Neoklassitsistlik hoone sai aasta vÔrra vanemaks

29. septembril oli reaalkooli 138. sĂŒnnipĂ€ev, mida meie koolikogukond tĂ€histas ĂŒhiselt 30ndal. PĂ€eva algus möödus nagu igal teiselgi koolipĂ€eval. Viiendas tunnis tuli meile rÀÀkima 95. aasta lennu vilistlane ja tĂ€navune arst Ariel Levin. Saime kuulda nii mĂ”nestki pĂ”nevast seigast tema koolielust. NĂŒĂŒd teame kindlalt, kuidas koolilaed ilusamaks teha ja eksamitel viisi saada.

Enne staadionile suundumist oli ĂŒks suur segadus koolimĂŒtsidega – paljusid tervitas nagis vale mĂŒts. Ilmselt olid meie Ă”iged mĂŒtsid pĂ€eva jooksul maha kukkunud ja keegi oli ĂŒritanud neid tagasi panna Ă”igetesse nagidesse, kuid see ĂŒlesanne ei olnud tal just kĂ”ige paremini Ă”nnestunud.

Staadionil kuulasime pr Saare kĂ”net ning tublimatele jagati stipendiume. PĂ€rast seda sai alustada kringlite–tortide söömist. Paljudel jĂ€tkus veel pĂ€ev aga koolitundidega, nii et meie kollektiiv suundus rÔÔmsalt kolmandale korrusele, et kuulata meditsiinieetikast oma ala professionaalilt.

Autor: Liisel

Lisas: 135b 25.10.2019 20:53

HilisÔhtul katseid tegema!

27. septembril toimus meil koolis taas Teadlaste Öö, kus nooremad Ă”pilased said teha palju eksperimente erinevatest valdkondadest, mida viisid lĂ€bi meie gĂŒmnasistid koos Ă”petajate abiga. Teadlaste Ööl oli vĂ”imalik teha katseid keemias ja fĂŒĂŒsikas, vaadata loodust lĂ€bi mikroskoobi, tegeleda robootikaga, tutvuda algklasside leiutistega ning eraldada enda DNA-d, mis osutus laste lemmikuks Ă”pitoaks. Avatud oli ka puhvet, kus oli vĂ”imalik juua teed ja kohvi ning mekkida gĂŒmnasistide poolt valmistatud pirukaid ja kooke.

Ise viisin lĂ€bi keemia töötuba. Keemikud olid nagu ennegi vĂ€lja pannud kolm katset. Minule anti ĂŒlesandeks lastele nĂ€idata, kuidas tĂ”estada, et lahuses on C-vitamiini. See neid tegelikult vĂ€ga ei huvitanudki. TĂ€htis oli, et katses sai nĂ€ha mulle, sademe tekkimist, vĂ€rvuse muutumist ja mis peamine… nad said pĂ”letiga katseklaasi kuumutada. Minu jaoks oli see muidugi tĂ€ielik kaos. Pidin jĂ€lgima, et lapsed endale alust peale ei valaks ja ennast Ă€ra ei kĂ”rvetaks. Eriti hull oli olukord siis, kui rahvast oli palju, sest vahepeal oli laua taga viis last korraga ja kĂ”iki pidi ohutult tegevuses hoidma. 

Kolme tunni vÀltel ei saanud ma oma laua tagant eemale liikuda, sest rahva tung ja huvi oli nii suur. Tihti juhendasin mitut last korraga ja pausideks aega ei olnud. Vaatamata sellele oli kogu see pÀev vÀga Àge ja lastega oli vahva tegeleda. Poleks kunagi uskunud, et Ôpetajaamet vÔib nii vÀsitav olla :). Loodan, et ka teistes töötubades oli vÀhemalt sama vahva ja pisikesed Ôppisid nii mÔndagi uut ja vÔibolla leidsid endale uue huviala.

