135b

Liisa Mai: Mis teeb minu jaoks koolist kooli? See on varane tõusmine, pikk bussisõit ja poolunes veedetud suuremalt jaolt venivad tunnid. Lihtne järeldus – e-õpe ei ole kool. Nii mõnigi tund on ju möödunud alles teki all olles, õpetaja jutt taustal vaikselt käimas. Samas, sarnasusi on ka. Endiselt on minu olulisteks kaaslasteks tunni taustal kohvitass ja kudumistöö, endiselt ei viitsi ma matemaatikas ülesandeid lahendada.

Tegelikult teen ma seda matemaatikat ning vist isegi rohkem, kui ma koolis oleks teinud. Seega ei usu, et distantsõpe minu teadmistesse olulise lünga jätaks. Lüngad on mujal: kõik normaalsel kujul ärajäävad üritused lõpukella ja väga kahtlases seisus lõpuaktusega eesotsas. Neid asju mitte arvestades võiks distantsõpe vanemas astmes osaliselt, nii ⅖ nädalast, ette nähtud ollagi.

Sander: Karantiinis elu on väga rõve. Kahju, et just meie lend peab selle tõttu kõik vahvamad sündmused ära jätma. R.I.P., Gruusia. Karantiinis olles on süvenenud minu kartused eksamite ees. Kuid selles tuleb süüdistada ainult iseennast. Arvad küll, et nüüd on aega maa ja ilm õppida, aga kui korra hommikul YouTube’i lahti teed, on järgmisel hetkel südaöö. Mõistad, et oled jälle päeva raisku lasknud. Loodetavasti suudan enne eksameid ennast ikkagi kokku võtta.

Andreas: Selline eriolukord, nagu meile osaks on saanud, on ainukordne kogemus kõikide osaliste jaoks. See on kindlasti omapärane ning muudab meie gümnaasiumilõpu meeldejäävaks. Eriolukord on andnud mulle võimaluse proovida, kuidas ise õppida. Hetkene õppemeetod iseenesest mulle sobib, sest see võimaldab mul iseseisvalt planeerida oma aega ning kohustusi. Eksamiteks õppimise kõrvalt olen leidnud aega ka tegeleda autokooli nii teooria kui praktikaga, oma päevakavasse tuua sporti, milleks muidu viitsimist ja aega nii palju ei olnud. Üldiselt on siiamaani olnud küllaltki tore ja rahulik koolilõpp, aga vaikselt tahaks tulla tagasi koolipinki nühkima.

Laura: Esimesest kahest nädalast ei ole palju meeles, eelkõige seetõttu, et siis veetsin magades suurema osa päevast (19 h!!!). Vegeteeriva oleku taandumisel sai vaikselt tõeks Sandri öeldu: ,,Siis ei saagi ju midagi muud teha kui õppida :o”. 12. klassi lõpus osutus distantsõpe kasulikuks, sest meilt võeti ära kõik segavad faktorid, luues sellega võimalus ilus lõpuspurt teha. Distantsõppe käigus sai eelkõige oma tahtejõudu treenida: taastus päevakava, füüsiline aktiivsus (kui aga lõpureis ära jäi, kadus ka “gruusiavormi“ vajadus, ja sellega koos motivatsioon). Proovimata ei jäänud uued asjad: kooli tagasi tulles oskan küpsetada leiba ja natuke klaverit mängida. Üldjoontes oli see kindlasti põnev ja meeldejääv kogemus ning hea vaheldus, aga selleks võiks see ka jääda, vahelduseks (palun laske meid ülikooli!!).

Postitatud: Pühapäev, 17.05.2020 kell 10:28 Kategooria: 12. klass. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0