Arhiveeritud - kategooria: ‘Määratlemata’

T***isööjad

Podcastid siis… Kui oled täheldanud siis meie elu on muutunud kiiremaks. Pole nagu eelmisel sajandil, et istume maha ja kuulame raadiot. Tänapäeval vaadatame televusserit ja Netflixi ikkagi. Sellel lausel pole tegelikult absoluutselt seost selle jutuga, aga mis siis. Teemaks on ikkagi podcastid. Idee peale teha midagi alternatiivset raadiosaatele tulid 2004. aastal Dave Winer ja Adam Curry. Jah Curry nagu kaste, mida sööme kanaga, Tussuvagun vb mitte. Aga pöördugem tagasi teema juurde. Idee on väga sarnane raadiosaatele, aga… parem. Mõtle vaid saad seda kuulata kõikjal ja iga kell. Raadiosaatest eraldab podcasti see, et see on helifail, mis on üles laetud internetti. Võimalust jagada oma loomingut pakub ka näiteks Spotify. Podcaste tehakse seeriatena ja need on üldjuhul justkui jutunurgad. Sisuks on üldjuhul päevakajalised teemad või lihtsalt puhas kelbas.

Antud žanr on tuure kogunud ka Eestis. Meie andekaimad on ****isööjad. Neile pakub tihedat konkurentsi, mille eestvedajaks on Hando Tõnumaa. Oma saates räägivad nad lamedast maast, Hitlerist, keda tegelikkuses ei olnud olemas ja EKREst. Teemad on neil küll väga huvitavad ja suurepäraste faktidega argumenteeritud, aga see pole ikka päris see olgem ausad. ****isööjad on eesti stand up humoristide poolt tehtav saatesari, mida veavad Mikael Meema (kiilakas) ja Ari Matti Mustonen (soomlane). Neid saatis menu juba päris alguses, kui vallutati iTunesi tabelite tippe. Hoolimata sellest pole nad suutnud 70 episoodi vältel kutsuda ühtegi külalist. Sai ju lubatud esimeses saates ja episoodid ilmuvad neil ka nii nagu Jumal juhatab. Vahetavad tihti stuudioid, joovad salvestamise ajal ja jõuavad kuidagi välja alati Kris Kornerini, kellele on nad andnud tiitli King of Soul, imo on see pehmelt öeldud. Korner kaldub pigem sinna Buddha tasemele. Igatahes nagu aru saada on ****sööjad üks väga hariv podcast. Eriti meeleolukad on nende kuulajakirjad, kust tuleb sellist kulda, et naera end kringliks. Vahest küll tekib tunne, et kust küll sellised tulevad, aga siis meenub mulle S10 ja saan aru, et elu on jälle lill. Kui sinul, kallis lugeja, tekkis soov neid vahvaid selle toetada siis mõtle veel kord… see ei ole kohe kindlasti hea mõte.

Kirjutas Patrick

10.12.2019

Tyler The Creatori loomingu muutus aastate jooksul

Tyler Gregory Okonma rohkem tuntud kui Tyler The Creator  on Ameerika räppar, laulukirjutaja ja disainer. Tema karjäär sai alguse 2010. aastatel räpikollektiivi “Odd Future” asutamisega. Tyler tegeleb samuti disainerina – ta alustas riiete loomisega Odd Future jaoks ning tänasel päeval on ta firma Golf Wang asutaja ja omanik. Tema loomingut disainerina iseloomustavad heledad – ning pastellvärvid ja loodus. Tyleril on ilmunud kuus stuudioalbumit, kõige kuulsam on album “Igor”, mis on nomineeritud ka tänavusele Grammy muusikaauhinnale “aasta parim räpialbum”.

Aastal 2009 ilmus tema esimene album “Bastard”, mille põhiteemaks on Dr. TC, kes kehastub Tyleri terapeudina. Tyler räägib läbi terve albumi oma tereapeudiga, kes üritab teda aidata ja suunata õigele teele.

 

Aastal 2011 ilmus Tyleri teine album “Goblin”, kus läbivaks tegelaseks on taas Dr. TC, kuid albumis keskendub Tyler ka ühiskonna stereotüüpide naeruvääristamisega. Samuti esineb albumis väga vägivaldseid lugusid, kus avaldub tema mässumeelsus, kuid samas üritab Tyler enda tõelist isksust leida. Albumi viimases loos tuleb välja, et Dr. TC on lihtsalt Tyleri ettekujutus ja mõttemaailm. Erilise kuulsuse saavutas ta oma muusikavideoga “Yonkers”, mis oligi avapauk tema albumile “Goblin”.

 

Kolmanda albumiga “Wolf”, mis ilmus aastal 2013, unustab Tyler oma vägivaldse lüürika, sest see ei huvita teda enam, teda huvitab hoopis “imelik hippie muusika inimeste jaoks, kes narkootikume kasutavad”. Tyler ise väidab, et ta ei suuda kirjutada lugusid enam samadel teemadel, sest nüüdseks on tal raha – ta võib sellega veidi uhkustuda. Okonma ise ütles, et ei ole võimalik praegu, kui tal on raha, kirjutada asjadest, mis olid siis kui mul raha ei olnud.

 

2015 ilmus tema neljas stuudioalbum “Cherry Bomb”. Tyler väidab, et sai oma inspiratsiooni Stevie Wonderilt. Albumis käsitleb ta erinevaid sotsiaalseid probleeme. Puudutatakse nii tänavakuritegevust, räpparite ülepaisatust. Tema eesmärgiks on pakkuda kõneainet mitte ainult mustanahaliste rassile, vaid inimkonnale tervikuna.