Autor: Kristjan

Lisas: 135b 25.10.2019 20:51

See imeline nÀdal jumalate pilgu lÀbi

RetsinĂ€dal! RetsiNÄDAL! RETSINÄDAL!!!!!!!! Ma olin elevil, eks me kĂ”ik. 10. klass oli kaks aastat tagasi ning oi, kuidas seda kogemust igatsesime. Uued toredad inimesed, natukene lĂ”bu ja sĂ€rtsu muidu rutiinsesse kooliperioodi ning teiste “kiusamine” 😀 NĂ€dala korraldamine tekitas algselt palju kĂ€ra, aga eks see ongi osa orgunnimisest. Mitte kunagi ei saa kĂ”ik kĂ”igega rahul olla. Seega panime juba kevadel lennusiseselt kokku ĂŒhe satsi, kes kĂ”ik ĂŒritused, kohtumised, raha korjamised ja planeerimised enda peale vĂ”ttis. RetsinĂ€dalale pani alguse (minu arvates vĂ€hemalt) rebaste pildistamine. Saatsime Kaarli ja Vahtra rebsude klassidesse natukene pulli tegema ja neid hirmutama. Marsiti kahekesi klassi sisse, kurjad nĂ€od ees, ja hakati Ă”pilasi nelja kaupa klassist vĂ€lja kolmandale korrusele saatma. MĂ”ni sai kohe algul aru, et tegu on naljaga, kuid mĂ”nel teisel jooksid kĂŒll hirmujudinad ĂŒle selja. KolmapĂ€eval panime ĂŒles teise korruse seinale rebaste pildid. Iga grupp otsustas individuaalselt, kas tahavad, et nende grupi liikmed avalikustatakse kolmapĂ€eval vĂ”i juba varem ning kuidas. 13.-14. september korraldasid grupid tutvumispeod nii, kuidas soovisid. 135. lennu korraldatud retsinĂ€dalal oli ĂŒldtemaatikaks telesaated ja kokku oli 12 gruppi: Nunnad, Teletupsud, Kreisiraadio, Modellid, Kardashianid, Simpsonid, Money Heist, South Park, Breaking Bad, Doctor Who, SelgeltnĂ€gijate tuleproov ja Buratino.

EsmaspĂ€ev: Möll algas. Hommik oli oi, kui palju elevust tĂ€is. Jumalad (vĂ”i siis juhtkonnale meelepĂ€rasemalt hundid) olid kĂ”ik valmis uute gĂŒmnasistidega vingerpusse mĂ€ngima. Vahetundide ajal toimusid dance battle’id. Nicolase juhendamise all sai antud ka retsivanne. 135. lennu ikooniline “Üks kĂ”ikide, ĂŒks kĂ”ikide” jĂ€i 137. lennul kĂŒll kordamata, aga ehk oligi see hea. TantsuvĂ”istluste keskel toimus ka palju-palju paremini kavandatud flashmobi tants. KoolipĂ€eva lĂ”petas staadionimĂ€ng, mis kujutas endast ette erinevaid teatevĂ”istlusi: pulga ĂŒmber keerutamine, pastaka pudelisse saamine, apple bobbing jne. MĂ”ni grupp tegutses veel hiljem Ă”htulgi.

TeisipĂ€ev: Möll jĂ€tkus. Hommik algas vĂ”rgutavate tantsuliigutustega – rebased ei oska tantsida. PĂ€eva jooksul toimusid samad ĂŒritused, mis eelmiselgi. PĂ€rast tunde toimus rebastel viktoriin, kus kĂŒsiti rebsude jumalate seikluste ja tegude kohta. MĂ”ni rebane vĂ€ljendas hiljem pahameelt, umbes et: “NĂ”medad kĂŒsimused: miks Realica laadi kĂŒsimusi polnud, nĂ€iteks kooli vanade Ă”petajate vĂ”i vabadussĂ”ja kohta.” Mul on öelda vaid ĂŒht: 









