135b

Reedel, 17. novembril käis 135. b Mandri-Eesti vanimas pühakojas Toomkirikus ekskursioonil, kus avanes ainukordne võimalus uurida lähedalt Ackermanni barokset altariseina. Klass jagati kolme gruppi, et tagada parem juurdepääs nii altarile kui ka kirikutorni. Õpilased tundsid end justkui kunstiajaloolaste ja restauraatoritena, ronides tellingutele lähemalt vaatlema eesti esimese vaba puunikerdaja Christian Ackermanni imetabast altarit. Tellingutel turnides köitis kõigi meeli suurejooneline vaade kiriku interjöörile, eriti altariseina tipust, kust sai näha pühakoda Jeesus Kristuse positsioonilt (10 meetri kõrgusel põrandast). Räägiti ka Ackermanni eluloost ja teistest tema loodud teostest Eesti väiksemates maakirikutes. Lisaks eelmainitule said õpilased ronida 69-meetrise keskaegse kellatorni tippu ning nautida lummavat vaadet süda- ja kesklinnale. Trepilt laskudes loeti ka kokku kellatorni viivate kiviastmete arv – 118 füüsilist pingutust nõudvat kiviastet. 135.b kollektiiv oli Toomkiriku ekskursioonist kütkestatud ning äärmiselt tänulik õpetaja Anu Kellale, kes selle harukordse ja hariva õppekäigu korraldas.

Autor: Kairit Klaus

Pildid: õp Anu Kell, Laima Šusta

13. novembril sai Reaali Poiss 90-aastaseks! Imeline arv, pean ütlema. Loomulikult oli Poisi sünnipäev vägagi suursugune üritus. Meie klass oli muidugi koolis pidulikes riietes, terve koosseis oli viks ja viisakas. Kahjuks said poisid ühe halva uudise osaliseks; nimelt tuleb soetada uued ülikonnad. ?

Aktuse asemel toimus Poisi ees pidulik kogunemine. Ning ka 135. b klass oli esindatud as always. Meie klassist oli Soome lipuga Hugo, saatjateks Kirke ja mina. Skaudi lipp oli uhkete skautide Gregori ja Kaareli käes. Pärast kogunemist oli kõigil siiski üpris külm, mitut õnnetut hinge ei aidanud isegi kindad. Kõige täbaramas olukorras olid aga Kaarel ja Gregor, kes olid terve ürituse kestel õues vaid skaudivormis. Pärast kogunemist saime kõik sõdurisuppi, mille serveerimisviis oli meile võõras: supp oli taldrikus. Olukorra tegi natuke nutuseks fakt, et nii mõnelgi said kas mantel, kingad või kindad supiga kokku.

Pärast sõdurisuppi läksime Solarisse ajalooloengut kuulama. Lisaks Reaalkooli õpilastele oli kohal ka GAG-i ja JWG-i õpilasi. Ajalookonverentsi võtaks kokku neli sõna: mitmed uinujad ja Reimannid.

Kokkuvõtteks pole soovida ei mitte midagi muud, kui et Poisil tuleks neid aastaid veel ja veel!

Autor: Terke Kram

Pildid:  http://real.edu.ee/gallery/main.phpg2_itemId=75802&g2_page=3                                                    

Reede, 10.11 oli kogu gümnaasiumile ning eelkõige abiturientidele eriline päev. Nimelt said meie kallid jumalad rinda koolimärgid. Ka noorematele koolikaaslastele oli see rõõmupäev, sest kõigil olid lühendatud tunnid ja sai varem õhtule reedet nautima. Aktus ise oli meile kui pealtvaatajatele pigem 1,5 h plaksutamist ja õnnelike abiturientide nägude vaatamist suurelt ekraanilt aula ees. Siiski oli see aga üks meie esimesi üritusi koolis, mis oli mõeldud vaid gümnaasiumile ja veidi eriline tunne oli ikka.

