136c

Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, 1279. aastal sai Haapsalu Riia linnaõiguse. Linna hakati ehitama pärast Vana-Pärnu põletamist. Haapsalu elanikkond koosnes suures osas baltisakslastest ning ka rannarootslastest. Kammisted on rannarootslased ning ka baltisakslased. 1559. Aastal ostis Taani kuningas Frederik II piiskopkonna ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele, kes sai Saare-Lääne piiskopiks 1560. aasta alguses. 1573. aastal liideti valdused Taani kuninga aladega. Järgnevalt kuulus see Rootsi kuningale Gustav II Adolfile. Järgnevalt kuulus see Venemaa keisririigi koosseisu ja 1715 külastas Haapsalu tollane tsaar Peeter I. Ametlikult kuulus Haapsalu Venemaa keisririigile alles 1721. aasta Uusikaupunki rahulepinguga. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile.

Vanalinn

Vanalinn on Haapsalu elamurajoon, kus tänapäeval asetsevad mitmed restoranid ning ka mitmed elamud. Selle võib jagada keskaegseks ja 20. saj kuurortpiirkonnaks. Haapsalu vanalinna kõrval asetsev Väike Viik on paljude lemmik ujumiskoht ning sealgi asub restoran. Samuti on Väike Viik üks Haapsalu inimeste lemmikõlu. 

Haapsalu vanalinn

Haapsalu linnus

Haapsalu linnus on rajatud samal ajal kui Haapsalu linn ise. See oli põhiline tugipunkt. Linnus sai kahjustada Liivi sõjas, kuid moderniseeriti Rootsi kuninga poolt. Linnus on seejärel saanud mitmeid kordi kahjustada, kuid seda restaureeriti pidevalt. Vahepeal oli linnus nii purunenud, et linnarahvas kasutas seda karjamaana. Linnusega on seotud ka legend Valgest Daamist. Tol ajal ei lubatud naistel linnusesse siseneda, kuid see ei peatanud ühel tüdrukul end poisiks riietumast ning linnusesse sisenemast. Kui saadi aru, et ta on hoopis tüdruk, müüriti ta seina sisse ning jäeti ta sinna surema. Valget Daami on “näha” augusti kuus siis, kui taevas on täiskuu. Hetkel asub varametes muuseum.

Haapsalu linnuse muuseumi sissekäik

Poisid kahuritega

Haapsalu linnuse siseõu

Kutid Haapsalu linnuse varemete ees

Uuemõisa mõis

Uuemõisa mõis on Haapsalu lähistel asuv mõis, mida on esmamainitud aastal 1539, kui see oli piiskopimõis. Mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone on valminud hiljem, 1833. aastal. Peahoone on järelklassitsistlikus stiilis. 1920. aastatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi  taas ümber ja hoonele lisandusid ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Ridala vallavalitsus Uuemõisa Lasteaed – Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Uuemõisa mõisa fassaad

Kirjutasid: Kammiste, Kivilo, Kõss, Laats ja Roose

Postitatud: Kolmapäev, 13.05.2020 kell 02:16 Kategooria: Määratlemata. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0