KolmapĂ€ev: KoolipĂ€ev koolipĂ€evaks, same old same old. Aga koolipĂ€eva lĂ”pp oli pĂ”hiline aka maastikumĂ€ngud! Nii selle korraldamine kui ka punktis istumine osutus ĂŒllatavalt lĂ”busaks. Rebased pidid puhuma kondoomid lĂ”hki, kĂ€tekĂ”verdusi tehes teise suust kurki sööma, kiilaspeale musi tegema ja or… taarat (!) otsima. Selle lĂ”ppedes saatsid osa gruppe oma rebased vanalinna tĂ€navatele kerjama. KĂ”ik seda ei teinud, aga see oli tĂ€iesti arusaadav. Tegelikult on ikka suhteliselt ebameeldiv tĂ€naval niisama lĂ€llata ja turistidelt paar nĂ€rust eurot anuda. Kuid mu enda pĂ”himĂ”tteks jĂ€i, et kui pidin piineldes hakkama saama mina, saavad ka nemad. Legendaarne retsinĂ€dala kolmapĂ€ev vastas ootustele ja uni ei kuulunud tol Ă”htul meie sĂ”navarasse, kui just et mitte tĂ”deda, et uni on nĂ”rkadele.

NeljapÀev: Oli raske. Punkt.

Reede: Raju reede jnejne. Rebaste pikk treenimine flashmobiks oli lĂ”puks kĂ”ike seda vÀÀrt. Tormasime pĂ€rast tunde Viru keskusesse. Kuna meid oli sinna ikka vĂ€ga palju kogunenud ja rebased Ă€ratasid oma kostĂŒĂŒmidega ikka vĂ€ga palju tĂ€helepanu, kĂ€sti paljudel poodides vĂ”i mujal mĂ”nda aega ringi jalutada, et koheselt massi ei tekitaks. Enda rebsud saatsime Ilumaailma oma meiki vĂ€rskendama ❀ Tantsisime 2 korda, et teine kord saaks jumalad ka kampa lĂŒĂŒa. Lasime oma tantsu ka filmida ning Ă”nneks on meie rebaste tants jÀÀdvustatud. Enda retsitantsu me keegi peast enam ei mĂ€leta, sest selle videosalvestis kaotati Ă€ra 🙁 Õhtul kogunesid rebased koolimajja, kus leidis aset ristimine. Selle kohta ma kirjutada ei tohi! Veelgi rohkem Ă”htupoole oli retsipidu. Eelmise aasta retsipeole tegime ikka pika puuga Ă€ra, pole kĂŒsimustki, aga eks paarislendudel olegi viga kĂŒljes 😕

LaupĂ€ev: NoorhĂ€rra Rebase korraldusel kogunesime rebaste ja jumalatega hommikul Pirita kloostri ette, kus vĂ”tsime osa MaailmakoristuspĂ€evast. Inimesed viskavad maha ikka vĂ€ga palju prĂŒgi, olime vĂ€ga pettunud 😞 Aga tĂ€nu meile sai Pirita mets ja rand puhtamaks! RetsinĂ€dal sai vĂ€ga kena punkti. Tegelikult isegi mitte punkti, vaid hĂŒĂŒumĂ€rgi!

RetsinĂ€dal oli lihtsalt vapustav. Klassijuhataja Anu Kell vĂ”ttis messengeris klassichatis kĂ”ik vĂ€ga hĂ€sti kokku: “Kallis 12.b, olen teie ĂŒle vĂ€ga uhke kogu rebaste nĂ€dala vÀÀrika korraldamise ĂŒle – ei mingeid pahandusi, ainult ilusad ja hĂ€stikorraldatud ĂŒritused. 137. lennul on, kellest eeskuju vĂ”tta, kuidas peab kĂ€ituma ĂŒks tĂ”eline reaalikas. KĂ€isime Martiniga hilisĂ”htul veel koolimajast lĂ€bi – kĂ”ik lĂ€ikis. Ja siis muidugi laupĂ€evane vÀÀrikas finaal – ma ei saaks olla uhkem klassijuhatajana, kui ma praegu teie ĂŒle olen. […] Olen kĂ”ige uhkem klassijuhataja ja 12.b on maailma parim klass. Armastan teid!”

  1. lend – suur sĂŒda teile!

