VII ajalooÔpetajate kongress

18. novembril toimus Reaalis VII ajalooĂ”petajate kongress, millest ka meie, 135.b, vĂ”tsime osa, seda kĂŒll vĂ€hendatud koosseisus. Kongressi eesmĂ€rk on kutsuda kokku Eesti riigi ajaloost huvituvad Ă”petajad ja Ă”pilased ning ĂŒheskoos veeta pĂ€ev pĂ”nevaid esitlusi aktuaalsetel teemadel kuulates. Kongressi eripĂ€ra on see, et esinejad ei ole ainult eestlased, vaid nad on kokku tulnud ĂŒle terve Euroopa, nĂ€iteks Hispaaniast, Taanist, Norrast, LĂ€tist, Leedust, Ungarist, Soomest, Kreekast, Itaaliast, Portugalist ja Saksamaalt.

Sel korral oli kongressi teemaks pĂ”hiĂ”igused demokraatlikus ja diktatuurses Euroopas maailmasĂ”dadevahelisel perioodil. Huvitav oli vist kĂ”igil, kes kohal olid, sest kuulata seda, kuidas eri riigid Ă”petavad tolle ajajĂ€rgu ajalugu, oli pĂ€ris pĂ”nev. Kuna plaanin vĂ”tta osa veebruaris toimuvast ajalooolĂŒmpiaadist, mille teema on vĂ€ga sarnane kongressi omaga, oli ĂŒritus mulle vĂ€ga kasulik ja huvitav.

Mina sain osaleda kahes töötoas. Neist ĂŒht vedas eestlane Trivimi Velliste, Eesti Vabariigi endine vĂ€lisminister. See töötuba oli teemal ,,Eesti riigi Ă”iguslik jĂ€rjepidavus – kas vorm vĂ”i sisu?“. Teise töötoa, mille teema oli ,,Kas pĂ€rast sĂ”da peaks tulema kĂ”igepealt rahu vĂ”i Ă”iglus: 20. sajandi Hispaania nĂ€itel“, korraldas hispaanlane Luis Horrillo Sanchez. MĂ”lemas töötoas kajastus praegu vĂ€ga aktuaalne teema – Kataloonia iseseisvus, mille olemusest, tĂ€psemalt siis Ă”igusest olla vaba, sain kĂ”vasti rohkem teada.

Nagu ĂŒtles Eesti Ajaloo- ja ÜhiskonnaĂ”petajate Seltsi esimees Madis Somelar, oli vĂ€ga tore nĂ€ha, et peale Ă”petajate oli seekordsest kongressist osa vĂ”tmas ka palju Ă”pilasi, kellel loodetavasti tĂ€rkas kirg ajaloo vastu ning kes tulevikus ise ka ajalooĂ”petajad on.

Kongress oli suurepÀrane, kohtume jÀrgmisel korral!

Autor: Gregor Pihlak

Pildid: Laima Ć usta, Margareta PĂ€ts

Lisas: 135b 27.11.2017 21:10

ÕppekĂ€ik Toomkirikusse

Reedel, 17. novembril kĂ€is 135. b Mandri-Eesti vanimas pĂŒhakojas Toomkirikus ekskursioonil, kus avanes ainukordne vĂ”imalus uurida lĂ€hedalt Ackermanni barokset altariseina. Klass jagati kolme gruppi, et tagada parem juurdepÀÀs nii altarile kui ka kirikutorni. Õpilased tundsid end justkui kunstiajaloolaste ja restauraatoritena, ronides tellingutele lĂ€hemalt vaatlema eesti esimese vaba puunikerdaja Christian Ackermanni imetabast altarit. Tellingutel turnides köitis kĂ”igi meeli suurejooneline vaade kiriku interjöörile, eriti altariseina tipust, kust sai nĂ€ha pĂŒhakoda Jeesus Kristuse positsioonilt (10 meetri kĂ”rgusel pĂ”randast). RÀÀgiti ka Ackermanni eluloost ja teistest tema loodud teostest Eesti vĂ€iksemates maakirikutes. Lisaks eelmainitule said Ă”pilased ronida 69-meetrise keskaegse kellatorni tippu ning nautida lummavat vaadet sĂŒda- ja kesklinnale. Trepilt laskudes loeti ka kokku kellatorni viivate kiviastmete arv – 118 fĂŒĂŒsilist pingutust nĂ”udvat kiviastet. 135.b kollektiiv oli Toomkiriku ekskursioonist kĂŒtkestatud ning ÀÀrmiselt tĂ€nulik Ă”petaja Anu Kellale, kes selle harukordse ja hariva Ă”ppekĂ€igu korraldas.

