Keskaegne Narva

Hermanni linnus

Enne praegust linnust oli sellel kohal 1220. Aastatel taanlaste rajatud puitlinnus, mille pĂ”letas Novgorodi vĂŒrsti vĂ€esalk 1294. aastal maha. Praeguse linnuse vanimad osad ehitati 14. sajandi alguses, kui taanlased hakkasid endise puitlinnuse asemele kastelli ehitama. Kastelli loodenurgas oli nelinurkne torn, millest sai hiljem Pikk Hermann. Eestis on kokku neli Pikka Hermanni: Tallinnas, Narvas, Paides ja Kuressaares. Kunagi oli ka Tartus Pikk Hermann. 14. sajandi jooksul tehtud laienduste hulka kuulusid kastelli pĂ”hjakĂŒljele rajatud vĂ€iksem eeshoov ja suurem eeshoov lÀÀnekĂŒljel. 1342. aprillil pĂ”letasid vene vĂ€ed jĂ€lle linnuse maha. 1345. aastal Taani kuningas Valdemar IV poolt Narvale kinnitatud LĂŒbecki linnaĂ”igused viitavad linna ja linnuse kiirele taastamisele.

Hermanni linnus

Aleksandri suurkirik

Narva Aleksanrdi Suurkirik on historitsistlikus stiilis kirik, millel on ka neoromaanika ja neoklassitsismi elemente. 1879. aastal otsustati, et Narva ĂŒmbrusesse vĂ”iks rajada eestlastele kirik. Kiriku nurgakivi laoti maha 1881. aasta suvel ning valmis kirik pĂŒhitseti sisse 3 aastat hiljem. Kirik nimetati tsaar Aleksander II jĂ€rgi, kes 1881. aastal oli atentaadi kĂ€igus hukkunud. Kuna ehitust finantseeris Kreenholmi Manufaktuuri omanik ning suur hulk töölistest olid luterlased (5000 töölist), sai antud kirikust luterlik kirik. Kuigi Joaaru sai vabadussĂ”jas pommitamiste kĂ€igus tugevalt kahjustada, jĂ€i Aleksandri kirik kahjustusteta. See-eest teise maailmasĂ”ja pommitamiste ajal sai Aleksandri kirik mĂŒrskudega pihta. 1962. aastal vĂ”eti kirik koguduselt Ă€ra ning sinna tuli asemele töökoda ja ladu. 1990. aastal algasid taastamistööd. Kuna kiriku taastamine oli kulukas, kuulutas kogudus 2015. aastal vĂ€lja pankroti ning kiriku ostis Ă€ra riik.

Aleksandri suurkirik

Poisid ja Aleksandri suurkirik

Victoria ja Spesi bastion

Victoria bastion (ladina keeles victoria ‘vĂ”it’) ja Spesi (spes ladina keeles tĂ€hendab ‘lootus’) poolbastion on Rootsi riigitegelase ja sĂ”javĂ€einseneri Erik Dahlbergi projekti jĂ€rgi Narva linnakindlustuse tĂ€iendamisel aastatel 1683–1704 ehitatud bastionid. MĂ”lemad bastion asuvad Narva jĂ”e ÀÀres, Spes lĂ”unapoolseim ja  Victoria PĂ”hjapoolseim jĂ”eÀÀrne bastion. Narva Victoria bastioni kohta vĂ”ib kĂ”hklusteta öelda, et see on vĂ”itja lĂ€bi aegade. Oma 300-aastase ajaloo jooksul on bastion sattunud paljude sĂ”dade keeristesse, teeninud eri aegadel eri riike ning vĂ”tnud suurte vĂ€ejuhtide kĂ€e all vÀÀrikalt vastu nii vĂ”ite kui ka kaotusi. 21. sajandi algul Ă”igustas Victoria bastion veel kord oma nime – pĂ€rast tĂ€ielikku restaureerimist sai temast jĂ€lle vĂ”itja! Bastion muutus ĂŒheks piirkonna pĂ”hiliseks turismimagnetiks, mis meelitab ligi kĂ”iki, kes soovivad kuulda kaasahaaravaid lugusid ning tunnetada bastioni jĂ”udu ja vĂ”imsust.Victoria bastioni esiseina kĂ”rgus on 16 meetrit. SisemĂŒĂŒri (nn bastioni keha) paksus on ĂŒle 3 meetri. KĂ”rged ja vĂ”imsad esikĂŒljed iseloomustavad kĂ”iki Dahlbergi projektide alusel ehitatud kaitserajatisi.Bastioni sisse on ehitatud kahekorruselised kasematid, mille kĂ”rgus on 2−3 meetrit ja laius 2 meetrit. Kahekorruselised kasematid suurendasid bastioni lahinguvĂ”imsust: bastionide peal asuvatele kahuritele lisaks oli vaenlast vĂ”imalik tulistada bastioni siseruumides asuvatest kahuritest ja musketitest.