     ❀❀     ❀❀

❀❀❀❀❀❀❀

❀❀❀❀❀❀❀

❀❀❀❀❀❀❀

     ❀❀❀❀❀

          ❀❀❀

               ❀

Autor: Terke

Flashmob: https://www.youtube.com/watch?v=kSae7ike3uo    

Natuke meie laupÀevastest tegemistest ehk aitÀh, Delfi: https://m.delfi.ee/maailmakoristuspaev/article.php?id=87501695&fbclid=IwAR1gPa6nlZGy90r-UUyzZ9C80JZYqVH5jpM4D8amSQHCVzOyG0tavU4Wtn4

Pildid: Krete RoopÔld, Herman HÔrrak

Lisas: 135b 25.10.2019 14:43

Kolmas rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents meie enda koolimajas

13.–14. septembril 2019 toimus Tallinna Reaalkoolis koostöös Eesti Teadusagentuuriga rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents Ă”petajatele, ĂŒlikooli Ă”ppejĂ”ududele, tulevastele Ă”petajatele ja haridusasutuste partneritele. Kahe pĂ€eva jooksul tutvustati erinevate riikide uusimaid haridusreforme ning arutleti Eesti hariduse tuleviku ĂŒle. Ka paljud 135.b klassi Ă”pilased vĂ”tsid osa sellest erakordsest sĂŒndmusest.

Paljud Ă”pilased olid konverentsi kĂ€igus tĂ”lgid meie vĂ€liskĂŒlalistele vĂ”i aitasid muud moodi kaasa konverentsi edukale kulgemisele. KĂŒlalisi oli nii Ć otimaalt, Leedust, Venemaalt kui ka Soomest. Peale konverentsi ametlikku osa oli Ă”pilastel vĂ”imalus ka osaleda pidulikul Ă”htusöögil, kus toimus kĂŒlalistevaheline suhtlus ja kontaktide vahetamine. Õhtu kĂ€igus arutati paljude koostöövĂ”imaluste ĂŒle, kuidas saaks eesti ja vĂ€lismaa noori kokku viia ning oma mĂ”tteid jagama panna. Konverentsil esinejad olid kĂ”ik hĂ€sti positiivsed, innovatiivsed ja entusiastlikud haridustegelased – selliseid Ă”petajaid ja koolijuhte vaadates tekib lootus helgesse tulevikku.

VĂ€liskĂŒlalised tegid oma ettekandeid erinevatel teemadel. RÀÀgiti, kuidas toimub uurimistöö kirjutamise protsess vĂ€lismaal. Arutleti, kuidas oleks vĂ”imalik erinevaid Ă”ppeaineid veel rohkem omavahel lĂ”imida. Tutvustati teadusliku uurimistöö tegemise vĂ”imalusi Ć otimaal. Konverentsil toimunud paneeldiskussioonidel arutleti aktuaalsete Eesti haridussĂŒsteemi probleemide ĂŒle – neist kĂ”ige kuumem teema oli pĂ”hikooli riigieksamite Ă€rakaotamine. Vaidluse kĂ€igus jĂ”uti ĂŒhisele jĂ€reldusele, et pĂ”hikooli riigieksamid vajaksid kĂŒl mĂ”ndasid muudatusi, kuid neid ei tohiks tĂ€ielikult haridussĂŒsteemist kustutada. Eks nĂ€is, kas ka meie riigikogu vĂ”tab haridusspetsialistide arvamust kuulda?

Peale selle, et Ă”pilased said kuulata loenguid, said nad ka kĂŒsida palju kĂŒsimusi konverentsi esinejatelt. Nii mĂ”nigi Ă”pilane sai vastuseid enda tuleviku ĂŒlikooli valikute kui ka pedagoogi eriala osas. Õpilaste ja vĂ€liskĂŒlaliste koostöö laabus sujuvalt ning paljud ootavad juba neljandat konverentsi.