Autor: Kairit Klaus

Pildid: Ôp Anu Kell, Laima Ơusta

Lisas: 135b 25.11.2017 14:51

Reaali Poiss 90 ehk vĂ€ike (30-minutiline) kĂŒlmetamine Ă”ues

13. novembril sai Reaali Poiss 90-aastaseks! Imeline arv, pean ĂŒtlema. Loomulikult oli Poisi sĂŒnnipĂ€ev vĂ€gagi suursugune ĂŒritus. Meie klass oli muidugi koolis pidulikes riietes, terve koosseis oli viks ja viisakas. Kahjuks said poisid ĂŒhe halva uudise osaliseks; nimelt tuleb soetada uued ĂŒlikonnad. 😞

Aktuse asemel toimus Poisi ees pidulik kogunemine. Ning ka 135. b klass oli esindatud as always. Meie klassist oli Soome lipuga Hugo, saatjateks Kirke ja mina. Skaudi lipp oli uhkete skautide Gregori ja Kaareli kĂ€es. PĂ€rast kogunemist oli kĂ”igil siiski ĂŒpris kĂŒlm, mitut Ă”nnetut hinge ei aidanud isegi kindad. KĂ”ige tĂ€baramas olukorras olid aga Kaarel ja Gregor, kes olid terve ĂŒrituse kestel Ă”ues vaid skaudivormis. PĂ€rast kogunemist saime kĂ”ik sĂ”durisuppi, mille serveerimisviis oli meile vÔÔras: supp oli taldrikus. Olukorra tegi natuke nutuseks fakt, et nii mĂ”nelgi said kas mantel, kingad vĂ”i kindad supiga kokku.

PÀrast sÔdurisuppi lÀksime Solarisse ajalooloengut kuulama. Lisaks Reaalkooli Ôpilastele oli kohal ka GAG-i ja JWG-i Ôpilasi. Ajalookonverentsi vÔtaks kokku neli sÔna: mitmed uinujad ja Reimannid.

KokkuvÔtteks pole soovida ei mitte midagi muud, kui et Poisil tuleks neid aastaid veel ja veel!

Autor: Terke Kram

Pildid:  http://real.edu.ee/gallery/main.phpg2_itemId=75802&g2_page=3               http://www.err.ee/642323/galerii-reaali-poiss-sai-90-aastaseks                                       

Lisas: 135b 25.11.2017 14:28

MĂ€rgiaktus ja -pidu

Reede, 10.11 oli kogu gĂŒmnaasiumile ning eelkĂ”ige abiturientidele eriline pĂ€ev. Nimelt said meie kallid jumalad rinda koolimĂ€rgid. Ka noorematele koolikaaslastele oli see rÔÔmupĂ€ev, sest kĂ”igil olid lĂŒhendatud tunnid ja sai varem Ă”htule reedet nautima. Aktus ise oli meile kui pealtvaatajatele pigem 1,5 h plaksutamist ja Ă”nnelike abiturientide nĂ€gude vaatamist suurelt ekraanilt aula ees. Siiski oli see aga ĂŒks meie esimesi ĂŒritusi koolis, mis oli mĂ”eldud vaid gĂŒmnaasiumile ja veidi eriline tunne oli ikka.

Õhtul kogunesime kĂ”ik taas koolimajja, et tantsida ja pidu pidada. KĂ”igil olid seljas oma parimad peorĂ”ivad ning tantsukingad. KĂ”ige meeldejÀÀvam osa mulle oli siiski Ă”p Otsa seltskonnatantsud, mida mĂ€letan ma ka juba pĂ”hikoolist. Õhupuudus peale seda kĂ”va tantsuvihtumist aulas oli aga kohutav. Peale pisikest pausi saime praktiseerida oma tantsukursustel Ă”pitud samme. MĂ”ni eriti Ă”nnelik klassivend sai ka tantsu meie armsa klassijuhatajaga, mĂ”ni aga ei pÀÀsenudki kurvastuseks löögile, sest jĂ€rjekord oli liiga pikk. Ehk jĂ€rgmisel peol