Õhtul kogunesime kõik taas koolimajja, et tantsida ja pidu pidada. Kõigil olid seljas oma parimad peorõivad ning tantsukingad. Kõige meeldejäävam osa mulle oli siiski õp Otsa seltskonnatantsud, mida mäletan ma ka juba põhikoolist. Õhupuudus peale seda kõva tantsuvihtumist aulas oli aga kohutav. Peale pisikest pausi saime praktiseerida oma tantsukursustel õpitud samme. Mõni eriti õnnelik klassivend sai ka tantsu meie armsa klassijuhatajaga, mõni aga ei pääsenudki kurvastuseks löögile, sest järjekord oli liiga pikk. Ehk järgmisel peol…

Kella 9 ajal jõudis kätte hetk, mil abituriendid meid välja laulma hakkasid, mis oli samuti omamoodi kogemus. Koolist lahkudes oli kõigil naeratus näol ja tõdeti, et oli väga tore olnud. Kurb oli isegi, et nii vara välja aeti. “Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama” pidas igati paika. Kindlasti oli see üks meeldejääv õhtu, kuid see kõige meeldejäävam tuleb alles kahe aasta pärast! 🙂

Autor: Kirke Kaur

Laupäeval, 4. novembril toimusid koolis gümnaasiumi klassidevahelise korvpalliturniiri esimese alagrupi mängud, kus olime ka meie, 10. b klass. Meie võistkonnas mängisid peale minu veel Hugo, Sander, Kenner, Oskar ja Kristjan, kes küll sai palaviku tõttu ainult ühes mängus platsile. Kuna teadsime, et peale minu keegi platsi peal korvpallioskustega eriti ei hiilga, siis otsustasime n-ö rahvale teha ja riietusime kõik ämblikmeeste kostüümidesse. Mängisime kokku 4 mängu, millest võitsime vaid ühe. See oli 12. a klassi vastu. Olgugi, et see oli meie ainus võit, tunnistasid abituriendid, et see on parim mäng, mis Reaali võimlas on kunagi peetud. Alistasime endast suuremad ja vanemad programmeerijad alles peale teist lisaaega. Peale mängu oli korralik adrenaliin sees ja käed värisesid veel päris pikalt.

Suureks abiks olid ka meie klassi tüdrukud: Dorised, Kirke, Kätriin, Kristin ja Terke, kes valmistasid plakatid ja elasid meile hoogsalt kaasa. Hoolimata kesistest tulemustest, oli siiski väga lõbus päev ning jääme ootama järgmist aastat, kus võime juba alagrupist edasi pääsemisele loota.

Autor: Joonas Pirn

20. oktoobril tegi 10. b klass väikese klassiõhtu. Õhtupoolik möödus kooli kõrval oleva Pärnu maantee maja kokandusklassis. Kes soovisid, tegid süüa, kes mitte, sõid teiste toitu ?. Õhtu jooksul õppis klass teineteist rohkem tundma. Üritusele oli kutsutud ka palavalt armastatud klassijuhataja Anu Kell. Õhtu jooksul sai nalja ja naerda, nutta kohe üldse ei saanud. Alguseks oli poistele soojenduseks mõeldud mäng “psühhiaatriahaigla”, kus nad said mõnusalt oma ajurakke ragistada. Hiljem võeti osa klassiõe Brigita poolt juhendatud “Libahundist” ja kaardimängust. Päeva lõpus toimus ka õpilaste ja emakeele õpetaja Anu Kella vahel väike proovile panek Scrabble’s. Niimoodi lõbusalt tähistas 10. b klass oma ellujäämist Tallinna Reaalkooli esimeses perioodis.