Autor: Paul

Pildid: Hannes Vau, Õpetajate Leht

Lisas: 135b 11.10.2019 22:12

Meie viimane esimene

Ärgates 2. septembri varahommikul, teadsime kĂ”ik, et ees on ootamas pikk ja meeldejÀÀv pĂ€ev. Klassijuhatajatundi hilinemisega oli probleeme nii mĂ”nelgi meist – ĂŒhtedel oli lihtsalt ajaplaneerimisega raskusi, teistel oli vaja veel ette vĂ”tta lillekimbu soetamine. LĂ”puks jĂ”udsid kĂ”ik klassi ja Ă”p Kell alustas sĂŒdamliku tervitusega. Mainimata ei jÀÀnud ka meid eesootavad eksamid – pöörati ĂŒldse ĂŒsna palju tĂ€helepanu lĂ”petamisele, mis paljudel meele kurvaks tegi. JĂ€rgnev aktus pakkus aga osale ka naeruhetki, kes naljatles meie lipuheiskajate ĂŒle, kellel nende tĂ€htis ĂŒlesanne algul vĂ€ga hĂ€sti vĂ€lja ei tulnud, kes aga kuulas tĂ€helepanelikult koolijuhi kĂ”net ja endale juba tuttavat kolmnurkse frontooni ja historitsistliku koolihoone lauset kuulis.

Kui kĂ”ik lihtsurelikud peale aktust kas tundi vĂ”i koju suundusid, teadis 12. klass, et suuremad katsumused on veel ees. VĂ€ike söögipaus ja kohe oligi vaja esimese klassi jĂŒtse sĂ”bralikult vastu vĂ”tma minna. POtsa “Otsi endale pastakas, Oskar, nii on lihtsam!” lausete saatel astusid murelikud vanemad ja veel murelikumad lapsed kooli sisse ning neid ootasid segaduses naeratavad abituriendid. SuurepĂ€rane kombo. KĂ”ik said lĂ”puks siiski imeliselt koolituuriga hakkama ja peagi hakati juba kogunema aula ette. Pinge oli kĂ”ikidel suur: vĂ€ikesed seltsimehed ei teadnud, mida oodata inimeste nii suurest kontsentratsioonist ĂŒhel korrusel, abituriendid mĂ”tlesid sealjuures saalis valitsevale palavusele ja sellele, et neil tuleb aktus seistes ĂŒle elada. Pidulik tseremoonia möödus kĂ”ikidele meeldivalt ning Paul pidas toreda ja teemakohase kĂ”ne.

NĂŒĂŒd suundusime vĂ€ikestega Reaali Poisi ette, kus nad said mĂŒtsid pĂ€he. Peatselt aga ootasid meid kas 201 vĂ”i 301 klassis Ă”petajad, et seal tarku Ă”petussĂ”nu jagada. FĂŒĂŒsik M. Reedik nĂ€itas meile Bernoulli printsiibi ja Newtoni II seaduse kehtimist looduses. „KeemiaĂ”petaja Martin” ja meie oma Andreas panid lapsed ahhetama ennenĂ€gematute katsete ĂŒle. Alates kĂ”ige ilusamatest keemialilledest lĂ”petades kolme erineva (!) veega tegid keemikud imelise 10minutilise töö.

Kui juntsud olid peale kahte tundi vÀikesesse majja viidud, said abituriendid rahulikult kodu poole suunduda. Viimane esimene oli lÀbi. Ees ootas ehk veelgi nauditavam ja huvitavam kooliaasta.

Autor: Laima

Lisas: 135b 10.09.2019 14:14

Barcelona pildipank

Lisas: 135b 20.07.2019 11:08

VÔtsime ette lÔuna ehk meie seiklused Barcelonas: Day 5

Nii, viimane pĂ€ev. Juba!? Hommikul pidime varakult kĂ”igi oma kodinatega hotelli ees kokku saama. Nii mĂ”nelgi meist oli eelmine Ă”htu pikapeale lĂ€inud ja uni oli “oi, kui magus“, aga ega kultuur ei oota! Girona linn tahtis avastamist. Tunnike bussisĂ”itu ja juba olimegi pisikeses Hispaania linnakeses, mis oli vĂ”rreldes Barcelonaga justkui inimtĂŒhi, aga vahelduseks vĂ€ga teretulnud. Taaskord saime aega einestamiseks ning seejĂ€rel ootas meid giidiga ekskursioon Girona toomkirikus ja tĂ€navatel. JĂ€llegi oli giid vĂ€ga tore ja pĂ”nev oli kuulata. GOT-i fĂ€nnidel (@Gregor) oli mingi oma djelo nende tĂ€navatega. Sel teemal ma kaasa rÀÀkida ei oska. PĂ€rast tuuritamist suudlesid julgemad veel ka lĂ”vi tagumikku ning vĂ”isimegi asuda teele lennujaama poole.