 

Järgmisena ilmus 2017. aastal album “Flower Boy”, mille ideeks on erinevalt eelmisest albumist väljendada igat tunnet ja emotsiooni, mida Tyler tunneb. Album on väga looduseteemaline ning inspiratsiooni sai ta Max Martinilt, Pharrell Williamsilt ja Justin Timberlakelt. See album on ka minu lemmik nende kuue seast, minu jaoks on see perfektselt üles ehitatud, laulud teevad kokku terviku ning pole ühtegi laulu, mille kuulamisel vajutad telefonil nuppu “skip”.

 

Kõige uuem Tyleri album “Igor” ilmus 2019. aasta mais. Album keskendub Tyleri armusuhetele. Paljude arvates on Tyler homoseksuaalne, kuid ta ise pole seda kinnitanud, sest tema puhul ei tea kunagi, kas ta teeb laulusõnadega nalja, mõtleb välja või pärinevad need tõsielul. Album jaguneb kolmeks osaks armumine, armukese tähelepanu saamine ja unustamine/haiget saamine. Väga palju on kahes viimases albumis rõhku pandud meloodiatele, mis on detailideni perfektsed, sest Tyler peab ennast ise perfektsionistiks – see väljendub ka tema loomingus.

 

Kirjutas Eric

10.12.2019

Disc golf

Eestlaste hulgas on aina enam populaarsust kogumas spordiala nimega disc golf. Mängu reeglid on väga lihtsad: alustad raja algusest ja pead ketta võimalikult väheste visetega korvi saama.

Eestis on paarkümmend tuhat mängijat ja iga aastaga kogub spordiala aina rohkem kuulsust. Inimesi tõmbab mängima mitmed erinevad põhjused: mäng toimub õues ning 18 raja lõppedes on mängija teinud peaaegu kümme tuhat sammu, disc golf on võrdlemisi odav spordiala: üks ketas maksab ligikaudu viisteist eurot ja ühest kettast juba piisab, et mängima minna, kusjuures raja kasutamise eest mingit tasu maksma ei pea. Üle Eesti on seitsekümmend erinevat disc golfi rada, mis jagunevad kõigi viieteistkümne maakonna vahel ehk elukoht ei mängi rolli ning igas maakonnas on võimalik disc golfi harrastada.

Mida rohkem mängimas käia, seda huvitavamaks aga ka kallimaks läheb spordiala: kettaid on väga paljude erinevate funktsioonidega ning paratamatult tekib soov uute ketaste järele, on palju erinevaid visketehnikaid ja mida rohkem viset harjutad, seda ilusamat lennutrajektoori mööda ketas lendab, mida on ilus vaadata.

Paljud inimesed arvavad, et disc golfi saab mängida ainult hiliskevadel, suvel ja varasügusel, kuid tegelikult mängitakse ka talvel. Ilusal talveilmaga rajale minnes pole nii palju mängijaid kui suvel, silm puhkab, vaadeldes ilusat Eesti talvist loodust ning saab mõnusalt liigutada värskes õhus.

Meie klassis on samuti kolm disc golfi mängijat: Hans, Matu ja Sassu, kes küll professionaalsel tasemel ei mängi, aga iga aastaga tulemused aina paranevad ning isu mängu vastu aina kasvab.

Kirjutas Hans

Hans disc golfi mängimas

 

10.12.2019

McDonalds ja Walmart

McDonaldsi brändi kannab enam kui 34 500 restorani üle kogu maailma. Neist veidi vähem kui 28 000 restorani tegutseb frantsiisina ja veidi üle 6500 restorani on kompanii enda halduses. Põhiline osa ettevõtte kasumist tulebki frantsiisitulust ja kinnisvara üürist. Nii võibki väita, et kuigi McDonalds on kuulus burgerite ja friikate poolest, on õigupoolest tegu pigem kinnisvaraarendajaga. 

Ettevõte on läbi ajaloo olnud ka hea dividendimaksja. Esimesed dividendid deklateeriti 1976. aastal ja sellest hetkest alates on ettevõte igal aastal maksnud ühe rohkem dividende. Lisaks on McDonalds pidevalt ostnud tagasi ka oma aktsiaid. Ettevõte oli 2017. aasta septembri lõpus 813 miljonit aktsiat, 10 aastat tagasi oli aktsiate arv 1,268 miljardit ja 20 aastat tagasi 1,454 miljardit.  

Walmart on ilmselt McDonaldsi kõrval teine USA sümbol. Tegemist on maailma suurima jaeketiga. Walmartil on põhimõte, mis alusel võiks öelda, et tegeletakse müümise asemel hoopis rendile andmisega. Põhimõte seisneb nimelt selles, et kuni kolme kuu jooksul saab kõiki kaupu tagastada ka siis, kui kaubal midagi viga ei olnud.     

Ettevõte avas esimese poe aastal 1962 ja 2013. aasta lõpuks oli Walmartil enam kui 10 000 poodi 27-s erinevas riigis. Firma käive on kasvanud sama ajaga 250 000 dollarilt enam kui 443 miljardi dollarini aastas. Ettevõte aktsiad noteeriti börsil 1970. aasta 1. oktoobril ja selle ajaga on aktsia hind meeletult kasvanud. Aktsiat on jagatud niivõrd palju, et üks 1970. aasta aktsia on tänaseks päevaks muutunud 2048-ks aktsiaks. Näiteks oleks 1970. aastal investeeritud 1000 dollarit tänaseks päevaks dividende arvestamata väärt koguni 8,8 miljonit dollarit, mis teeb keskmiseks aastakasvuks 23,5 protsenti. Lisaks on ettevõte investoritele dividendide ja aktsiate tagasiostude kaudu tagastanud enam kui 100 miljardit dollarit. Ettevõte maksis esimest korda kvartaalset dividend 1974. aastal ja on sellest ajast alates igal aastal dividend tõstnud. 2017. aastal maksti dividend kokku 2,04 dollarit, mis tegi 2018. aasta veebruari alguse seisuga aktsia dividenditootluseks 2%.

