Arhiveeritud - kuu 10.2019

Kuidas silmapaistvaimad meedikud Tartut vallutasid

10.–11. oktoobril toimus iga-aastane traditsiooniline Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapĂ€eva teaduskonverents. 2019. aastal tĂ€histati arstiteaduskonna vÀÀrikat 387. sĂŒnnipĂ€eva. TĂ€navusel teaduskonverentsil oli tunda pidulikkuse hĂ”ngu – möödub ju 100 aastat meie, eestlaste rahvusĂŒlikooli sĂŒnnist ning tĂ€itub ka sajand eestikeelse meditsiinihariduse andmisest. Tallinna Reaalkooli ja Ida-Tallinna Keskhaiglat esindasid tĂ€navu e-posterettekannetega meditsiinisuuna 12. klassi Ă”pilased Brigita Maria Raave, Doris Vahtra, Nicolas Lotman ja Kairit Klaus ning 11. klassi Ă”pilane AndrĂ© Otti.

NeljapĂ€eva, 10. oktoobri varahommikul seadsin sammud Tallinna bussijaama suunas, et sĂ”ita ĂŒhes teiste meditsiinihuviliste reaalikatega Tartusse arstiteaduskonna pĂ€evadele Eesti teadusmaastikuga tutuvuma. BussisĂ”it EmajĂ”e Ateenasse möödus vanemaealiste ja  ĂŒllatavalt valjuhÀÀlsete soome turistide seltsis, kuid hoolimata sellest sĂŒveneti kunstiajaloo Ă”ppimisse ning ehk said ka nĂ€dala jooksul puudu jÀÀnud unetunnid tasa tehtud. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna pĂ€evad avati Biomeedikumis teaduskonverentsiga. Esimesel pĂ€eval sai kuulata suulisi e-posterettekandeid nii ĂŒliĂ”pilastelt, doktorantidelt, arst-residentidelt, arstidelt kui ka teaduritelt. Ettekandeid oli igast meditsiinivaldkonnast: seljaajutraumade haigestumistrendidest, kardiokirurgilisel konsiiliumil arutlusel olnud haigusjuhtudest ja suuÔÔne mikrobiootast kuni kanepi tarvitamise trendideni kooliĂ”pilaste seas ja virtuaalreaalsuse kasutamiseni pediaatrilises neurorehabilitatsioonis. Ettekannete kĂ”rge tase ja teaduslikkus panid meid, gĂŒmnaasiumiĂ”pilasi, seejuures tundma end noorte ja rohelistena, kuid kĂŒll saabub kord ka meie aeg vĂ”rdvÀÀrset taset vĂ€lja nĂ€idata. Suurt Ă€ratundmisrÔÔmu tekitas aga ettekanne rakusisesest transportvalgust dĂŒneiinist, mis “töötab” rakus vastupidiselt kinesiini liikumissuunale – koheselt kerkis silme ette eelmisel aastal bioloogia tunnis Ă”p Veskimetsaga vaadatud kentsakas video mikrotuubulil “kĂ”ndivast” kinesiinimolekulist. Paras kurioossum oli muidugi meie postrite otsimine: omajagu Biomeedikumis ringitanud, saime teada, et sel aastal fĂŒĂŒsiliselt kuskil paberpostreid nĂ€ha ei saagi, vaid neid vĂ”ib uudistada netist.