Tom aga arvas, et reis on liiga sujuvalt ja Ă€pardusteta kulgenud (Astra jalg krhm) ning otsustas oma rahakoti Girona toomkirikusse kaotada. Olime valmis juba halvimaks ja kandsime Tomi ja Anu sinna loomuliku kao nimekirja, kui Tom siiski viimasel hetkel meiega vĂ€ravas liitus ja lennukile pÀÀses. Ei tea, kas tegu oli heade lĂ€birÀÀkijatega vĂ”i pandi mĂ€ngu oma viimased sÀÀstud… kes teab. Ja polegi tegelikult oluline, sest peamine oli see, et me alustasime ja lĂ”petasime oma reisi 34 liikmega. Õnneks polnud lennukis 1/3 reisijatest vĂ€ikesed karjuvad lapsed ning sai oma öösel vĂ€heseks jÀÀnud unetunnid tĂ€is magada. Mujal on tore, kuid kodus ikka kĂ”ige parem ning nii lĂ€kski pĂ€rast maandumist iga roju oma koju. Reis oli meeldejÀÀv ja vĂ€ga meeldivalt mitmekĂŒlgne. AitĂ€h, Anu, et meile sellise laheda reisi korraldasid! Ja aitĂ€h seltskonnale. Elagu 135.b! Teinekordki!❀

Autor: Kirke

Lisas: 135b 20.07.2019 10:25

VÔtsime ette lÔuna ehk meie seiklused Barcelonas: Day 3&4

Teadagi on meie klassi pea ÀÀrmiselt kultuurne naine ja suurepĂ€rast vĂ”imalust oma huviobjekte meiega jagada ta kasutamata ei jĂ€tnud. Kolmanda pĂ€eva esimene rĂ€nnak viis meid giidi eesjuhtimisel otse Kataloonia gooti stiili ĂŒhe kauneima nĂ€ite, hiiglaslike kaarte alla. Santa Maria del Mari basiilika vĂ”imsust ei suutnud kahandada isegi tĂ”siasi, et kirik oli omamoodi “peidetud” vĂ€ikeste tĂ€navate vahele. TĂ€nu Maarja Kella varasematele tundidele tundsid paljud meist ennast giidide jutte kuulates valgustatuna: ĂŒht-teist oleks nii mĂ”nigi meist giidi asemel vĂ”inud rÀÀkida.

Oli ka teine plaan, mis samal pĂ€eval kavatseti ellu viia – Picasso muuseum. Pablo Picasso nimi ei jÀÀ ilmselgelt mitte kellelegi vÔÔraks, kuid elamus, mida selles muuseumis oli vĂ”imalik kogeda, kinnitas ja tĂ”estas veel kord: Picasso oli, on ja kindlasti ka jÀÀb ĂŒheks kunstimaailma surematutest geeniustest. Muuseum avas lisaks kubismile ukse Picasso nooruspĂ”lve loomingumaailma ning lasi piiluda miniatuursete paokil uste vahelt eri variatsioone tema arenguaja kunstist: Ă”limaale, visandeid, joonistusi, kritseldusi, parandusi. HĂ€mmastav, kui vĂ”imsaks vĂ”ib osutuda inimese lĂ€bilöömine siin maailmas, kui jĂ€rgida oma hingehÀÀlt, jalutades otsejoones lĂ€bi teiste ette kirjutatud vaimsete mĂŒĂŒride!

Kui on ĂŒldse olemas kirik, mis eirab enamusi klassikalise kiriku kunstilise ĂŒlesehituse reegleid, siis see on oma aja suurmeistri Antoni Gaudi kavandatud Sagrada Familia. Kirik, mida meid vaatama viidi, oli sĂ”na otseses mĂ”ttes ĂŒllatusi tĂ€is nii seest kui vĂ€ljast: kĂ”ik stseenid, mida skulpuuridel ja maalidel kujutatutena tavaliselt kiriku sisemistelt seintelt leiab, olid viidud seest vĂ€lja ehk kiriku vĂ€lisseinu ilmestasid sajad erinevad skulptuurid piiblilugudest. Sisemise ruumi Ă”hkkonna loomine oli jĂ€etud pĂ€ikese ja vitraaĆŸakende omavahelise valgusmĂ€ngu hoolde.