Kirjutas Rasmus

Walmart firma logo

McDonalds firma logo

09.12.2019

Sirlet huvitav jutt

Viimasel ajal olen tundunud ennast imelikult ja ebatavaliselt. Möödub päev päeva järel, kõik teevad oma toimetusi ja mina justkui kulgen kaasa. Kõik möödub väga kiiresti ja nagu ei olekski aega millessegi süveneda. Mul pole üleliia tugevaid emotsioone, ma lihtsalt olen ja teen. Midagi oleks nagu valesti. Imelik on ka see, et viimasel ajal on mul tunne nagu oleksin kogu päeva olnud poolunes, väga tihti on mul suhteliselt ebareaalne tunne ja kogu see “imelik” tunne häirib mind tohutult.

Hakkasin asja uurima ja leidsin, et leidub häire, mille nimi on depersonalisatsioon või sellele sarnane derealisatsioon. Tegu on depersonalisatsioon-derealisatsiooniga, kui

  •   inimesel on tunne, et ta pidevalt jälgib end kehaväliselt.
  •   inimene tunneb, et tema ümbrus pole päris ja ta justkui elaks unenäos.
  •   inimene ei tunne seost isikuga, keda ta peeglis näeb.
  •   inimene kogeb emotsionaalset tuimust või tunneb end nagu robot
  •   inimesel on tunne, et mälestustel puudub emotsioon.
  •   inimene teab, et midagi on valesti.

Depersonalisatsioon võib kesta paarist minutist kuni mitmete aastateni.

Väidetavalt on kerge depersonalisatsioon (tuntakse ebareaalsustunnet või ollakse unelaadses emotsionaalses olekus) peale ärevust ning depressiooni kolmas kõige sagedasem psühholoogiline kaebus. Seda esineb umbes koguni 50 protsendil Ameerika täiskasvanutest. Depersonalistatsioon kui häire on siiski suhteliselt harvaesinev. Depersonalisatsioon võib olla teiste häirete üks sümtomitest. Näiteks võib see esineda lapsepõlve trauma, stressi, ärevuse, depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanikahäirete, migreeni, unehäirete või narkootikumide kasutamise korral. Ekspertide sõnul on aga depersonalisatsiooni täpne põhjustaja teadmata. Oletatakse, et seda võivad mõjutada keskkonnafaktorid ja inimese geneetika.

Tunne, mis sarnaneb depersonalisatsioonile peaks mööduma, kuid kui tegemist on tõepoolest depersonalisatsiooni häirega, tuleks otsida psühholoogilist abi.

Kirjutas Sirle

09.12.2019

Manchester Unitedi 2010ndad-suurklubi allakäik või uue dünastia algus?

Manchester United saavutas oma staatuse maailma parimate jalgpalliklubide seas pärast peaaegu kolme aastakümne pikkust domineerimist Inglismaa kõrgliigas legendaarse peatreeneri Sir Alex Fergussoni käe all ning vähesed oleks ennustanud 2010ndate alguses, et klubi oleks dekaadi lõpuks langenud sinna, kus ta täna on. Fergusson läks pensionipõlve nautima 2013. aastal olles just võitnud Inglismaa kõrgliiga rekordiliselt kahekümnendat korda ning tema ametikoha võttis üle endine Evertoni peatreener David Moyes. Moyes vallandati vähem kui aasta hiljem, olles lõpetanud hooaja ilma karikateta ning jäädes välja Euroopa suurimatest jalgpallivõistlustest-UEFA Meistrite liiga ja UEFA Europa liiga, jäädes seitsmendale kohale Inglismaa kõrgliigas. Talle järgnenud peatreener Louis van Gaal ei toonud klubile suuremat edu, võites ainult Inglismaal teisejärgulise FA karika ning temalegi näidati kaks päeva peale eeltoodud karikafinaali võitu ust. Kolmanda peatreenerina Fergussoni-järgsel ajal töötanud Mourinho tõi küll klubile UEFA Europa liiga karika ja FA liigakilbi, kuid ka neid tiitleid nähti kui lohutusauhindu, mis näitasid kui madalale Unitedi standardid on langenud. Mourinho vallandati pärast kolme aastat peatreeneri rollis, hoolimata tema eelneval hooajal saavutatud teisele kohale Inglismaa kõrgliigas, mis oli parim koht liigatabelis, mida klubi oli suutnud saavutada pärast Fergussoni lahkumist. Mourinhole said saatuslikuks peamiselt plaanitu mängupilt ning tema lagunevad suhted staarmängijatega, kuid Mourinho-aegsed murekohad näitasid suurepäraselt Manchester Unitedi lagunevat plaani väljakul Fergussoni-järgsel ajal üldiselt. Legendaarne endine Manchester Unitedi mängumees Ole Gunnar Solskjaer võttis algselt ajutiselt peatreeneri koha pärast Mourinhot üle ning 19 mängu hiljem, võites 14 nendest, määrati ta kolmeaastase lepinguga püsivalt peatreeneriks. Paratamatult on ka Solskjaeri särav täht kustunud ja kirjutamise hetkel on Manchester United Inglismaa kõrgliiga tabelis üheksandal kohal ning fännid soovivad uuesti peatreeneri vahetust.