Autor: Paul Mark Tammiste

5. oktoober algas õpetajatele väga meeldivalt. Nimelt oli õpetajate toas gümnasistide poolt kaetud laud ja igast klassist oli maitsvaid küpsetisi. Meie klassi päästsid jälle Tomi viineripirukad. Samuti said õpetajad sel päeval tänutäheks palju lilli ja nii sai õp Anu Kell meie klassi poolt ostetud suure lillekimbu omanikuks. Otsustasime ka veidi humoorikalt läheneda kingitusele ja lisaks sai klassijuhataja väikese kella, mis kohe õpetajal tuju rõõmsamaks tegi. Ka õpilastel oli väike elevus sees, sest pidid ju osa tunde andma sel päeval abituriendid. Nii sattusid tulevased koolilõpetajad andma meile kirjanduse ja matemaatika tunde. Ehkki toimisime tundides vajaliku õppekava järgi, korraldasid õp Andres Taltsi asendajad lõpuks ikka Kahoodi. Selles tunnis sai palju naerda ja saadi teada nii mõnestki järjekordsest huvitavast seigast 133. lennuga. Keset matemaatika tundi astusid sisse kaks abiturienti ja tutvustasid end kui Martin Saar ja Madis Somelar. Neil oli valmis must/punane nimekiri, kuhu meie klassist sattusid ka Katarina ja Teet. Nemad pidid karistuseks oma “ebakorrektse” riietuse pärast andma vande ja vabandama kõikide ees. Aga ega seda tõsiselt ei võetud ning kõik muigasid vaevu naeru tagasi hoidvate õppealajuhatajate üle. 🙂

Autor: Laima Šusta

Füüsika töötoas said lapsed tegeleda jõu- ja optikaülesannetega. Õhkkond oli rahulik, ent siiski väga tore. Üks laste ülesannetest oli jõuindikaatorit pigistades graafikule tähti joonistada, paljud isad aga proovisid haarde tugevust. Vaieldamatuks võitjaks osutus sealjuures Teet. Optikas tuli läbi värviliste klaaside vaadates leida teistest eristuv täht, mis polnud üldsegi nii lihtne. Üks noortest lähenes asjale nutikalt ning vaatas läbi kõikide klaaside korraga. Nalja sai, seletada sai ning ka vastilmunud Reaali Poisi jõudsime läbi vaadata. Kokkuvõttes läks füüsikutel teadlaste öö edukalt.

Autor: Kadri Muuga

Keemikud jagunesid õpetajate Martin Saare ja Andrus Kangro abiga kolme gruppi ning igale seltskonnale määrati nende ülesanne. Esimesed pidid tõestama vesiniku eraldumist magneesiumi ja soolhappe vahelises reaktsioonis ja määrama sealjuures toimunud temperatuuritõusu. Teised tegelesid lahuste happelisusega ja seletasid noortele teadushuvilistele äädika ja söögisooda lahuste näitel pH mõistet. Kolmandad tegid läbi huvitava katse vask(II)ioonide ühenditega, kus õpiti tundma erinevaid reaktsioonitunnuseid. Külalisi oli palju ning kõik tahtsid osa saada katsete tegemisest (ka vanemad!). See-eest väsimustunne ei tulnud pealegi, sest noortel oli palju küsimusi ning nende uudishimu haaras ka juhendajad kaasa. Ka keemia osapool lõpetas katsetamise hilja õhtul, kuid kokkuvõtteks olid kõik rõõmsad tegutsemisrohke koosviibimise üle.

Peale katsetamist keemias ja füüsikas said väikesed huvilised käia veel looduse, geograafia ja robootika õpitubades. Kahjuks meie klassist nendel rinnetel võitlejaid ei olnud, kuid Doris Mia Tamkivi ning Eva Margareta Päts jõudsid end proovile panna käekirja osas: nende ülesandeks oli noortele nimelisi diplomeid anda.

Autor: Laima Šusta

Pildid: http://real.edu.ee/gallery/main.php?g2_itemId=74973

10.b klass tähistas kooli sünnipäeva kõigepealt õp Anu Kella kontrolltööga ning hiljem söögilauaga õues. Ette mõtlemata, et need kaks suurt sündmust ühele päevale satuvad, pakkusin ma end klassis välja viineripirukaid tegema. Neljapäeva õhtul, kui koju jõudsin, hakkasin kohe kontrolltööks õppima, ent lõpetasin ikka peale südaööd ja minu suureks rõõmuks oli mul veel u 40 inimesele pirukaid vaja hakata küpsetama. Pirukad said valmis täpselt nii, et ma kontrolltöö üle elasin, ja sain ka palju kiitusi nende kohta (meie klassijuhataja õp Kell oli neid isegi kiitnud kui klassi au päästvaid). Minu arust oli väga edukas neljapäeva õhtu-reede varahommik.

