135b

11.-12. märtsil saime võimaluse minna lennuga Kuutsemäele, et ennast mäesuuskadel proovile panna. Motivatsiooni andis juurde ka see, et esmaspäeval ei pidanud kooli minema. Buss läks juba kell 8 hommikul ning sinna sõitsime kahe bussiga. Tegime peatuse ka Lõunakeskuses, et Mäkis käia või süüa osta. Kohale jõudes läks asi tubade jagamisega tuliseks, sest kõik tahtsid endale fancy’t maja. Käsikähmlusele vaatamata olid kõik magamiskohaga rahul (õhtu lõpuks kõik persoonid muidugi õigesse voodisse ei jõudnudki). Mäel said kõik väga hästi hakkama ja andsid endast parima. Õhtul, kui kõik väsinud juba olid, nautisime seltskonda ning mängisime lauamänge. Natuke puhanuna hakkasid seltskonnad segunema ning saadi tuttavaks inimestega, kellega varem pole olnud võimalust rääkidagi. Mingil ajal olid peaaegu kõik inimesed ühes väikses majas, aga häid lambaid mahub palju ühte lauta! Ühislaulmine jääb meie südametesse veel paljudeks aastateks… Ööseks leidsid kõik endale magamiskoha, kas diivanil või laoruumis… Hommikul olid kõik väsinud, kuid ikkagi rõõmsad. Hommikusöök oli tol hommikul kohe väga maitsev! Kes jaksasid, tegid veel paar tiiru mäel ning juba oligi aeg lahkumiseks. Rahva tungival soovil tegime veel peatuse Lõunakeskuses ning tagasisõit möödus rahulikult muusika saatel. Jääme kindlasti ootama järgmiseid seikluseid koos meie armsa ja kokkuhoidliku lennuga! Ehitame sildu edasi!

On 25. veebruari hommik ja aasta on 1918. Rohkem kui kaks kolmandikku Eesti demokraatilisest vabariigist, mis 24. veebruaril välja kuulutati, on Saksa vägede poolt hõivatud, Tallinn on veel eestlaste käes.

Tallinna Reaalkoolis, tolleaegses Tallinna Peetri Reaalkoolis leidis aset Ajutise Valitsuse esimene istung. Keskpäeva paiku astus Reaalist välja Eesti riigi esimene peaminister Konstantin Päts, kes luges ette Manifesti Kõigile Eestimaa rahvastele. Sellele järgnes Eesti esimene kaitsejõudude paraad, mis meie kooli eest algas ja läbi vanalinna liikus. Kella kahe paiku hõivavad Saksa Keisririigi väed Tallinna.

Nüüd, mil nendest monumentaalsetest sündmustest Eesti ajaloos on möödunud sada aastat, otsustati, et Tallinna Reaalkoolis toimub üks põnev, meeleolukas ja hariv üritus tähistamaks Ajutise Valitsuse esimest istungjärku.

Reaali tulnud külalised, õpilased ja õpetajad said nautida üht vahvat etendust, mille sisuks istungjärgu vahelised puhkepausid, kus ministrid omavahel ja ka kooliõpilastega juttu vestsid. Kaasa lõid tuntud näiltejad nagu Raivo E. Tamm, Pääru Oja ja loomulikult meie oma õpetaja Martin Saar. Sellele järgnes manifesti ettelugemine Reaalkooli trepil. Kohal oli ka peaminister, kes täitsa sisuka kõne pidas. Sellele järgnevalt liikus koolipere tänapäevasele Vabaduse väljakule, kus süüdati küünlad esimese valitsuse liikmete mälestuseks. Hiljem sai koolis ka süüa, neile, kes juba täisikka olid jõudnud, pakuti ka soojaks saamise otstarbel eestimaist viina.

Mälestamist vääriv päev sai kenasti mälestatud!

Autor: Gregor Pihlak

7. veebruaril toimus meil koolis täiesti enneolematu ja väga palju elevust tekitanud ajarännak. Milles see siis seisnes? 5.-12. klasside reaalikad rändasid ajas 100 aastat tagasi. Maandusime 1918. aastasse, mis siis, et tol aastal sellist kuupäeva nagu 7. veebruar ei eksisteerinud. Kõikvõimsad nagu reaalikad on, me tegime seda ikkagi. Ajarännakut korraldas EV100 raames ERM, kuid sellest võtsid osa paljud koolid üle kogu Eesti. Tänu Reaalkooli vanaaegsele hoonele ning sobivale atmosfäärile mõjus kogu see ettevõtmine üsna realistlikult. Kõik kaevasid vähemalt midagi kodust või sugulaste/sõprade käest välja, et ka riietus oleks ajastule kohane. Peab nentima, et nii see tõepoolest oli: mõni vähem ja mõni rohkem, kuid kõik olid pingutanud. Tüdrukud olid kas pikkade tumedate seelikute ja heledate pluusidega, rahvariietes või veel mingil muul moel riietunud. Enamikul poistel olid triiksärgid ning pintsakud, mis, kui aus olla, nägi superkena välja. Aga riietus riietuseks, mida me siis terve päev tegime?

Hommikut alustati koraali laulmisega ning direktori härra Nikolai Kannu (Martin Saare) lühikese, kuid sisuka tervitusega. Muidugi pidas hommikujutluse ka usuõpetaja (Madis Somelar). Ma ei oska öelda, kui ajastutruu kool välja nägi, aga see oli päris lahe. 4. korrusel oli kinosaal, vahetunnis sai aulas tantsida, keldrikorrus oli täis väljalõiked 1918. aasta ajalehtedest ning märkimata ei saa jätta, et seal olid ka laternad ja pargipink, kus sai poseerida nii oma sõpradele kui ka Delfi fotograafile. Tunnid olid samuti natuke teistmoodi. Herr Kann/Saar otsustas täielikult jääda 1918. aastasse, nii et tema loodusloo tund oligi väga tõetruu hetkeni, mil tal tuli meelde, et varsti on tulemas arvestus ja me päriselt õppima hakkasime. Päeva lõpus kogunesime kõik staadionile, moodustamaks EV100 logo, et sellest siis droonipilt teha. Iga klass luges isekeskis kooli ees ette ka iseseisvusmanifesti.

Ma usun, et see päev jääb kõigile üsna kauaks meelde ja kes teab, äkki tehakse 100 aasta pärast taoline päev uuesti.

Autor: Eva Margareta Päts

Pildid: õp Anu Kell