Manchester Unitedile on aga saatuslikuks saanud nende edu väljaspool jalgpalliväljakut. Särgimüügid toovad iga aasta tohutult raha sisse ning Unitedi bränd on praegu suurem kui kunagi varem. Praegused klubi omanikud on ka väidetavalt mitteavalikult tõdenud, et neid ei huvita, mis väljakul toimub, seni kuni klubi neile kasumit toob. Selline mõtteviis ei tohiks olla ühegi jalgpalliklubiomaniku peas ning seetõttu, klubi siira fännina, kardan ma et olukord ei pruugi paraneda kuni omanikumuutust ei toimu. Klubi tõenäoliselt jätkuvat ebaõnne saab eeldada ka klubi vigasest struktuurist. Pärast Fergussoni lahkumist lahkus ka tema parema käe mees David Gill, kes vastudas klubisse ostetud mängijate eest. See positsioon on tühjana püsinud sellest ajast saadik ning mängijate ostude eest on sellest ajast saadik vastutanud klubi täitev aseesimees Ed Woodward, kes on silmnähtavalt ebakompetentne selle rolli täitmiseks. Woodward on sama mõtestusega, mis on klubi omanikel Glazeritel-teenida klubiga võimalikult palju raha. Seetõttu ongi ta toonud sisse palju suure imagoga mängijaid, kes ei vii klubi õiges suunas edasi ning lähevad klubile ebavajalikult kalliks maksma. Klubi fännid on eeltoodud punktide tõttu suureski rahulolematud klubi juhtimisega ning juba mitmendat aastat järjest peetakse protestirongkäike ning hoitakse staadionitel üleval silte, mis kutsuvad muutustele.

Manchester United on vaikselt, titesammudega hakkanud astuma õiges suunas. Ole Gunnar Solskjaeri paljude taktikaliste vigade kompnsatsiooniks võiks tuua tema algatatud noormängijate revolutsiooni. Esimest korda üle pika aja ostis Manchester United suve üleminekuaknas Solskjaeri hakatusel mängijaid, kelle peamine ülesanne ei ole klubi brändi suurendada vaid, kes on mõeldud klubi edasi viima. Noored Briti mängijad, kes teavad kuidas Inglismaal mängida ning on võimelised tippjalgpalli palju aastaid mängima, olid Solskjaeri soovitud mängijad ning see on ainuõige viis, kuidas Manchester United saab taas tippu tõusta. Usaldades mängijaid, kelle parim on neil veel ees, mitte ajaraamatusse kirjutatud oli viis kuidas Fergusson 1993 aastal, pärast 26 aasta pikkust ootamist, liiga võitis ning tänu Solskjaerile ei pea Manchester United seekord niikaua ootama, kuna noormängijad on juba taas üle võtmas klubi egoistlikke staarmängijaid ja ma usun, et United võidab taas liiga lähima 10 aasta jooksul.

Fergussoni lahkumisest on klubi haavad veel värsked, kuid Solskjaeri algatatud noormängijate sisseostmine on samm õiges suunas ning ei lähe enam kaua, kuni Manchesteri punane pool näeb oma kahekümne esimest liigatiitlit.

Kirjutas Sten

Esiplaanil Manchester Unitedi  talendikad noortähed Marcus Rashford ja Mason Greenwood pärast PSG elimineerimist 3-1 võiduga UEFA Meistrite liiga kaheksandikfinaalis

09.12.2019

Noorelt rahaliselt vabaks – müüt või reaalne võimalus?

Kui ma hakkasin mõtlema millest kirjutada, mis on see, mida ma saaksin enesest anda, mida oleks huvitav lugeda, mis looks väärtust, midagi, mis poleks lihtsalt väike väärtusetu ülesande täitmise eesmärgil kirjutatud (kopeeritud) tekst, siis kui päris aus olla, ei pidanud ma tegelikult mõtlemagi. Teadsin koheselt millest ma kirjutada tahan, olin otsuse juba enesele teadvustamata teinud. Kõige üldisemalt saab seda, millest otsustasin kirjutada, nimetada filosoofiaks. Kuigi ma teadsin millest ma üldjoontes kirjutada tahan, tekkis mul probleem. Nimelt olen ma viimased 2-3 aastat aktiivselt ja tulemuslikult tegelenud filosoofiaga. Selle töö tulemusena olen jõudnud selleni, et olen kirjutanud pea 100-leheküljelise teose, milles olen käsitlenud eksistentsiaalsed ja moraalsed probleeme, kirjeldanud põhimõtteid, kuidas elada mõtestatult ning sõnastanud uskumused ja reeglid, mida järgides elada jms. 

Olete ehk märganud, et olen üsna rõõmsameelne ja muretu. See pole aga midagi pinnapealset või teeseldut, vaid see tõepoolest ongi nii ning olen selle saavutanud tehtud töö tulemusena. See töö pole küll lõppenud, see ei lõppe kunagi, kuid tulemused on olemas sellele vaatamata. Minu kirjutise puhul on tegemist tervikuga, mis on seotud ning põimitud õpetus ja millest ei saa võtta osa välja nii, et see oleks lõpuni põhjendatud. Probleem seisnebki selles, et selleks, et rääkida selle teose sisust, kas või mingist osast, tuleb toetuda ka paljudele teistele aspektidele, mis omakorda viivad järgmiste seletuskäikudeni jne. Ka see, kuidas ma selle kirjutanud olen ning kuidas olen jõudnud mingitele seisukohtadele, vajaks tohutult põhjalikku selgitust. Kokkuvõttes peaksin oma filosoofia põhjendatud avamiseks kirjutama niivõrd mahukalt, et see poleks absoluutselt kooskõlas antud ülesande ei ajalise ega mahulise piiritlusega. Võiksin küll esitada mõnegi huvitava osa, kuid ilma kontekstita jääks see siiski teatud aspektides põhjendamatuks. Kõigele eeltoodule vaatamata, otsustasin ma siiski millestki huvitavast kirjutada. Valisin selleks teema, mis kõnetaks võimalikult palju lugejaid, millega on kõik igapäevaselt seotud ja mis on minu jaoks tugevalt filosoofiaga seotud teema, milles filosoofiaga tegelemine tõi minu jaoks revolutsiooni – raha. Ütlen ka siinkohal ära, et lõpuni ma oma seisukohti ning motiive antud formaadis seletada ei jõua. 