Reede, 11. oktoober algas jĂ€rjekordse bussisĂ”iduga Tartusse (hĂ€da neile, kellel pole Tartus tuttavaid, kelle juurde öömajale jÀÀda…). JĂ”udnud Tartusse, sammusin juba tuntud teed mööda Biomeedikumi. Arstiteaduskonna pĂ€evade teist pĂ€eva sisustas  konverents “100 aastat personaalset meditsiini”, mille rĂ”huasetus oligi sel aastal just personaalmeditsiinil ning viimase seotusel geneetikaga. Konverentsi avas peaesineja Marju KĂ”ivupuu ettekandega “Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik”, milles toodi vĂ€lja rahvameditsiini roll nii minevikus mĂ”isatepĂ€evil ja Eesti Wabariigis kui ka tĂ€napĂ€eval, kus rahvameditsiin on nĂŒĂŒdse akadeemilise meditsiini kĂ”rval justkui humoorikas fenomen. Personaalmeditsiinist Geenivaramu nĂ€itel rÀÀkis Lili Milani, geneetika vaatevinklit tutvustas Katrin Õunap ning personaalse meditsiini olulisust onkoloogias rĂ”hutas Peeter Padrik. Genoomika ja statistika vahetut seost sedastas Krista Fischer. KĂ”ik personaalmeditsiinist geneetika vaatepunktist rÀÀkinud esinejad tĂ”id aga oma ettekannetes vĂ€lja mutatsiooni BRCA-geenis, mis tĂ”stab oluliselt tĂ”enĂ€osust saada rinnavĂ€hki. Peetud ettekannetes tĂ”statati veel kĂŒsimus, kas 3D-printimine vĂ”iks olla hĂŒppelaud personaliseeritud ravimiteni ning milline on eestlaste geneetiline kirjaoskus? Selgub, et geneetilise kirjaoskuse skaala maksimaalsel vÀÀrtusel on Geenivaramu ning teisel ÀÀrmusel film “Jurassic Park”. Konverentsile panime punkti ĂŒhise “grupi”pildiga (osalemismÀÀr 60%), vaatamata asjaolule, et osa meist oli juba suuri vĂ”ite saavutamas mujal.

Autor: Kairit

Pildid: Tartu seltskond

27.10.2019

Natuke meie uuest presidendist

Idee kandideerida meie Ă”pilasesinduse presidendiks tekkis mul veel enne 11. klassi lĂ”ppu. Tundsin juba siis, et ĂŒrituste korraldamine, inimestega tegelemine ja koolielus aktiivne olemine sobivad mulle vĂ€ga hĂ€sti ning REKi presidendi ametikoht vĂ”imaldab seda veel efektiivsemalt teha kui enne.

Natukene sellest presidendiks saamise protsessist
 Septembris vĂ”tsin asja tĂ”siselt kĂ€sile, osalesin REKi töös vabakuulajana, korraldasin Ă”petajate pĂ€eva, retsinĂ€dalat. Natukene oli aktiivselt kooliellu panustamisel ka tagamĂ”te – eesmĂ€rk oli vĂ”imalikult paljude rebaste ja 11ndikega sĂ”bruneda. Suhtlesin gĂŒmnaasiumikaaslastega, et teada saada, mis on suurimad valukohad koolis jne.

Töötasin vÀlja realistliku ja Ôpilaste elu jaoks olulise valimisplatvormi ja Ôppisin seda kaitsma.

LÔpuks oli kauaoodatud valimisnÀdal ukse ees, Kaarli abiga valmisid lÔbusad plakatid. EsmaspÀeva hommikul sai need koolimaja peale kleebitud.

NĂ€dala jooksul said kandidaadid ennast aulas tutvustada ja pidada maha pika debati ja osaleda kĂŒsimuste ringis. Oli hea kogemus, avalik kĂ”nelemine on alati paras pĂ€hkel, aga tundes ennast inimeste ees hĂ€sti, ei tunne kunagi ohtu, et see halvasti peaks minema.

NeljapÀeval vastu reedet mina und ei saanud, nÀrv oli must ja pinge laes.

PÀrast 7. tundi tulid tulemused. Sel Ôppeaastal töötab REK minu juhtimise all, selleks andis mulle volituse 167 Ôpilast, moodustades 57,6% valinute arvust.

Töökas aasta on juba alanud, kergemaks ei lĂ€he, pĂ”nevamaks aga kĂŒll!

 

Teie president

Gregor Pihlak

27.10.2019

Seletuskirjade pÀev

Reedel, 4. oktoobril tĂ€histati Tallinna Reaalkoolis Ă”petajate pĂ€eva, mis tekitas ilmselt nii igas Ă”petajas kui abituriendis elevust. Õpetajad said lĂ”puks ometi enam-vĂ€hem vaba pĂ€eva, mida nauditi abiturientide kĂŒpsetisi nosides, ning 12. klassi Ă”pilastel oli vĂ”imalus proovida Ă”petajaametit.

Mina andsin Ceitliniga 6. tunni ajal kÀsitööd 6.b klassile ning 7. tunni ajal 10.c klassile eesti keelt (Hanna oli siis ka, 12.a), ent oli ka neid klassi-/lennukaaslasi, kes tegelesid raske tööga juba varasematest hommikutundidest saati, nÀiteks austatud direktor Ene Saar (Margareta) ja Ôppealajuhatajad Martin Saar ja Madis Somelar (Kristjan ja Gregor). Lisaks olid Terke ja Kirke kooliÔed, kelle Skittleseid tÀis tabletipurgid ravisid kÔik terveks.

