Ho ho ho!
Jõuluaeg on taas kohale jõudnud: kuusekäbid riputatud, sussid aknalaual reas, tublimatel kuuskki tuppa toodud. Ja kuidas paremini jõulukuud tähistada kui piparkookide küpsetamisega. Aga enne veel mõned teadmised piparkookidest.
Kuigi tänapäeval on piparkookide küpsetamine pigem Põhja-Euroopa rahvaste meelistegevus, on piparkookidel küllaltki pikk ja mitmekesine ajalugu. Ühe allika kohaselt pärineb esimene teadaolev piparkoogiretsept lausa 4400 aasta tagusest Vana-Kreekast, kuid tolle aja piparkook, leivalaadne küpsetis ilma igasuguse ingveri ja vürtsideta, tänapäevast eriti ei meenutanud.
Arvatakse, et Euroopa inimeste toidulauale jõudis piparkook esmakordselt alles 10. sajandil pKr, kui armeenlasest munk Gregory Markar tänapäeva Türgi aladelt Prantsusmaale rändas. Gregory veetis oma aja Baudrevilliers’ lähistel asuvas kirikus ning tänuks külalislahkuse eest küpsetas kohalikele enda kodumaalt Armeeniast pärit küpsetist mee ja vürtsidega. Gregory piparkoogid maitsesid inimesele väga ning piparkookide küpsetamist hakati pidama pühaks tegevuseks. Piparkoogid võisid valmida vaid väljaõppe saanud meistrite käe all. 11.–12. sajandil muutus ristiretkede tagajärjel ingver Euroopas laialdaselt kättesaadavaks ka õukondades ning tekkis palju erinevaid teisendeid piparkookidest.
Piparkooke kasutati keskajal ka paljudes muudes valdkondades. Kuna paber ei olnud sageli kättesaadav, “trükiti” õhukestele piparkoogilehtedele tähtsaid uudiseid, et neid linnarahva seas levitada. Alates 14. sajandist kasutati piparkooke ka koolides, et õpetada lapsi lugema. Piparkookidesse olid tembeldatud tähed ning arvati, et nende söömine muudab inimese targemaks. Hiljem hakati tähestiku õpetamiseks kasutama õhukesi puust, metallist või elevandiluust tähetahvleid, kuid materjali puudumisel kasutati õhukest piparkoogilehti. Piparkoogitähed olid küllaltki populaarsed ning kahtlemata õpilaste lemmikud, sest tähe sai pärast ise ära süüa.
Piparkooke kasutati isegi valuutana. Vasallid maksid maaisandatele piparkookides ja Saksamaa linnas Nurembergis olid piparkoogid aktsepteeritav valuuta linnamaksude maksmiseks. Piparkookides maksti ka altkäemaksu.
16. sajandil püüdsid paljud valitsejad rahva poolehoidu piparkookidega, lastes piparkookidele jäädvustada enda portree, kuid kõige suurem piparkookide armastaja oli vaieldamatult Inglismaa kuninganna Elizabeth I, kes palkas endale lausa kuningliku piparkoogipagari. Elisabethi pidusöögid olid tuntud rikkalike magustoitude poolest: desserdilauda kaunistasid mitmesugused martsipanikujukesed ning igale inimesele oli küpsetatud oma piparkoogimehike.
Pole ime, et tänapäeval on piparkoogid eestlaste jõululaual põhimaiustus! Kel lugemise peale kõht tühjaks läks, võib joosta poodi piparkoogitaina järele või leida alt ühe suurepärase retsepti.
Jalad selga, sõbrad kokku ja ahi sooja!
Klassikaline piparkoogitainas
0,6 kg
Siirup:
- 100 g suhkrut
- 80 ml keevat vett
Pane suhkur paksupõhjalisse potti, ära sega lusikaga, vaid raputa potti, nii et suhkur selle põhjas liiguks. Kuumuta suhkrut niikaua, kuni tekib meeldiva tumedusega karamell (merevaigukarva või pisut tumedam). Eemalda pott tulelt ja lisa korraga keev vesi. Hoia nägu eemale, sest keeva vee ja karamelli temperatuurierinevus lööb auruna üles. Kui olukord potis on rahunenud, pane pott tulele tagasi ja keeda tasasel tulel niikaua, kuni karamell on kõik sulanud ühtlaseks siirupiks. Kui soovid heledaid piparkooke, siis jäta suhkrukaramelli värv kollaseks, kõik muu on sama.
Tainas:
- 125 g (1 dl) tumedat või heledat siirupit
- 125 g võid
- 85 g (1 dl) suhkrut
- 2 muna
- 300 g ( 0,5 l) nisujahu
- 1 tl (triiki) söögisoodat
- piparkoogivürtsi
- soola
Vürts:
- 0,5 spl jahvatatud kaneeli
- 1 tl jahvatatud nelki
- 0,5 spl jahvatatud kardemoni
- 0,5 tl ingveripulbrit
- maitseks jahvatatud apelsinikoort
Lisa kuumale siirupile taina valmistamiseks vajalik suhkur ja maitseained, sega kuni suhkur sulab. Lisa tükeldatud või, sega kuni see sulab. Jahuta segu umbes 60°C-ni (saad näpu sisse panna ja ei kõrveta). Lisa lahtiklopitud munad, sega. Sega nisujahu söögisoodaga hästi läbi ja lisa siirupile. Sega tainaks. Tainas jääb suhteliselt pehme, kuid ära jahu juurde pane. Tainas muutub seismisega tugevamaks ja elastsemaks. Liigne jahu lisamine muudab taina rabedaks ja seda on kehvem rullida.
Paki tainas toidukilesse/karpi ja pane külmikusse seisma. Piparkoogitainas võiks vähemalt paar päeva enne küpsetamist külmikus seista ja laagerduda. Veel parem, kui nädal.
Rulli tainas jahusel laual hästi õhukeseks ja lõika vormidega soovitud kujundid. Tõsta ahjuplaadile. Küpseta 200°C ahju keskosas 6-8 minutit. Soovi korral kaunista jahtunud piparkoogid glasuuriga.
Kirjutas Elina
Piparkoogid
© 2024, 136c