Olgu sa kes tahes ja kus tahes, raha mõjutab sind! See mõju võib olla otsesem või kaudsem, suurem või väiksem, kuid see on siiski olemas. Raha on miski, millest ajalooliselt kogu ühiskonnas pea igal pool, kodudes, koolides ja meedias, räägitakse liiga vähe, liiga taunivalt. Kõikide inimeste elu keerleb mingil määral ümber raha, kuid sellele vaatamata räägitakse sellest kahetsusväärselt vähe avameelselt. Minu arvates on see vale ning see ei peaks nii olema. Põhjus, miks suurem osa ühiskonnast sõltub rahasse kui tabuteemasse on muidugi lihtne ja ilmselge – inimeste ahnus ja kadedus. Ahnust ja kadedust on inimestest võimatu välja juurida, selleks pole tegelikult ka põhjust. Ahnus, kogu aeg rohkem ja paremini, on inimloomuses väga sügavalt sees. See on evolutsiooniliselt vajalik olnud ning on mingil määral ka tänapäeval. Usun aga, et kui rahast avatumalt rääkida, inimeste teadlikkust ning rahalist olukorda selle läbi parandada, suudavad rohkem inimesi loobuda kadedusest teiste vastu, mis soodustab rahast avatumalt rääkimist jne. 

Usun, et olete kõik mingil määral kuulnud investeerimisest, rahalisest vabadusest, säästmisest ja kõigest muust sellisest. Võib-olla olete te isiklikust huvist tulenevalt ka uurinud mõne sellise teema kohta, vaadanud mõne video, lugenud mõne artikli või raamatu. Ehk olete isegi oma teekonda rahalise vabaduse suunas alustanud või äkki on mõni teie seast lausa rahalise vabaduse varakult saavutanud. Olgu te sellel teekonnal kus tahes, ma soovin teile oma eesmärkideni jõudmiseks edu! 

Mina pole veel rahalise vabaduseni jõudnud, kuid olen kindlalt selle poole teel. Otsustasin teiega jagada osakest minu senisest teekonnast. Ma pole sündinud hõbelusikas suus. Esimesed 5-6 kooliaastat sain oma pisikest taskuraha ja kulutasin selle ka kohe ära kui selle sain, nagu tavaline laps ikka, polnud ma midagi erilist. 12-13aastaselt hakkasin perioodiliselt koguma raha suuremate asjade ostuks. Mõnisada eurot siin ja mõnisada eurot seal. Nii läks see kuni aasta 2018 alguseni. 2018. aasta alguses otsutasin ma alustada teekonda, mille eesmärgiks on saavutada olukord, kus minu jaoks olulised otsused ei sõltu rahast. 

Alustasin nagu ikka, taskurahast säästmisega. Lisaks tegin siin-seal võimalusel väiksemaid tööotsi. Hakkasin aktiivselt lugema ja uurima rahalise vabaduse ja investeerimise kohta. Mõne kuu möödudes õnnestus mul esimest korda elus näha oma pangakontol neljakohalist arvu. Teadsin, et olen võimeline oma suuremat eesmärki saavutama ning lükkasin selle saavutamiseks järgmise käigu sisse. Aga mis minu täpsemaks eesmärgiks ikkagi oli ja miks? Minu jaoks on ääretult oluline elada mõtestatult. Minu jaoks on väga keeruline teha midagi, millel ma ei näe mitte mingit eesmärki. Kogu elu on olnud õhus küsimused, kelleks ma saan, mida ma tulevikus teen, mida ma pean selle saavutamiseks tegema, millise suurema eesmärgi suunas ma püüdlen jne. 2018. aasta algul üheksanda klassi õpilasena olid need küsimused minu jaoks senise elu kõige aktuaalsemal kohal. See teadmatus ja ebakindlus tuleviku osas tekitas aga pingeid. Selle probleemi lahendamiseks otsustasin alustada teekonda rahalise vabaduse suunas. Rahalise vabaduse poole püüeldes on kogu aeg siht silme ees ning selle nimel vaeva nähes tekib üsna kiirelt teadmine, et sa teed oma eluga midagi kasulikku ja jõuad kuhugi. Selline tegevus võtab kõrgkooli eriala ja ameti valikute ees pingeid maha, sest muudab raha vähem oluliseks faktoriks. Tuleb teadmine, et sa ei pea ameti valikul rahaga arvestama ning hakkad ausamalt mõtlema sellele, mida sa tõeliselt oma elus teha tahad. See vähendab pingeid ja suurendab oma tegevuse edukuse tunnet oluliselt. Minul kaasnes sellega ka see, et hakkasin tõeliselt õppima enda jaoks ning õppimine eesmärgiga ülikooli ja seejärel raha teenimiseks tööle minna (ja edasi?) kadus ära ning see tegi õppimise tohutult palju lihtsamaks.

