis Trump kahel pÔhjusel:

  • Trumpi strateegia töötas suurepĂ€raselt ning suutis rahvale maha mĂŒĂŒa oma ideed: Make America Great Again
  • Clintoni ja tema kampaania suutmatus rahvas enda poolele saada

Kirjutas Hugo

Valimistulemused osariikide kaupa

Lisas: lend136c 11.12.2019 22:50