10.b klassi abi kooli sünnipäeva sujuvas toimumises oli esmatähtis – meie pidime staadionil lauad ja klassinumbrid paika sättima, et kõik oma kohad üles leiaksid. See põhjustas ka tülisid mingil hetkel selle üle, kas meie klass peaks asuma eespool või tagapool kui teised 10. klassid.         

Ametlik TRK sünnipäeva aktus algas direktori kõnega ja rahvusvahelistel olümpiaadidel kooli esindanud õpilaste autasustamisega. Tänati ka edukalt orienteerumismängus osalenud õpilasi, sest tänu neile oli Tallinna Reaalkool saavutanud 1. koha kõigis klassides. Kui jutud said räägitud ning inimesed tänatud, tegime enda klassiga paar pilti. Mõni neist on eriti sümboolse tähendusega meile. Kui pildid sai ära tehtud, oli lõpuks aeg hakata sööma. Valikus olid minu tehtud viineripirukad ning kahe klassiõe, Brigita Maria Raave ja Kadri Muuga, poolt valmistatud suur küpsisetort. Mõlemad olid väga head ja maitsev lõpp sellele koolipäevale tõstis kõigil tuju. Pärast söömist hakkas inimesi vähenema, kes läks koju ära, kes jäi staadionile rääkima-tantsima. Nii möödus 10.b klassi esimene kooli sünnipäev.

Autor: Tom Enriko Kelt

Kooli kolmanda nädala teisel päeval (19. sept.) käisime klassiga vaatamas Reaalkooli vilistlase Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ peaproovi. Kellelgi polnud selle vastu midagi, sest külastus võttis lõviosa päevast enda alla. Eriti tegi rõõmu see, kui õpetaja Vatsel teatas, et jätab päeva lõpust oma tunni ooperi tõttu ära. Ühtlasi oli see rebastenädala teine päev, kuid kuna teatrisse tuleb minna viisakalt, olid kostüümid tolle päeva hommikul keelatud.

Peale esimest paari tundi sammus suur osa koolist vikside ja viisakatena nagu kord ja kohus Estonia teatri suunas. Kui kõik olid riided garderoobi andnud ja oma koha üles leidnud, algas etendus. Lavastus oli üldjoontes kiiduväärne, kuid vahepeal kippus pikale venima. Eriti torkas silma libreto, mis oli humoorikas ning tabavate värssidega. Kuigi ma ise pole elanud ei Nõukogude Liidu ega ka „pööraste üheksakümnendate“ ajal, andis tükk aimu, kuidas elu tollal oli.

Autor: Nicolas Lotman

Rebastenädal kujutab endast 10. klassi vastuvõtmist gümnaasiumisse 12. klassi poolt. Eelneva nädala kolmapäeval (13.09) tuli meie füüsikatundi 3 noormeest Kättemaksukontorist, teatades, et on leidnud meie garderoobivahest keelatud aineid. Nad palusid kõigil kahe kaupa “ülekuulamisele” tulla, kus tehti meist pildid, ning jäime põnevusega ootama oma jumalate nimesid ja gruppe. 15-16. septembril toimusid tutvumisõhtud erinevates asukohtades kõikidel gruppidel individuaalselt. Esmaspäeval pidid paljud tulema kooli juba kella seitsmeks, et ette valmistada kostüümid ja välimus ning anda kätte esimesed ülesanded. See aasta oli meil 12 gruppi: Vene mütoloogia, Aafrika mütoloogia, Jaapani mütoloogia, Luikede järv, Atlantis, Aladdinid, Muumid, Põhjamaade mütoloogia, Eesti mütoloogia, Urban legends, Lumivalgeke ja Laul Haiavatast. Iga hommik (v.a teisipäev ja samuti neljapäev) toimus kooli aulas kell 7.30 flashmobi kava harjutamine ja õppimine.