Kuuendikest kĂ€sitöölised olid oma kudumisega nii ametis, et meist eriti vĂ€lja ei tehtud, vahel kĂ€idi kĂŒll abi kĂŒsimas, kuid neid aidata me eriti ei osanud (vabandame, Ă”petaja Egle, viga pole teis, vaid meis). KĂŒmnendikega sai see-eest palju tehtud – kĂ”igepealt tegime Kahooti (milles osales ka lugupeetud keka Ă”petaja Erik MĂ€e (Emma, 12.c), et testida nende teadmisi nii keele kui „Rannamaja“ kohta. Tuli vĂ€lja, et Erik teeb tuule alla vĂ€hemalt pooltele rebastele. Peale seda rÀÀkisime pool lugu eesti keele sĂŒnnist (vĂ€simus tuli hiljem peale), korjasime telefone Ă€ra ja panime Ă”pilasi tagatoengut tegema (kes teab, see teab!). Tund lĂ”ppes kĂŒmnendike aplausiga, seega saime tööga hĂ€sti hakkama vist?

Paar vahetundi korraldati ka POtsa tantse ning pĂ€eva lĂ”pus kogunes osa abituriente lugema Ă”pilaste seletuskirju, mille arv kĂŒĂŒndis vist vĂ€hemalt 100ni. PĂ€ev oli lĂ”bus, ent vĂ€sitav.

Respekt Ôpetajatele, et nad meid iga pÀev vÀlja kannatavad!!

Autor: Kristin

27.10.2019

Neoklassitsistlik hoone sai aasta vÔrra vanemaks

29. septembril oli reaalkooli 138. sĂŒnnipĂ€ev, mida meie koolikogukond tĂ€histas ĂŒhiselt 30ndal. PĂ€eva algus möödus nagu igal teiselgi koolipĂ€eval. Viiendas tunnis tuli meile rÀÀkima 95. aasta lennu vilistlane ja tĂ€navune arst Ariel Levin. Saime kuulda nii mĂ”nestki pĂ”nevast seigast tema koolielust. NĂŒĂŒd teame kindlalt, kuidas koolilaed ilusamaks teha ja eksamitel viisi saada.

Enne staadionile suundumist oli ĂŒks suur segadus koolimĂŒtsidega – paljusid tervitas nagis vale mĂŒts. Ilmselt olid meie Ă”iged mĂŒtsid pĂ€eva jooksul maha kukkunud ja keegi oli ĂŒritanud neid tagasi panna Ă”igetesse nagidesse, kuid see ĂŒlesanne ei olnud tal just kĂ”ige paremini Ă”nnestunud.

Staadionil kuulasime pr Saare kĂ”net ning tublimatele jagati stipendiume. PĂ€rast seda sai alustada kringlite–tortide söömist. Paljudel jĂ€tkus veel pĂ€ev aga koolitundidega, nii et meie kollektiiv suundus rÔÔmsalt kolmandale korrusele, et kuulata meditsiinieetikast oma ala professionaalilt.

Autor: Liisel

25.10.2019

HilisÔhtul katseid tegema!

27. septembril toimus meil koolis taas Teadlaste Öö, kus nooremad Ă”pilased said teha palju eksperimente erinevatest valdkondadest, mida viisid lĂ€bi meie gĂŒmnasistid koos Ă”petajate abiga. Teadlaste Ööl oli vĂ”imalik teha katseid keemias ja fĂŒĂŒsikas, vaadata loodust lĂ€bi mikroskoobi, tegeleda robootikaga, tutvuda algklasside leiutistega ning eraldada enda DNA-d, mis osutus laste lemmikuks Ă”pitoaks. Avatud oli ka puhvet, kus oli vĂ”imalik juua teed ja kohvi ning mekkida gĂŒmnasistide poolt valmistatud pirukaid ja kooke.

