136c

Hermanni linnus

Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille põletas Novgorodi vürsti väesalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, Paides ja Kuressaares. Kunagi oli ka Tartus Pikk Hermann. 14. sajandi jooksul tehtud laienduste hulka kuulusid kastelli põhjaküljele rajatud väiksem eeshoov ja suurem eeshoov lääneküljel. 1342. aprillil põletasid vene väed jälle linnuse maha. 1345. aastal Taani kuningas Valdemar IV poolt Narvale kinnitatud Lübecki linnaõigused viitavad linna ja linnuse kiirele taastamisele.

Hermanni linnus

Aleksandri suurkirik

Narva Aleksanrdi Suurkirik on historitsistlikus stiilis kirik, millel on ka neoromaanika ja neoklassitsismi elemente. 1879. aastal otsustati, et Narva ümbrusesse võiks rajada eestlastele kirik. Kiriku nurgakivi laoti maha 1881. aasta suvel ning valmis kirik pühitseti sisse 3 aastat hiljem. Kirik nimetati tsaar Aleksander II järgi, kes 1881. aastal oli atentaadi käigus hukkunud. Kuna ehitust finantseeris Kreenholmi Manufaktuuri omanik ning suur hulk töölistest olid luterlased (5000 töölist), sai antud kirikust luterlik kirik. Kuigi Joaaru sai vabadussõjas pommitamiste käigus tugevalt kahjustada, jäi Aleksandri kirik kahjustusteta. See-eest teise maailmasõja pommitamiste ajal sai Aleksandri kirik mürskudega pihta. 1962. aastal võeti kirik koguduselt ära ning sinna tuli asemele töökoda ja ladu. 1990. aastal algasid taastamistööd. Kuna kiriku taastamine oli kulukas, kuulutas kogudus 2015. aastal välja pankroti ning kiriku ostis ära riik.

Aleksandri suurkirik

Poisid ja Aleksandri suurkirik

Victoria ja Spesi bastion

Victoria bastion (ladina keeles victoria ‘võit’) ja Spesi (spes ladina keeles tähendab ‘lootus’) poolbastion on Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi Narva linnakindlustuse täiendamisel aastatel 1683–1704 ehitatud bastionid. Mõlemad bastion asuvad Narva jõe ääres, Spes lõunapoolseim ja  Victoria Põhjapoolseim jõeäärne bastion. Narva Victoria bastioni kohta võib kõhklusteta öelda, et see on võitja läbi aegade. Oma 300-aastase ajaloo jooksul on bastion sattunud paljude sõdade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning võtnud suurte väejuhtide käe all väärikalt vastu nii võite kui ka kaotusi. 21. sajandi algul õigustas Victoria bastion veel kord oma nime – pärast täielikku restaureerimist sai temast jälle võitja! Bastion muutus üheks piirkonna põhiliseks turismimagnetiks, mis meelitab ligi kõiki, kes soovivad kuulda kaasahaaravaid lugusid ning tunnetada bastioni jõudu ja võimsust.Victoria bastioni esiseina kõrgus on 16 meetrit. Sisemüüri (nn bastioni keha) paksus on üle 3 meetri. Kõrged ja võimsad esiküljed iseloomustavad kõiki Dahlbergi projektide alusel ehitatud kaitserajatisi.Bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille kõrgus on 2−3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguvõimsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast võimalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Victoria ja Spesi bastion

Raekoda

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis ehitatud linna kohtu- ja valitsushoone, mis asub Narva vanalinnas. Hoone stiilis on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mõjud. Raekoja platsi arhitektuurilisse koosseisu kuulusid omal ajal raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jõukate rootsi linnakodanike elumajad. Ehitamiseks andis käsu Rootsi kuningas Karl XI. Ehitustööd toimusid Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti järgi. Raekoja ehitustööd algasid 1668. aastal ja kestsid 1671. aastani. Sellele järgnes veel omakorda 4 aastat, mille jooksul tehti hoones siseviimistlustöid.1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis kodanliku õhukaitse kinnisvaramärk. Narva linn hävines 1944. aasta märtsipommitamise käigus, mis purustas suure osa vanalinna ehitistest. Raekoja puhul hävis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Raekoda taastati restaureeriti aastatel 1960–1963, arhitekt Henno Potti ja insener H. Uuetalu juhtimisel. Taastatud hoones tegutses nõukogude ajal Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Narva raekojaplatsi ääres asub Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kus õpetatakse näiteks haridusteaduseid, psühholoogiat, politoloogiat ja majandusteaduseid. Tänapäeval on raekoja hoone külastajatele suletud, aga linnal on plaan avada see tulevikus ka turistidele ja külalistele.

Narva raekoda

Kasarmu aidahoone (kunstigalerii)

Narva Muuseumi Kunstigalerii asub 18. sajandi teisel poolel Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas, aadressil Vestervalli 21. Kasarmu aidahoone on tüüpiline 18. sajandi kolmanda veerandi sõjaväeehitis. Lihtne kahekorruseline varaklassitsistlikus laadis hoone viilkatuse, katusekorruse ja kolme vintskapiga. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust. Analoogiline ait ehitati Ivangorodi kindluse nn. Suurde Bojaarilinna. 19. sajandil rekonstrueerti ait kasarmuks, tuntud kui “polgukasarm”. II maailmasõjas sai kasarm tugevasti kannatada. 1950.-ndatel aastatel ehitati see aga ümber tehase õppekorpuseks. 1991. Aastast alates on sellest kasarmu aidahoone Narva muuseumi kunstigalerii.

Kirjutasid Henrik, Patrick, Nikita ja Kaspar

Postitatud: Neljapäev, 21.05.2020 kell 03:55 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0