Tegelikult ei Ă”nnestunud meil nĂ€ha kogu kirikut oma tĂ€ies hiilguses. PĂ”hjus oli lihtne: ehitus kestab (algas aastal 1882). Vahelduva eduga tĂ€iustub kirik veel vĂ€idetavalt 2026. aastani, mis hindajatele kombekohaselt on muidugi mĂ”ista ehitajate töövĂ”imeid ĂŒlehindav ja kiriku kĂ”rval elavate kodukaitsjate vastupanuvĂ”imet alahindav pakkumine. Optimistlikult olukorrale lĂ€henedes jĂ”uab loodetavasti kirikut valminuna tulevikus siiski oma silmaga nĂ€ha.

Osa meie seast sai tutvuda rohkem kui ĂŒhe Gaudi imelise arhitektuurilise lahendusega. See ĂŒllatavalt veider teravate nurkade (nelinurga) puudumine ja isikupĂ€rane materjali- ja vĂ€rvilahendus annavad hea eelise Gaudi majadele teiste seast tungivalt esile kerkida. Gaudi oli geenius nagu Picassogi. Gaudi arhitektuuriline mĂ”tlemine oli lihtne: kunstis on ainult ĂŒks reegel – gravitatsioon.

Autor: Doris V.

Lisas: 135b 20.07.2019 10:23

VÔtsime ette lÔuna ehk meie seiklused Barcelonas: Day 1&2

Kooliaasta oli praktiliselt lĂ€bi ja veel viimaseks pingutuseks enne reisi oli end aktusele vedada. Ilmaga vedas ning saime tseremoonia Ă”ues lĂ€bi viia. Abituuriumiks saamise judin jooksis ĂŒle selja: tunneli lĂ”pus on valgus! See meeleolu nĂ”udis tĂ€histamist ja minul kaasvĂ”itlejaist sĂ”pradega saigi veedetud paar tundi Hirve pargis limpsi lĂŒrpides ning endale arusaamatuil teemail vaieldes.

Õhtul kogunesime Lennart Meri bareljeefi ees, kus ĂŒllatavalt ei hilinenud mitte mina, Paul ega Kristin, vaid manitseja ise. Lennuk pĂŒsis (ĂŒllatus-ĂŒllatus) taevas ning maandus probleemideta. SeejĂ€rel ootas meid buss Gironast Barcelonasse, millega sĂ”it möödus ĂŒpriski uniselt. Aknast nĂ€gime lĂ€bi hĂ€mara veidi öist Barcat, mis paistis esmalt veidi kĂ”he, kuid vĂ”in kinnitada edasise kogemuse pĂ”hjal, et see seda kindlasti polnud. Tol Ă”htul otsustas enamus meist pÔÔnamise kasuks ja teised tegid seda pĂ€rast korra poe kĂŒlastamist.

Esimesel pĂ€eval Ă€rkasin vara vaatamata hilisele uinumisele. Kui teised veel tudusid, siis mina vudisin hommikust sööma ja leidsin ĂŒles ĂŒlikooli juures pesitsevad raamatupoed, kus tegin oma esimesed ostud. Peagi kĂ”llasid toakaaslased ning trehvasin nii nende kui Pauli hispaanlannast sĂ”brannaga. Esimestega tuiasime kodukandis edasi ning tutvusime imelise nĂ€htusega nagu seda on xuxo [tĆĄu-tĆĄo].

Esimene rĂŒhmategevus oli sĂ”it metrooga park GĂŒelli. Siinkohal tuleb kiita Barcelona metroosĂŒsteemi, mis on selgelt kavandatud ning arusaadav. Kohale jĂ”utud, sisenesime parki ning tegime esmalt grupiga ĂŒhe tiiru ning siis jĂ€i aega iseseisvaks imetlemiseks. Tuleb tĂ”esti nentida, et oma hullumeelsete mĂ”tetega oli Gaudi tĂ”eline geenius. Mitte ainult polnud kaunid sambad, kĂ€igud, trepid jm suurepĂ€rased silmailuks, aga nendega sai teha ka vaimustavaid pilte. Isiklikuks lemmikuks jĂ€i rohmakatest kividest poolkaar-sammaskĂ€ik, kus kaldpinnal sai muuhulgas vĂ€ga hĂ€id pilte teha.