Kes aga arvab, et raha pole elus eriti oluline, siis ma nõustun! Just sel põhjusel tahangi ma teha otsuseid rahast sõltumatult, olla vaba. Vabadus ei peitu mitte uhkes autos, vaid teadmises, et saad seda endale lubada. Me käitume, nagu oleksid mugavus ja luksus elu põhinõuded, samas kui meie tõeliselt õnnelikuks tegemiseks on vaja vaid midagi, millesse me suhtuksime vaimustusega. Raha on elus siiski mõningal määral oluline. Raha ostab vabaduse teha oma unistused teoks ning tegeleda sellega, mida armastad.

Päralejõudmise saladuseks on alustamine ning ka mina alustasin 2018. aastal enda teekonda rahalise vabaduseni. Järgnevalt esitan pealiskaudse ja lihtsustatud ülevaate oma senisest teekonnast. 2018. aasta algul oli mul alla tuhande euro ning ma alustasin säästmist. Kevadel tegin ma oma elu esimese investeeringu. Suvel läksin esimest korda nii-öelda päris tööle ja tegin oma teise investeeringu. Jätkasin tulude suurendamist ja kulude vähendamist. 2019. aasta suvel jätkasin jällegi töötamist, tegin kolmanda suurema investeeringu ning käisin 18. sünnipäeva puhul notaris kinnisasja lepingut allkirjastamas. Sügisel väljastasin ühe ärilaenu ning aasta lõpus on kavas taas suurem investeering kinnisvarasse. Vähem kui kahe aastaga olen jõudnud vähem kui tuhandeeurosest netoväärtusest ja olematust passiivsest sissetulekust, olukorda, kus mulle kuulub Tallinna kesklinnas kinnisvara, olen väljastanud ärilaenu ning iga kuu laekub minu pangaarvele ilus kolmekohaline summa raha, mille teenimiseks pole ma pidanud tööl käima. Oma tegevuskava alusel jõuan ma juba 2022. aastal rahalise vabaduseni ehk minu passiivsed tulud ületavad kõik minu kulud. Maakeeli öelduna ei peaks ma enam kunagi tööl käima ning sissetulek aina kasvab liitintressi arvelt. 

Vähem kui kaks aastat tööd ja tehtu saab lühidalt kokku võtta ühe lõiguga. Tundub lihtne, kas pole? Ja mis seal salata, asi polegi nii keeruline, kui teemaga mitte kursis olevale inimesele võib tunduda. Sa kas usud, et suudad midagi teha, või usud, et ei suuda – mõlemal juhul on sul õigus. Mina olen enese võimekusse rahalise vabaduse saavutamises alati uskunud. Selle jutu eesmärk pole uhkustada enda saavutustega, vaid jagada enda kogemusi sel väheräägitud teemal, et julgustada ka teisi tegema esimesi samme sel teekonnal.

Kui see pole üldse nii keeruline, siis miks kõik teised ka sellega ei tegele? Ma arvan, et selleks on mitmeid põhjuseid. Kuna ma ei taha liiga pikale minna, siis mainin neist vaid mõned ning selgitan lühidalt miks need ei peaks rahaasjadega mittetegelemise põhjusteks olema. Üks põhjustest võib olla see, et oodatakse ühte maagilist hetke – õiget aega alustamiseks. Oodatakse seda kõige õigemat aega alustamiseks, kui turul on soodne seis, kui on piisavalt raha, aega ja motivatsiooni. Minu arvamus selle kohta on see, et ära oota! Aeg ei ole kunagi täiesti õige. See on üks suurimaid vigu mida elus tehakse, ka teistel elualadel. Oodatakse “seda” hetke. Seda ei tule. Alati on midagi, mis pole perfektne, kunagi ei teki seda tunnet, et nüüd ma olen täiesti valmis ja tean kõike. Tuleb lihtsalt alustada. Nagu kuulus hiina filosoof Laozi oleks öelnud investeerimise kohta: “Ka miljonieurone investeerimisportfell peab algama esimesest sendist”.

Teiseks põhjuseks finantsilise heaoluni jõudmise teekonna mitte alustamises on kindlasti kanatlikkuse puudumine. Tundub ju nii mõttetu ja aeganõudev tegevus, kui võiksid samal ajal vaevaga teenitud raha kohese heaolu tarbeks kasutada. Ei saa saada last ühe kuuga, rasestades üheksa naist. Head asjad võtavadki aega. Aeg on investori parim sõber.

Kolmandaks takistuseks rahalises mõttes muretu elu teel on hirm eksida ja raha kaotada. Risk ja tootlus on korrelatsioonis ning ükskõik kui väike see ka poleks, on risk igasuguse investeeringu puhul olemas. Ei taha ju keegi higi ja pisaratega säästetud rahast ilma jääda. Ära karda eksida! See, kes pole iial eksinud, pole iialgi püüdnud teha midagi uut. Kes midagi teeb, teeb ka vigu, kuid ta ei tee kunagi kõige suurimat viga – ei midagi. Mõne oma parima õppetunni saame oma vigadest ja ebaõnnestumistest. Mineviku viga on tuleviku edu ja tarkus. Kui sa oled teinud vigu, on sul alati teine võimalus. Sa võid alata uuesti igal hetkel, mille sa valid, sest see, mida me kutsume ebaõnnestumiseks, ei ole mahakukkumine, vaid lamamajäämine.