Kella 9 ajal jĂ”udis kĂ€tte hetk, mil abituriendid meid vĂ€lja laulma hakkasid, mis oli samuti omamoodi kogemus. Koolist lahkudes oli kĂ”igil naeratus nĂ€ol ja tĂ”deti, et oli vĂ€ga tore olnud. Kurb oli isegi, et nii vara vĂ€lja aeti. “Algul ei saa vedama, pĂ€rast ei saa pidama” pidas igati paika. Kindlasti oli see ĂŒks meeldejÀÀv Ă”htu, kuid see kĂ”ige meeldejÀÀvam tuleb alles kahe aasta pĂ€rast! 🙂

Autor: Kirke Kaur

Lisas: 135b 19.11.2017 12:33

Klassidevaheline korvpalliturniir

LaupĂ€eval, 4. novembril toimusid koolis gĂŒmnaasiumi klassidevahelise korvpalliturniiri esimese alagrupi mĂ€ngud, kus olime ka meie, 10. b klass. Meie vĂ”istkonnas mĂ€ngisid peale minu veel Hugo, Sander, Kenner, Oskar ja Kristjan, kes kĂŒll sai palaviku tĂ”ttu ainult ĂŒhes mĂ€ngus platsile. Kuna teadsime, et peale minu keegi platsi peal korvpallioskustega eriti ei hiilga, siis otsustasime n-ö rahvale teha ja riietusime kĂ”ik Ă€mblikmeeste kostĂŒĂŒmidesse. MĂ€ngisime kokku 4 mĂ€ngu, millest vĂ”itsime vaid ĂŒhe. See oli 12. a klassi vastu. Olgugi, et see oli meie ainus vĂ”it, tunnistasid abituriendid, et see on parim mĂ€ng, mis Reaali vĂ”imlas on kunagi peetud. Alistasime endast suuremad ja vanemad programmerijad alles peale teist lisaaega. Peale mĂ€ngu oli korralik adrenaliin sees ja kĂ€ed vĂ€risesid veel pĂ€ris pikalt.

Suureks abiks olid ka meie klassi tĂŒdrukud: Dorised, Kirke, KĂ€triin, Kristin ja Terke, kes valmistasid plakatid ja elasid meile hoogsalt kaasa. Hoolimata kesistest tulemustest, oli siiski vĂ€ga lĂ”bus pĂ€ev ning jÀÀme ootama jĂ€rgmist aastat, kus vĂ”ime juba alagrupist edasi pÀÀsemisele loota.

Autor: Joonas Pirn

Lisas: 135b 11.11.2017 15:34

KlassiÔhtu

20. oktoobril tegi 10. b klass vĂ€ikese klassiĂ”htu. Õhtupoolik möödus kooli kĂ”rval oleva PĂ€rnu maantee maja kokandusklassis. Kes soovisid, tegid sĂŒĂŒa, kes mitte, sĂ”id teiste toitu 😉. Õhtu jooksul Ă”ppis klass teineteist rohkem tundma. Üritusele oli kutsutud ka palavalt armastatud klassijuhataja Anu Kell. Õhtu jooksul sai nalja ja naerda, nutta kohe ĂŒldse ei saanud. Alguseks oli poistele soojenduseks mĂ”eldud mĂ€ng “psĂŒhhiaatriahaigla”, kus nad said mĂ”nusalt oma ajurakke ragistada. Hiljem vĂ”eti osa klassiĂ”e Brigita poolt juhendatud “Libahundist” ja kaardimĂ€ngust. PĂ€eva lĂ”pus toimus ka Ă”pilaste ja emakeele Ă”petaja Anu Kella vahel vĂ€ike proovile panek Scrabble’s. Niimoodi lĂ”busalt tĂ€histas 10. b klass oma ellujÀÀmist Tallinna Reaalkooli esimeses perioodis.

