Rumeenia päevikud
Anna-Liisa, Brigitte, Siim (12.a), Oskar Märtin (12.a) ja Karl Ustav (12.a) külastasid veebruaris Rumeeniat ning kirjutasid oma kogemustest ja seiklustest väikese reisipäeviku põnevaks lugemiseks!
Esiteks külastasime Eesti saatkonda Rumeenias, kus kohtusime suursaadiku Aune Kotli ning asejuhi Kersti Kirsiga. Lisaks nägime ka väga rõõmsatujulist ja energilist kohalikku sekretäri Aurat. Kui muidu oli Bukarestis tunda kommunistliku arhitektuuri mõjutusi ja näha, et olime Euroopa Liidu äärealadel, siis saatkond asus väga uhkes linnaosas. Selles piirkonnas paiknesid ka paljude teiste riikide delegatsioonid. Otse Eesti saatkonna vastas asus hetkel Rumeenias populaarseima erakonna peakorter. Joonistus välja Rumeenia üks suurimaid probleeme – kihistumine. Kui vaadata riigi keskmist palka, võib tunduda, et tegu on võrdlemisi rikka riigiga, kuid tegelikkuses on ühiskonnas väga suur lõhe. Maapiirkondades sõidavad inimesed endiselt hobukaarikutega, kuid samaaegselt võib linnas kümne minuti jooksul näha rohkem kui viite Bugattit. Lisaks rääkisime saatkonna töötajatega Ukraina sõjast. Kohalikke puudutab see sõda suurel määral, kuna Rumeenia omab riigipiiri Ukrainaga. Seetõttu kukuvad nii mõnigi kord Vene droonid Rumeenia aladele, kuid konflikti kartuses ei võeta selle vastu midagi ette. Suursaadiku ametini jõudsid nii Aune kui ka Kersti eneselegi ootamatult. Aune õppis algselt tööstuse planeerimist ning Kersti algklasside õpetaja ametit (kuid pole päevagi õpetajana töötanud). Nad tõdesid, et diplomaadil hinnatakse rohkem kogemust kui haridust ning lohutasid meid, kui ütlesime, et pole veel kindlalt otsustanud, mida oma tulevikuga peale hakata. Rumeenias on nad resideerunud alates 2023. aasta augustist. Nende ametiaeg algas suure avapauguga, kui juba esimesel nädalal külastas neid Eesti Vabariigi president Alar Karis. Olukorra päästis samal nädalal Bukarestis esinev Paavo Järvi: see oli hea võimalus viia riigipea teda kuulama. Kohalik Eesti kogukond on Rumeenias väike – umbes 20–30 inimest. Tavaliselt korraldatakse ühine üritus jõulude ajal, kus toimub ka „eestlaste peade ülelugemine“.Suursaadik ja asejuht iseloomustasid rumeenlasi kui väga avatud ja toredat rahvast. Neil endil aitas sisse elada sekretär. Ãœlitubli Aura hoolitseb ka selle eest, et pühade ajal oleks ikka kohalikud söögid laual. Pühi on Rumeenias palju, sest tegu on väga usklikku rahvaga – traditsioonid on hinnas. Enne äraminemist panid nad meile veel südamele, et me enda dokumente hästi hoiaks ega kuhugi ripakile jätaks. Nad naljatasid, et kadunud dokumentide pärast nad meiega kohtuda ei soovi, kuid muul juhul oleme alati tagasi oodatud.Â
Bolt
Tänu lahketele saatkonna töötajatele õnnestus meil Bukarestis külastada ka maailma teist kõige suuremat Bolti kontorit (suurim asub Tallinnas). Rumeenia pealinnas on Bolti taksod väga hinnatud, kohalikud elanikud eelistavad neid isegi tavataksodele. Kontori sekretär tervitas meid suure lugupidamisega ning tutvustas kõiki töö- ja vabaajaruume. Suur oli sekretäri hämmastus, kui ta kuulis, et me oleme Bolti kaasasutaja ja tegevjuhi Markus Villigu koolikaaslased.Bolti kontori kollektiiv Bukarestis oli väga vaimustatud Eesti arengutasemest: meist on saanud digiriik, kuid Rumeeniast mitte. Siiski tehakse ka seal suuri jõupingutusi, et Eestile järele jõuda. Näiteks kehtestati seadus, mis keelas palkade ja pensionite väljavõtmise sularahas. Esialgu tekitas see rahvas, eriti pensionärides, suurt pahameelt. Samuti kardavad paljud ametnikud, et e-riigile üle minnes jäävad nad oma ametitest ilma. Enamasti ei mõisteta, et digitaliseerimine lihtsustab inimeste igapäevatööd, mitte ei kaota töökohti.
Rumeenia „Rakett 69“                                     Â
Probleem: kiirustades kukkus korterivõti liftišahti.
Vahendid: rahvusvahelisi keeli mittekõnelev kortermaja uksehoidja: Mida teed?
Täpselt nagu ka närve kõditavas telesaates saadab sind ka siin paanikahoog, sest ilma võtmeta oled öömajata võõras linnas. Google’i tõlkemasina abiga pakub uksehoidja sulle kahte võimalust:
- helista korteri omanikule ja lase tuua uued võtmed;
- ta annab sulle kasutada ebakorrapärase sõrmeotasuuruse metalltüki, millel olevat magnetilised omadused.
Hakkaja noorukina valid teise variandi ja alustad liftiÅ¡ahti uurimist. Ãœlevaatuse tulemusena tead, et võti asub kahe meetri sügavusel tolmusel pinnal. Võtme kättesaamiseks moodustad enda ja sõprade jalanõu paeltest pika nööri, mille otsa kinnitad magneti. Esimesel katsel magnetit tillukesest praost langetada avastad, et magnet kinnitub ka lifti külge ega lasku sügavamale kui paar sentimeetrit. Kuna aega napib, siis oled nõus enda kehaga riskima ja surud käe liftiukse ja kortermaja seina vahelisest praost läbi, et liftist eemal magnetit alla lasta. Edukalt magneti Å¡ahti põhja langetanud, alustad võtme vinnamist teadmisega, et kui magnet peaks Å¡ahti seina külge kinnituma, jääb üle vaid uut võtit otsida. Lugu leidis õnneliku lõpu ning me saime oma korterisse sisse.Â
Kirjutas Anna-Liisa
© 2025, 139c