Ise viisin lĂ€bi keemia töötuba. Keemikud olid nagu ennegi vĂ€lja pannud kolm katset. Minule anti ĂŒlesandeks lastele nĂ€idata, kuidas tĂ”estada, et lahuses on C-vitamiini. See neid tegelikult vĂ€ga ei huvitanudki. TĂ€htis oli, et katses sai nĂ€ha mulle, sademe tekkimist, vĂ€rvuse muutumist ja mis peamine… nad said pĂ”letiga katseklaasi kuumutada. Minu jaoks oli see muidugi tĂ€ielik kaos. Pidin jĂ€lgima, et lapsed endale alust peale ei valaks ja ennast Ă€ra ei kĂ”rvetaks. Eriti hull oli olukord siis, kui rahvast oli palju, sest vahepeal oli laua taga viis last korraga ja kĂ”iki pidi ohutult tegevuses hoidma. 

Kolme tunni vÀltel ei saanud ma oma laua tagant eemale liikuda, sest rahva tung ja huvi oli nii suur. Tihti juhendasin mitut last korraga ja pausideks aega ei olnud. Vaatamata sellele oli kogu see pÀev vÀga Àge ja lastega oli vahva tegeleda. Poleks kunagi uskunud, et Ôpetajaamet vÔib nii vÀsitav olla :). Loodan, et ka teistes töötubades oli vÀhemalt sama vahva ja pisikesed Ôppisid nii mÔndagi uut ja vÔibolla leidsid endale uue huviala.

Autor: Kristjan

25.10.2019

See imeline nÀdal jumalate pilgu lÀbi

RetsinĂ€dal! RetsiNÄDAL! RETSINÄDAL!!!!!!!! Ma olin elevil, eks me kĂ”ik. 10. klass oli kaks aastat tagasi ning oi, kuidas seda kogemust igatsesime. Uued toredad inimesed, natukene lĂ”bu ja sĂ€rtsu muidu rutiinsesse kooliperioodi ning teiste “kiusamine” 😀 NĂ€dala korraldamine tekitas algselt palju kĂ€ra, aga eks see ongi osa orgunnimisest. Mitte kunagi ei saa kĂ”ik kĂ”igega rahul olla. Seega panime juba kevadel lennusiseselt kokku ĂŒhe satsi, kes kĂ”ik ĂŒritused, kohtumised, raha korjamised ja planeerimised enda peale vĂ”ttis. RetsinĂ€dalale pani alguse (minu arvates vĂ€hemalt) rebaste pildistamine. Saatsime Kaarli ja Vahtra rebsude klassidesse natukene pulli tegema ja neid hirmutama. Marsiti kahekesi klassi sisse, kurjad nĂ€od ees, ja hakati Ă”pilasi nelja kaupa klassist vĂ€lja kolmandale korrusele saatma. MĂ”ni sai kohe algul aru, et tegu on naljaga, kuid mĂ”nel teisel jooksid kĂŒll hirmujudinad ĂŒle selja. KolmapĂ€eval panime ĂŒles teise korruse seinale rebaste pildid. Iga grupp otsustas individuaalselt, kas tahavad, et nende grupi liikmed avalikustatakse kolmapĂ€eval vĂ”i juba varem ning kuidas. 13.-14. september korraldasid grupid tutvumispeod nii, kuidas soovisid. 135. lennu korraldatud retsinĂ€dalal oli ĂŒldtemaatikaks telesaated ja kokku oli 12 gruppi: Nunnad, Teletupsud, Kreisiraadio, Modellid, Kardashianid, Simpsonid, Money Heist, South Park, Breaking Bad, Doctor Who, SelgeltnĂ€gijate tuleproov ja Buratino.

EsmaspĂ€ev: Möll algas. Hommik oli oi, kui palju elevust tĂ€is. Jumalad (vĂ”i siis juhtkonnale meelepĂ€rasemalt hundid) olid kĂ”ik valmis uute gĂŒmnasistidega vingerpusse mĂ€ngima. Vahetundide ajal toimusid dance battle’id. Nicolase juhendamise all sai antud ka retsivanne. 135. lennu ikooniline “Üks kĂ”ikide, ĂŒks kĂ”ikide” jĂ€i 137. lennul kĂŒll kordamata, aga ehk oligi see hea. TantsuvĂ”istluste keskel toimus ka palju-palju paremini kavandatud flashmobi tants. KoolipĂ€eva lĂ”petas staadionimĂ€ng, mis kujutas endast ette erinevaid teatevĂ”istlusi: pulga ĂŒmber keerutamine, pastaka pudelisse saamine, apple bobbing jne. MĂ”ni grupp tegutses veel hiljem Ă”htulgi.