Victoria ja Spesi bastion

Raekoda

Narva raekoda on 17. sajandi teisel poolel barokkstiilis ehitatud linna kohtu- ja valitsushoone, mis asub Narva vanalinnas. Hoone stiilis on segunenud saksa, rootsi ja itaalia arhitektuuri mĂ”jud. Raekoja platsi arhitektuurilisse koosseisu kuulusid omal ajal raekoja hoone, börsihoone, linnaapteek ning jĂ”ukate rootsi linnakodanike elumajad. Ehitamiseks andis kĂ€su Rootsi kuningas Karl XI. Ehitustööd toimusid LĂŒbecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti jĂ€rgi. Raekoja ehitustööd algasid 1668. aastal ja kestsid 1671. aastani. Sellele jĂ€rgnes veel omakorda 4 aastat, mille jooksul tehti hoones siseviimistlustöid.1939. aastal paigutati Narva raekojale esimese hoonena Eestis kodanliku Ă”hukaitse kinnisvaramĂ€rk. Narva linn hĂ€vines 1944. aasta mĂ€rtsipommitamise kĂ€igus, mis purustas suure osa vanalinna ehitistest. Raekoja puhul hĂ€vis torn, katus, vahelaed, tugevalt said kahjustada portaali figuuridegrupp ja trepp. Raekoda taastati restaureeriti aastatel 1960–1963, arhitekt Henno Potti ja insener H. Uuetalu juhtimisel. Taastatud hoones tegutses nĂ”ukogude ajal Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Narva raekojaplatsi ÀÀres asub Tartu Ülikooli Narva KolledĆŸ, kus Ă”petatakse nĂ€iteks haridusteaduseid, psĂŒhholoogiat, politoloogiat ja majandusteaduseid. TĂ€napĂ€eval on raekoja hoone kĂŒlastajatele suletud, aga linnal on plaan avada see tulevikus ka turistidele ja kĂŒlalistele.

Narva raekoda

Kasarmu aidahoone (kunstigalerii)

Narva Muuseumi Kunstigalerii asub 18. sajandi teisel poolel Gloria bastionile ehitatud vanas magasiaidas, aadressil Vestervalli 21. Kasarmu aidahoone on tĂŒĂŒpiline 18. sajandi kolmanda veerandi sĂ”javĂ€eehitis. Lihtne kahekorruseline varaklassitsistlikus laadis hoone viilkatuse, katusekorruse ja kolme vintskapiga. Kandvad seinad ja postid olid kivist, vahelaed puidust. Analoogiline ait ehitati Ivangorodi kindluse nn. Suurde Bojaarilinna. 19. sajandil rekonstrueerti ait kasarmuks, tuntud kui “polgukasarm”. II maailmasĂ”jas sai kasarm tugevasti kannatada. 1950.-ndatel aastatel ehitati see aga ĂŒmber tehase Ă”ppekorpuseks. 1991. Aastast alates on sellest kasarmu aidahoone Narva muuseumi kunstigalerii.

Kirjutasid Henrik, Patrick, Nikita ja Kaspar

Kommenteerimine on keelatud.