Autor: Paul Mark Tammiste

Lisas: 135b 01.11.2017 20:32

Õpetajate pĂ€ev

5. oktoober algas Ă”petajatele vĂ€ga meeldivalt. Nimelt oli Ă”petajate toas gĂŒmnasistide poolt kaetud laud ja igast klassist oli maitsvaid kĂŒpsetisi. Meie klassi pÀÀstsid jĂ€lle Tomi viineripirukad. Samuti said Ă”petajad sel pĂ€eval tĂ€nutĂ€heks palju lilli ja nii sai Ă”p Anu Kell meie klassi poolt ostetud suure lillekimbu omanikuks. Otsustasime ka veidi humoorikalt lĂ€heneda kingitusele ja lisaks sai klassijuhataja vĂ€ikese kella, mis kohe Ă”petajal tuju rÔÔmsamaks tegi. Ka Ă”pilastel oli vĂ€ike elevus sees, sest pidid ju osa tunde andma sel pĂ€eval abituriendid. Nii sattusid tulevased koolilĂ”petajad andma meile kirjanduse ja matemaatika tunde. Ehkki toimisime tundides vajaliku Ă”ppekava jĂ€rgi, korraldasid Ă”p Andres Taltsi asendajad lĂ”puks ikka Kahoodi. Selles tunnis sai palju naerda ja saadi teada nii mĂ”nestki jĂ€rjekordsest huvitavast seigast 133. lennuga. Keset matemaatika tundi astusid sisse kaks abiturienti ja tutvustasid end kui Martin Saar ja Madis Somelar. Neil oli valmis must/punane nimekiri, kuhu meie klassist sattusid ka Katarina ja Teet. Nemad pidid karistuseks oma “ebakorrektse” riietuse pĂ€rast andma vande ja vabandama kĂ”ikide ees. Aga ega seda tĂ”siselt ei vĂ”etud ning kĂ”ik muigasid vaevu naeru tagasi hoidvate Ă”ppealajuhatajate ĂŒle. 🙂

Autor: Laima Ć usta

 

Lisas: 135b 31.10.2017 18:33

Teadlaste Öö (keemia + fĂŒĂŒsika) 29. september

FĂŒĂŒsika töötoas said lapsed tegeleda jĂ”u- ja optikaĂŒlesannetega. Õhkkond oli rahulik, ent siiski vĂ€ga tore. Üks laste ĂŒlesannetest oli jĂ”uindikaatorit pigistades graafikule tĂ€hti joonistada, paljud isad aga proovisid haarde tugevust. Vaieldamatuks vĂ”itjaks osutus sealjuures Teet. Optikas tuli lĂ€bi vĂ€rviliste klaaside vaadates leida teistest eristuv tĂ€ht, mis polnud ĂŒldsegi nii lihtne. Üks noortest lĂ€henes asjale nutikalt ning vaatas lĂ€bi kĂ”ikide klaaside korraga. Nalja sai, seletada sai ning ka vastilmunud Reaali Poisi jĂ”udsime lĂ€bi vaadata. KokkuvĂ”ttes lĂ€ks fĂŒĂŒsikutel teadlaste öö edukalt.

Autor: Kadri Muuga

Keemikud jagunesid Ă”petajate Martin Saare ja Andrus Kangro abiga kolme gruppi ning igale seltskonnale mÀÀrati nende ĂŒlesanne. Esimesed pidid tĂ”estama vesiniku eraldumist magneesiumi ja soolhappe vahelises reaktsioonis ja mÀÀrama sealjuures toimunud temperatuuritĂ”usu. Teised tegelesid lahuste happelisusega ja seletasid noortele teadushuvilistele ÀÀdika ja söögisooda lahuste nĂ€itel pH mĂ”istet. Kolmandad tegid lĂ€bi huvitava katse vask(II)ioonide ĂŒhenditega, kus Ă”piti tundma erinevaid reaktsioonitunnuseid. KĂŒlalisi oli palju ning kĂ”ik tahtsid osa saada katsete tegemisest (ka vanemad!). See-eest vĂ€simustunne ei tulnud pealegi, sest noortel oli palju kĂŒsimusi ning nende uudishimu haaras ka juhendajad kaasa. Ka keemia osapool lĂ”petas katsetamise hilja Ă”htul, kuid kokkuvĂ”tteks olid kĂ”ik rÔÔmsad tegutsemisrohke koosviibimise ĂŒle.

Peale katsetamist keemias ja fĂŒĂŒsikas said vĂ€ikesed huvilised kĂ€ia veel looduse, geograafia ja robootika Ă”pitubades. Kahjuks meie klassist nendel rinnetel vĂ”itlejaid ei olnud, kuid Doris Mia Tamkivi ning Eva Margareta PĂ€ts jĂ”udsid end proovile panna kĂ€ekirja osas: nende ĂŒlesandeks oli noortele nimelisi diplomeid anda.