TeisipĂ€ev: Möll jĂ€tkus. Hommik algas vĂ”rgutavate tantsuliigutustega – rebased ei oska tantsida. PĂ€eva jooksul toimusid samad ĂŒritused, mis eelmiselgi. PĂ€rast tunde toimus rebastel viktoriin, kus kĂŒsiti rebsude jumalate seikluste ja tegude kohta. MĂ”ni rebane vĂ€ljendas hiljem pahameelt, umbes et: “NĂ”medad kĂŒsimused: miks Realica laadi kĂŒsimusi polnud, nĂ€iteks kooli vanade Ă”petajate vĂ”i vabadussĂ”ja kohta.” Mul on öelda vaid ĂŒht: 









KolmapĂ€ev: KoolipĂ€ev koolipĂ€evaks, same old same old. Aga koolipĂ€eva lĂ”pp oli pĂ”hiline aka maastikumĂ€ngud! Nii selle korraldamine kui ka punktis istumine osutus ĂŒllatavalt lĂ”busaks. Rebased pidid puhuma kondoomid lĂ”hki, kĂ€tekĂ”verdusi tehes teise suust kurki sööma, kiilaspeale musi tegema ja or… taarat (!) otsima. Selle lĂ”ppedes saatsid osa gruppe oma rebased vanalinna tĂ€navatele kerjama. KĂ”ik seda ei teinud, aga see oli tĂ€iesti arusaadav. Tegelikult on ikka suhteliselt ebameeldiv tĂ€naval niisama lĂ€llata ja turistidelt paar nĂ€rust eurot anuda. Kuid mu enda pĂ”himĂ”tteks jĂ€i, et kui pidin piineldes hakkama saama mina, saavad ka nemad. Legendaarne retsinĂ€dala kolmapĂ€ev vastas ootustele ja uni ei kuulunud tol Ă”htul meie sĂ”navarasse, kui just et mitte tĂ”deda, et uni on nĂ”rkadele.

NeljapÀev: Oli raske. Punkt.

Reede: Raju reede jnejne. Rebaste pikk treenimine flashmobiks oli lĂ”puks kĂ”ike seda vÀÀrt. Tormasime pĂ€rast tunde Viru keskusesse. Kuna meid oli sinna ikka vĂ€ga palju kogunenud ja rebased Ă€ratasid oma kostĂŒĂŒmidega ikka vĂ€ga palju tĂ€helepanu, kĂ€sti paljudel poodides vĂ”i mujal mĂ”nda aega ringi jalutada, et koheselt massi ei tekitaks. Enda rebsud saatsime Ilumaailma oma meiki vĂ€rskendama ❀ Tantsisime 2 korda, et teine kord saaks jumalad ka kampa lĂŒĂŒa. Lasime oma tantsu ka filmida ning Ă”nneks on meie rebaste tants jÀÀdvustatud. Enda retsitantsu me keegi peast enam ei mĂ€leta, sest selle videosalvestis kaotati Ă€ra 🙁 Õhtul kogunesid rebased koolimajja, kus leidis aset ristimine. Selle kohta ma kirjutada ei tohi! Veelgi rohkem Ă”htupoole oli retsipidu. Eelmise aasta retsipeole tegime ikka pika puuga Ă€ra, pole kĂŒsimustki, aga eks paarislendudel olegi viga kĂŒljes 😕

LaupĂ€ev: NoorhĂ€rra Rebase korraldusel kogunesime rebaste ja jumalatega hommikul Pirita kloostri ette, kus vĂ”tsime osa MaailmakoristuspĂ€evast. Inimesed viskavad maha ikka vĂ€ga palju prĂŒgi, olime vĂ€ga pettunud 😞 Aga tĂ€nu meile sai Pirita mets ja rand puhtamaks! RetsinĂ€dal sai vĂ€ga kena punkti. Tegelikult isegi mitte punkti, vaid hĂŒĂŒumĂ€rgi!

RetsinĂ€dal oli lihtsalt vapustav. Klassijuhataja Anu Kell vĂ”ttis messengeris klassichatis kĂ”ik vĂ€ga hĂ€sti kokku: “Kallis 12.b, olen teie ĂŒle vĂ€ga uhke kogu rebaste nĂ€dala vÀÀrika korraldamise ĂŒle – ei mingeid pahandusi, ainult ilusad ja hĂ€stikorraldatud ĂŒritused. 137. lennul on, kellest eeskuju vĂ”tta, kuidas peab kĂ€ituma ĂŒks tĂ”eline reaalikas. KĂ€isime Martiniga hilisĂ”htul veel koolimajast lĂ€bi – kĂ”ik lĂ€ikis. Ja siis muidugi laupĂ€evane vÀÀrikas finaal – ma ei saaks olla uhkem klassijuhatajana, kui ma praegu teie ĂŒle olen. […] Olen kĂ”ige uhkem klassijuhataja ja 12.b on maailma parim klass. Armastan teid!”