Osa noortest mõtleb, et alustab säästmist ja investeerimist siis, kui ülikool on lõpetatud ja on leitud kõrgepalgaline töö, küll siis läheb asi libedalt. Kui varasemalt pole rahaasjadega teadlikult tegelemisega alustatud ja finantsdistsipliini kasvatatud, siis üldjuhul väga libedalt ei lähe. Tänapäeval enimlevinud haigus on elustiili orjus: töö pakub sissetulekut, sissetulek tekitab elustiili, elustiil sunnib töötama ja otsast peale. Finantsdistsipliin on sissetuleku suhtes pime. Inimesel, kel puudub finantsdistsipliin pole vahet, kas ta teenib 500 või 500000 eurot kuus, ta kulutab sama palju kui teenib. Inimesed ostavad rahaga mida neil pole, asju mida nad ei vaja, et avaldada muljet inimestele, kes neile korda ei lähe. Finantsdistsipliiniga inimesel pole jällegi vahet, kas teenib 500 või 500000 eurot kuus. Ta kulutab täpselt nii palju kui vajab täisväärtuslikuks eluks. 

Algus pole kunagi kerge, kuid soovitan soojalt seda teha. Kaevake auk valmis, istutage oma rahapuu maha ning hoolitsege tema eest. Aeg kasvatab rahapuud ning mida edasi aeg läheb, seda kiiremini see kasvab. Aitäh kõigile lugejatele ja küsimuste korral võib alati minu poole pöörduda. Kirjutatu täpsustuseks pean veel igaks juhuks ära mainima, et kui mõnele teie seast on jäänud lugedes mulje, nagu ma arvaksin end olevat kellestki kuidagi mingis aspektis targem või parem, siis kinnitan, et nii see ei ole. Usun siiski, et kõigil on loetust midagi võtta. Olgu selleks uus teadmine minu kohta, kinnitus, et ma ei oska kirjutada, motivatsioon või midagi muud. On suurepärane, kui keegi minu kirjatüki lõpuni luges ja see kellelegi korda läks. Sellega on minu eesmärk täidetud. 🙂

Kirjutas Marek

09.12.2019

Arvamuslugu – Eesti spordisüsteem täna ja homme

Tihtipeale kajastatakse tänaseid eesti spordisündmusi meedias üsnagi negatiivsena. See on ka arusaadav, sest võrreldes kümnenditaguste aegadega on Eesti spordi tase märgatavalt langenud. Küsitakse palju küsimusi. Miks niimoodi? Miks enam pole nii nagu vanasti? Varem ju oli… jne. Selliste küsimuste küsimine pole vale. Nüüd oleks vaja nendele küsimustele ka vastused leida. Eesti viimasest olümpiavõidust on tänaseks möödas üle 11 aasta. Kus on kunagiste sangarite järeltulijad täna? Nad on ikka meie kõigi seas, kuid nende üles leidmine ja tippu viimine pole viimase aastakümne jooksul eriti tulemuslik olnud. Siinkohal annan enda poolt kolm ettepanekut, mis viiks Eesti spordi taas maailma edukaiamate hulka.

Esmalt oleks vaja täielikult ümber struktureerida Eesti spordi järelkasvusüsteem. Tänapäevane professionaalne sport nõuab endast enamat kui lihtsalt rohket treenimist. Sportlane peab olema 24/7 sportlane. Sportlike eluviiside õpetamiseks ja realiseerimiseks oleks vaja taaselustada spordikoolid. Täna tegutseb Eestis vaid üks erarahastusega spordikool, mille kompententsus on samuti kaheldav. Rajama peaks spordialade põhised koolid, mis koondaksid ühes asutuses kogu ühe spordiala järelkasvu eliidi. Samuti peaks tagama koolidele riigipoolse rahastuse, mis garanteeriks noortele sportlasetele parimad võimalikud tingimused.

Teiseks oleks vaja rajada universaalne ühtne olümpia treeningkeskus, kus oleksid olemas maailmaklassist treeningvõimalused. Sarnane keskus on hetkel saamas Kääriku spordibaasist, kuid hetkesed treeningtingimused pole endiselt piisavad. Vaja on parandada spetsiifiliste spordirajatiste olemasolu ning teha keskus atraktiivseks treeningpaigaks mitmete erinevate spordialade sportlastele. Eelpool kirjeldatud keskuse ainukeseks ülesandeks poleks mitte ainult treeningtingimuste parandamine, vaid ka spordimeditsiini ja sporditeaduse parem kättesaadavus. Täna puudub Eesti spordist täielikult teaduslik lähenemine. Selline keskus oleks ühenduspunkt sportlaste ja sporditeadlaste vahel, kes aitaks sportlastel treenida veelgi tõhusamalt ning aitaks vältida võimalikke vigastusi.

Ja ega spordist rääkides ei saa üle ega ümber rahast rääkimata. Hetkel valitseb Eesti spordis rahastamises järgmine seaduspära: Kui tuleb tulemus, tuleb raha. Selline raha jagamise meetod on ka võhikule arusaadavalt vale. Sportlane peaks saama finantseeringut alates järelkasvu klassidest. Raha ei peaks olema talendika sportlase puhul see faktor, mis otsustaks tema karjääri jätkumise või lõpu. Ainuüksi erasponsoritega spordi tegemine ei ole jätkusuutlik. Täna teeb suur osa Eesti järelkasvust sporti 100% oma vanemate finantseeringust. 

Kõigi nende tingimuste täitmiseks on võtme kohal jällegi raha. Kuid panustades nendesse punktidesse paraneks Eesti spordi olukord märgatavalt. Mine tea, äkki  näeme uut olümpiavõitjat juba mõne aasta pärast.