Autor: Laima Ć usta

Pildid: http://real.edu.ee/gallery/main.php?g2_itemId=74973

Lisas: 135b 30.10.2017 20:15

Kooli sĂŒnnipĂ€ev

10.b klass tĂ€histas kooli sĂŒnnipĂ€eva kĂ”igepealt Ă”p Anu Kella kontrolltööga ning hiljem söögilauaga Ă”ues. Ette mĂ”tlemata, et need kaks suurt sĂŒndmust ĂŒhele pĂ€evale satuvad, pakkusin ma end klassis vĂ€lja viineripirukaid tegema. NeljapĂ€eva Ă”htul, kui koju jĂ”udsin, hakkasin kohe kontrolltööks Ă”ppima, ent lĂ”petasin ikka peale sĂŒdaööd ja minu suureks rÔÔmuks oli mul veel u 40 inimesele pirukaid vaja hakata kĂŒpsetama. Pirukad said valmis tĂ€pselt nii, et ma kontrolltöö ĂŒle elasin, ja sain ka palju kiitusi nende kohta (meie klassijuhataja Ă”p Kell oli neid isegi kiitnud kui klassi au pÀÀstvaid). Minu arust oli vĂ€ga edukas neljapĂ€eva Ă”htu-reede varahommik.

10.b klassi abi kooli sĂŒnnipĂ€eva sujuvas toimumises oli esmatĂ€htis – meie pidime staadionil lauad ja klassinumbrid paika sĂ€ttima, et kĂ”ik oma kohad ĂŒles leiaksid. See pĂ”hjustas ka tĂŒlisid mingil hetkel selle ĂŒle, kas meie klass peaks asuma eespool vĂ”i tagapool kui teised 10. klassid.         

Ametlik TRK sĂŒnnipĂ€eva aktus algas direktori kĂ”nega ja rahvusvahelistel olĂŒmpiaadidel kooli esindanud Ă”pilaste autasustamisega. TĂ€nati ka edukalt orienteerumismĂ€ngus osalenud Ă”pilasi, sest tĂ€nu neile oli Tallinna Reaalkool saavutanud 1. koha kĂ”igis klassides. Kui jutud said rÀÀgitud ning inimesed tĂ€natud, tegime enda klassiga paar pilti. MĂ”ni neist on eriti sĂŒmboolse tĂ€hendusega meile. Kui pildid sai Ă€ra tehtud, oli lĂ”puks aeg hakata sööma. Valikus olid minu tehtud viineripirukad ning kahe klassiĂ”e, Brigita Maria Raave ja Kadri Muuga, poolt valmistatud suur kĂŒpsisetort. MĂ”lemad olid vĂ€ga head ja maitsev lĂ”pp sellele koolipĂ€evale tĂ”stis kĂ”igil tuju. PĂ€rast söömist hakkas inimesi vĂ€henema, kes lĂ€ks koju Ă€ra, kes jĂ€i staadionile rÀÀkima-tantsima. Nii möödus 10.b klassi esimene kooli sĂŒnnipĂ€ev.

Autor: Tom Enriko Kelt

Lisas: 135b 29.10.2017 22:11

“Pilvede vĂ€rvid”

Kooli kolmanda nĂ€dala teisel pĂ€eval (19. sept.) kĂ€isime klassiga vaatamas Reaalkooli vilistlase Rasmus Puuri ooperi „Pilvede vĂ€rvid“ peaproovi. Kellelgi polnud selle vastu midagi, sest kĂŒlastus vĂ”ttis lĂ”viosa pĂ€evast enda alla. Eriti tegi rÔÔmu see, kui Ă”petaja Vatsel teatas, et jĂ€tab pĂ€eva lĂ”pust oma tunni ooperi tĂ”ttu Ă€ra. Ühtlasi oli see rebastenĂ€dala teine pĂ€ev, kuid kuna teatrisse tuleb minna viisakalt, olid kostĂŒĂŒmid tolle pĂ€eva hommikul keelatud.

Peale esimest paari tundi sammus suur osa koolist vikside ja viisakatena nagu kord ja kohus Estonia teatri suunas. Kui kĂ”ik olid riided garderoobi andnud ja oma koha ĂŒles leidnud, algas etendus. Lavastus oli ĂŒldjoontes kiiduvÀÀrne, kuid vahepeal kippus pikale venima. Eriti torkas silma libreto, mis oli humoorikas ning tabavate vĂ€rssidega. Kuigi ma ise pole elanud ei NĂ”ukogude Liidu ega ka „pööraste ĂŒheksakĂŒmnendate“ ajal, andis tĂŒkk aimu, kuidas elu tollal oli.

Autor: Nicolas Lotman

Lisas: 135b 29.10.2017 12:19