Esmaspäeval toimusid esimesed dancebattle’d. Teisel vahetunnil andsime rebastevande aulas, kus 135.lend suutis kaks korda järjest valesti Reaali deviisi öelda (“Üks kõikide, üks kõikide” for life!). Peale tunde olid korraldatud mängud staadionil, kust jäi meie lennule nali ,,Ära hammusta, lihtsalt ime!” (õunade korjamise mängust). Peale pulga ümber tiirutamist toimus palju lükkamisi, kukkumisi jms.

Teisipäeval läks gümnaasium Estonia teatrisse, seetõttu ei toimunud väga rebastenädalaga seotud tegevusi, kuid peale kooli oli viktoriin, et välja selgitada, kes teab kõige rohkem Reaalkoolis toimunud “sündmuste” kohta. Poole pealt astus aulasse Veiko (tahtsime teda tõrjuda nagu Pareiko, aga ta ei lahkunud). Enne viktoriini toimus meil Zumba.

Kolmapäeval algas Jumalate sõnul tõeline rets ja koolis anti erinevaid ülesandeid. Joonas pidi juba esmaspäeval hoidma nädala lõpuni oma muna, kuid suutis selle inglise keele klassis maha visata (neljanda korruse tüdrukute tualettruumist sai vist küll paber otsa). Raske katsumus oli talle ka salli kudumine, mis kogu aeg varrastelt tahtis maha joosta. Maria pidi hoidma muna asemel viinamarja, Kaarel kandis Väikese My pilti “kõik on hästi!” ja Markus ning Oskar oma jumala pilti. Kätriin kandis kaelas silti “Hüüa “Kätriin!” ja ma teen 2 kükki!” ning õp Martin Saar ütles Sandrile, et tema nime kutsumine on juba nagu koolikiusamine. Kella kuueks pidime kogunema kooli juurde ja mängisime maastikumängu. See kujutas endast ca 10 erinevat punkti, mille läbi pidime käima ja sealseid ülesandeid täitma. Peale seda liikusid kõik oma õhtustesse paikadesse ning iga grupp saatis õhtul oma rebased vanalinna neile oma kulutatud raha tagasi kerjama. See andis väga “omapärase” kogemuse, mida tavaolukorras tegema ei läheks.

Kolmapäeval toimus õhtune sõbralik koosviibimine ja neljapäev võeti vastu Johann Ortin Õuna lameda maa teooria loenguga. Kooli valdas vaikus, rahu ja väsimus. Neljapäev oli samuti päev, kui meile väga ülesandeid jms ei antud.

Reedel oli praktiliselt iga vahetund tantsu harjutamine ja peale 8. tundi mindi Viru tänavale, kus esitati oma kaua õpitud tantsu flashmobina. Väidetavalt nägi see väga õnnetu välja, ehkki kõik rebased nii ei arvanud. Poole seitsmeks tulime tagasi kooli ristimiseks. Pole kunagi nii lähedal kooli põrandale olnud. Pidime täitma erinevaid ülesandeid ja siis suundusime aulasse ristimiseks. Veetsime üle tunni aja põlvitades ja grupp grupi haaval vandeid lugedes, rõhutades, et Reaal jääb alati paremaks TIK’ist. Peale ristimist oli kõigil oma vaba voli, mis nad edasi teevad, kuid enamik seltskonda suundus õhtuks rebastenädala ametlikule lõpetamisele, mis oli parim! Tom oli ainuke, kes pidas kinni meie Hesburgeriplaanist.

Meie jätame meelde: “Paaritud lennud jäävad alati parimaks!” 

Autor: Kätriin Ranna

Pildid: Anette Kuuseorg