Kirjutas Kaspar P

Olümpiavõitja Kristina Šmigun Vähi

09.12.2019

Kevini Jutt

Just paari päeva eest nägin ma, kuidas kümnes klass matemaatika kontrolltööd juur- ja astmevõrrandite peale tegi. Sellega seoses tuli mulle meelde üks huvitav tähelepanek sellise “platseeboefekti” sarnase nähtuse kohta. Just see töö on ainuke, mille eest ma matemaatikas üldse olen nelja saanud. Töö oli päriselt raske ja ajast tuli suur puudus. Sellele eelnev arvestus oli minul nelja ja viie vahel. Peale seda on kõik üsna kindlad viied olnud. Aga mitte oma headest hinnetest ei räägi see jutt vaid muututustest, mis ma ette võtsin. Kodus hakkasin ma hoopis vähem ülesandeid lahendama. Selle eest aga üritasin tunnis võimalikult palju lahendada ning teemast päriselt aru saada, mitte valemeid pähe õppida. Tulevased tööd, sõltumata teemast ja sellest, kas oskan ülesannet lahendada või mitte, üritasin ma ka enda jaoks lihtsaks mõelda. Lahendamine muutub päriselt palju kiiremaks kui mõelda, et kõik on selge ja tööst proovida jõuga läbi minna. See on minu jaoks kõige lihtsam kui üritan arvestust võimalikult kiiresti ja lihtsalt lahendada. Kuna tegu on ikkagi hindelise tööga, siis kulutan ülejäänud aja kontrollimisele ja parandamisele. Nii on võimalik keerulist ülesannet endale lihtsaks mõelda.

Sarnane olukord oli ka, kui mu vana klassivend Viimsi Gümnaasiumist rääkis ning kurtis, et neil on kasutud mentorlustunnid. Õpetaja olevat soovitanud, et kui on vaja ära teha igav ja ebameeldiv ülesanne, siis tuleb see enda jaoks huvitavaks mõelda. Tol korral tundus see tõesti totter ja selle üle sai korralikult naerdud, aga mida rohkem aeg edasi on läinud, seda rohkem olen ma märganud, et siin tõesti peitub mingi tõde. Usun, et õige mentaliteediga saab igava ülesande tõesti huvitavaks mõelda.

Selline lugu on ka tervise ning haigustega. Üks päev sai Marekuga just sellest räägitud, et kui end terveks mõelda, siis haigeks ei jää. Me mõlemad pole selles kooliaastas siiani haiguse tõttu ühestki tunnist puudunud kuigi istume matemaatikas tihti lahtise akna all, kust eriti talvel väga jäist õhku tuleb. On olnud hetki, kus mul on kodus lahtise akna all veidikene jahe olnud ja seejärel olen ma väga haigeks jäänud. Samas olen ma paljajalu lumetormis õues käinud ning kõik on terveks jäänud. Leian, et ka tervis on suures osas mõtlemises kinni. See on isegi tõestatud nähtus — platseeboefekt. Tegu on nähtusega, kus organism reageerib mingile ravimile ka siis, kui raviv tegur on asendatud millegi muuga, kui organism mõju eeldab.

Kui inimene saab end reaalselt terveks mõelda, siis usun, et tahtejõud mängib olulist rolli ka kõiges muus. Kui end õigesti mõtestada, siis on võimalik endale keerulised asjad lihtsaks, igavad huvitavateks ning end terveks soovida.

Kirjutas Kevin

09.12.2019

Under Armour

Under Armour on Ameerika firma. Under Armour on tuntud peamiselt spordiriiete ja -jalanõude müümise tõttu, kuid UA toodab ka vabaajariideid-jalatseid. Under Armour asutati 1996. aastal, firma asutajaks on Kevin Plank. Plank alustas firma edulugu oma vanaema keldris, Washinton D.C.-s. Mees oli varem olnud  Ameerika jalgpallur ning märkas, et puuvillast särgid lähevad treeningute käigus higiseks ja neid pidi mitu korda vahetama. Selle tõttu otsustas mees välja töötada uue niiskust imava materjali, mis on tänapäeval levinud ka teiste spordifirmade (Nike, Adidas, Reebok jne) riiete materjalina. Firma algusaastal olid UA särgid populaarsed eelkõige Ameerikas ameerika jalgpallurite seas, kuid on tänapäeval levinud üle terve maailma. 

1999. aastal toimus Under Armouri läbimurre, kui Ameerika filmitööstus Warner Bros. kasutas UA tooteid kahes oma filmis. Samal aastal ostis Plank reklaami spordiajakirjas ESPN The Magazine, mis tõi Under Armourile sisse 750 000$. Järgnevatel aastatel investeerisid nii eraisikud kui ka suurfirmad UA-sse, sest nähti spordifirmat kasvamas. Nii ka juhtus, 2007. aastal avas UA oma esimese edasimüügilao Marylandis. Avati ka mitmeid poode teistes Ameerika osariikides, Hiinas ja Kanadas. 2014. aasta taliolümpiamängude Ameerika kiiruisutajate riietus oli disainitud ja toodetud Under Armouri poolt. Ameerika kiiruisutajad jätkasid kaotamist ning seetõttu UA aktsiad langesid 2.38%. 2015. aastal ostis UA ära toitumisrakenduse MyFitnessPal ja sportimisrakenduse Endomondo. Kokku läksid tehingud Under Armourile maksma üle 560 miljoni US dollari. Sõlmiti ka mitu lepingut erinevate liigade ja spordiklubidega. Üheks suurimaks lepinguks võib pidada kontrahti NBA korvpalluriga Stephen Curryga 2013. aastal. UA aktsiad tõusid ja langesid vastavalt Curry sooritustele platsil. Tänu Curry edukatele hooaegadele (2 hooaega järjest NBA kõige väärtuslikum mängija) tõusid ka UA aktsiad. Under Armour on tänaseni tegemas uusi lepinguid spordistaaride ja -klubidega. Kevin Plank on ise öelnud, et astub UA juhi kohalt 2020. aastal tagasi ning edutab juhiks Patrik Friski.

Kirjutas Karl Tani

Under Armour firma logo

09.12.2019