135b

Arvestuste nädala keskel sõitsime klassiga Tartusse. Seal ootas meid Anu Kella endine õpilane Rait, kes rääkis lühidalt, millised näevad välja õpingud arstierialal ning kui jubedad tööd meid kirjanduse tunnis veel ees ootavad. Seejärel jagasime end kahte rühma ja suundusime laipade juurde. Viis õnnelikku said omale kinda, mis tagas võimaluse käe Douglase õõnde (vt pilti) panna. Päeva emotsionaalseim hetk oli siis, kui Sander (majandus) ulatas oma kinda Kaarlile (medi), sellele järgnesid soojad embused. Meelde jääb ka laipade kõhule suurelt kirjutatud surma-aasta. Meie poolt katsutud proua oli oma 10 aastat tudengite valitsuses olnud, aga leidus ka värskemaid laipu.

Seejärel suundusime õpitubadesse. Mul õnnestus oma rühmast maha jääda, aga Anu Kell päästis päeva, osaledes veregrupi määramise paaristöös. Kõik laabus kenasti, kuigi vatitupsude imamisvõime oli suur ning piiritust kulus rohkem, kui Rait arvas.

Teises õpitoas tutvusime tablettide valmistamise põhitõdedega ning käisime ka keldris tabletimasinat vaatamas, kusjuures selles ruumis lõhnas ebameeldivamalt kui laipade juures.

Lisaks meditsiinile lisas Anu meie reisile natuke kultuuri. Käisime skulptuurinäitusel. Meile räägiti Vana-Kreeka müüte ning kuigi tunneme neid juba päris hästi, leidus ikkagi uusi asju, mida kõrva taha jätta.

Saime veel hetke murul lamada ning oligi aeg lahkuda. Vaatamata kõigele ei saanud unustada, et arvestuste nädal on veel täies hoos. Tagasisõidul võis näha palju ajaloohuvilisi õpikuid lugemas ning teineteisele Jüriöö ülestõusust jutustamas.

Autor: Laura Raik

Pildid: õp Anu Kell, Laura Raik, Sandra Tammaru, Laima Šusta

3. aprillil toimus Reaalkoolis teaduspäev, millest võttis aktiivselt osa ka 10. b klass. Peale huvitavate loengute, mis panid meie gümnasiste mõtteid mõlgutama oma tuleviku plaanide üle, toimus ka aktus, kus pidas kõnet David Vseviov ning kus premeerit õpilasi (nende seas nii mõnedki 10. b klassist) edukate esinemiste eest olümpiaadidel. Päeva jooksul toimus loenguid väga erinevatest valdkondadest: räägiti, kuidas mikroplastid on potentsiaalne põhiprobleem tuleviku keskkonnas; kuidas pidada kõnet nii, et rahvas sind kuulaks ja usuks; kuidas on raud seotud neuroloogiliste haigustega; kas lühinägelikkus tänapäeval on põhjustatud eredatest ekraanidest või vähesest väljaskäimisest; kuidas inimese ruumilise keskkonna muutmine saab muuta kontrastselt inimese tervist. Kõikidele nendele põnevatele küsimustele saadi vastus loengute käigus. Peale uute huvitavate teadmiste said meie gümnasistid samas ka tõestust juba ammu teada-tuntud teadmisele – siin maailmas on nii palju, mida veel uurida, ning see kõik on meie noorte endi kätes!

Autor: Paul M. Tammiste

Selleaastane Taani päev tähendas mitu kuud tööd ja vaeva, et süstida oma koolikaaslastesse uut ja positiivset energiat selle veidi äraleierdatud ja pigem igava ürituse osas. Mina olin üks kümnest inimesest, kes ühel sombusel esmaspäevaõhtul andis REKi koosolekul hr Somelarile lubaduse seda päeva uuendada, korraldada ja läbi viia. Ütlen juba etteruttavalt ette, et jäime kõik ellu ja päev sai edukalt peetud.

Arvan, et korralduse üksikasjad ei paku kellelegi suuremat lugemiselamust ja seetõttu jätan selle osa vahele. Ãœtlen ainult nii palju, et alguses oli palju hullumeelseid ideid, seejärel kümneid koosolekuid ja märtsi alguseks tuhandeid ülesandeid, mida täites ning õhtupimeduses mööda koolimaja tormates tekkis küsimus, kas on üldse enam mõtet koju minema hakata…

Arvan, et tiimitöö ja suurejoonelise ürituse korralduse poolest oli see suurimaid ja väärtuslikemaid kogemusi, mis mulle siiani osaks on saanud.

Päeva ennast tähistasime 28. märtsil. Kavas olid legovõistlus (suurtele ja väikestele), loengud, filmiõhtu, Kahoot, mängud jne…

Taanipäeva läbiviimistiim oli imetore. Mina vastutasin algklasside heaolu ja päevaplaani eest. Kaasasin tegevustesse oma häid koolikaaslaseid, kes tundusid lastega tegelemisel potentsiaalselt pealehakkavad ja piisavalt kõva häälega, et ennast noortele ja veidi ülemeelikutele kooliõdedele-vendadele kuuldavaks teha. Muidugi pidid abilised olema ka piisavalt tublid, et paarist ainetunnist puududa. Kõik said imehästi hakkama!!

Kokkuvõttes oli meeleolukas, sündmusterohke ja rõõmsameelne päev ning loodan, et koolipere jäi seekordse Taani päevaga rahule.

Autor: Doris M. Tamkivi