Disc golf

Eestlaste hulgas on aina enam populaarsust kogumas spordiala nimega disc golf. MÀngu reeglid on vÀga lihtsad: alustad raja algusest ja pead ketta vÔimalikult vÀheste visetega korvi saama.

Eestis on paarkĂŒmmend tuhat mĂ€ngijat ja iga aastaga kogub spordiala aina rohkem kuulsust. Inimesi tĂ”mbab mĂ€ngima mitmed erinevad pĂ”hjused: mĂ€ng toimub Ă”ues ning 18 raja lĂ”ppedes on mĂ€ngija teinud peaaegu kĂŒmme tuhat sammu, disc golf on vĂ”rdlemisi odav spordiala: ĂŒks ketas maksab ligikaudu viisteist eurot ja ĂŒhest kettast juba piisab, et mĂ€ngima minna, kusjuures raja kasutamise eest mingit tasu maksma ei pea. Üle Eesti on seitsekĂŒmmend erinevat disc golfi rada, mis jagunevad kĂ”igi viieteistkĂŒmne maakonna vahel ehk elukoht ei mĂ€ngi rolli ning igas maakonnas on vĂ”imalik disc golfi harrastada.

Mida rohkem mÀngimas kÀia, seda huvitavamaks aga ka kallimaks lÀheb spordiala: kettaid on vÀga paljude erinevate funktsioonidega ning paratamatult tekib soov uute ketaste jÀrele, on palju erinevaid visketehnikaid ja mida rohkem viset harjutad, seda ilusamat lennutrajektoori mööda ketas lendab, mida on ilus vaadata.

Paljud inimesed arvavad, et disc golfi saab mĂ€ngida ainult hiliskevadel, suvel ja varasĂŒgusel, kuid tegelikult mĂ€ngitakse ka talvel. Ilusal talveilmaga rajale minnes pole nii palju mĂ€ngijaid kui suvel, silm puhkab, vaadeldes ilusat Eesti talvist loodust ning saab mĂ”nusalt liigutada vĂ€rskes Ă”hus.

Meie klassis on samuti kolm disc golfi mĂ€ngijat: Hans, Matu ja Sassu, kes kĂŒll professionaalsel tasemel ei mĂ€ngi, aga iga aastaga tulemused aina paranevad ning isu mĂ€ngu vastu aina kasvab.

Kirjutas Hans

Hans disc golfi mÀngimas

 

Kommenteerimine on keelatud.