  1. lend – suur sĂŒda teile!

     ❀❀     ❀❀

❀❀❀❀❀❀❀

❀❀❀❀❀❀❀

❀❀❀❀❀❀❀

     ❀❀❀❀❀

          ❀❀❀

               ❀

Autor: Terke

Flashmob: https://www.youtube.com/watch?v=kSae7ike3uo    

Natuke meie laupÀevastest tegemistest ehk aitÀh, Delfi: https://m.delfi.ee/maailmakoristuspaev/article.php?id=87501695&fbclid=IwAR1gPa6nlZGy90r-UUyzZ9C80JZYqVH5jpM4D8amSQHCVzOyG0tavU4Wtn4

Pildid: Krete RoopÔld, Herman HÔrrak

25.10.2019

Kolmas rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents meie enda koolimajas

13.–14. septembril 2019 toimus Tallinna Reaalkoolis koostöös Eesti Teadusagentuuriga rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents Ă”petajatele, ĂŒlikooli Ă”ppejĂ”ududele, tulevastele Ă”petajatele ja haridusasutuste partneritele. Kahe pĂ€eva jooksul tutvustati erinevate riikide uusimaid haridusreforme ning arutleti Eesti hariduse tuleviku ĂŒle. Ka paljud 135.b klassi Ă”pilased vĂ”tsid osa sellest erakordsest sĂŒndmusest.

Paljud Ă”pilased olid konverentsi kĂ€igus tĂ”lgid meie vĂ€liskĂŒlalistele vĂ”i aitasid muud moodi kaasa konverentsi edukale kulgemisele. KĂŒlalisi oli nii Ć otimaalt, Leedust, Venemaalt kui ka Soomest. Peale konverentsi ametlikku osa oli Ă”pilastel vĂ”imalus ka osaleda pidulikul Ă”htusöögil, kus toimus kĂŒlalistevaheline suhtlus ja kontaktide vahetamine. Õhtu kĂ€igus arutati paljude koostöövĂ”imaluste ĂŒle, kuidas saaks eesti ja vĂ€lismaa noori kokku viia ning oma mĂ”tteid jagama panna. Konverentsil esinejad olid kĂ”ik hĂ€sti positiivsed, innovatiivsed ja entusiastlikud haridustegelased – selliseid Ă”petajaid ja koolijuhte vaadates tekib lootus helgesse tulevikku.

VĂ€liskĂŒlalised tegid oma ettekandeid erinevatel teemadel. RÀÀgiti, kuidas toimub uurimistöö kirjutamise protsess vĂ€lismaal. Arutleti, kuidas oleks vĂ”imalik erinevaid Ă”ppeaineid veel rohkem omavahel lĂ”imida. Tutvustati teadusliku uurimistöö tegemise vĂ”imalusi Ć otimaal. Konverentsil toimunud paneeldiskussioonidel arutleti aktuaalsete Eesti haridussĂŒsteemi probleemide ĂŒle – neist kĂ”ige kuumem teema oli pĂ”hikooli riigieksamite Ă€rakaotamine. Vaidluse kĂ€igus jĂ”uti ĂŒhisele jĂ€reldusele, et pĂ”hikooli riigieksamid vajaksid kĂŒl mĂ”ndasid muudatusi, kuid neid ei tohiks tĂ€ielikult haridussĂŒsteemist kustutada. Eks nĂ€is, kas ka meie riigikogu vĂ”tab haridusspetsialistide arvamust kuulda?

Peale selle, et Ă”pilased said kuulata loenguid, said nad ka kĂŒsida palju kĂŒsimusi konverentsi esinejatelt. Nii mĂ”nigi Ă”pilane sai vastuseid enda tuleviku ĂŒlikooli valikute kui ka pedagoogi eriala osas. Õpilaste ja vĂ€liskĂŒlaliste koostöö laabus sujuvalt ning paljud ootavad juba neljandat konverentsi.

Autor: Paul

Pildid: Hannes Vau, Õpetajate Leht

11.10.2019