PĂ€rast park GĂŒelli suundusime gooti linnaossa jalutama, millest peamine mĂ€lestus on kahjuks Astra ja Pauliga mahajÀÀmine, et varemkohtamatuid jÀÀtisemaitseid proovida. Kiire tĂ€navate lĂ€bimise jĂ€rel anti meile nĂŒĂŒd Ă”htuni aega ostelda ning sĂŒĂŒa.

LĂ€ksime pĂ€eva viimase punkti purskkaevude juurde juba varakult, et saada head kohad ning juba tunnikese pĂ€rast jĂ€lgisimegi vapustava mastaabiga vee, valguse ja heli vaatemĂ€ngu. MĂ€rkamatult oli taevas hĂ€mardunud ning selle trotsiks panime Kenneriga rahad kokku ja soetasime sĂ”bralikult mĂŒĂŒgimehelt vilkuvad Minnihiire kĂ”rvad. Sealt edasi hargneti eri suundades: mina liitusin triumfikaare poole liikujatega. Gregor ja Kristjan juhatasid meid vapralt lĂ€bi öise linna, kuid huvist arhitektuuri ja muidu ĂŒksteisega kudrutamise vastu venis minejate sats ĂŒsna pika maa peale laiali. Neil ja ilmselt ka muil pĂ”hjuseil otsustas Astra, plinkivad kĂ”rvad peas, Kenneri poole joosta ning nagu eesti keeles ole tohhujaa ĂŒtlusi igasuguste omavaheliste vasturÀÀkivustega, et ometi saaks igas olukorras midagi tarka öelda, siis pill tuleb pika ilu peale: Astra vÀÀnas hĂŒppeliigese pĂ€ris rajult vĂ€lja.

Egas midagi, medi klass, nagu me oleme, viisime neiu pĂ€rast hinnangulist ĂŒlevaadet vastu oma tahet nelja vahel tassides koju, samal ajal  praktiseerides RK-laagris Ă”pitud vssk-prrm-prrm-vssk-ut. Taas kuuenda korruse korteris panime paika asendi ja peale kĂŒlma, kuid nĂ€gime, et sihukesest naljast praegu ei piisa. VĂ”tsime vastu otsuse kiirabisse minna ning kĂŒlma nĂ€rvi sĂ€ilitades ning lĂ”busad meeleolud unustades olin mina tol hetkel sobivaim reisisaatja Astrale (kuna kell oli juba ĂŒle sĂŒdaöö, siis Ă”petajatele tegin selgeks, et magagu nad vĂ€lja). Kiirabi kutsumine oli ĂŒllatavalt hĂ”lbus ja huvitav kogemus vĂ”rdluseks, kui kunagi peaks kodumaal vĂ”i mujal olema tarvis neile helistada.

Sellega aga ei lĂ”ppenud me vaevad, sest Astra va targupea polnud endale Euroopa ravikindlustuskaarti teinud ning haiglale tuli saada kindlustuselt garantiikiri. Taaskord olin puldis ja… ja ma ei taha enam eal kindlustusega kokku puutuda! ÜmberĂŒhendamine, ootel olemine ning pikkade arvude ja meiliaadresside tĂ€hthaaval telefonitorru lugemine ei ole meelistegevuste hulgas. LĂ”puks saime siiski soovitu ning arstid asusid ĂŒkshaaval Astraga tegelema, ehmudes igaĂŒks eraldi jala seisundi ĂŒle. PĂ€rast korduvaid röntgeneid ja ohkavaid doktoreid mĂ€hiti jalg paksult sidemeisse ning meile telliti takso. Kuna kell oli kojujĂ”udmiseks juba kolm saanud ning kĂ”ik magasid, veetis Astra öö meie eluruumides.

Autor: Nicolas

Lisas: 135b 20.07.2019 10:21

Üks, kaks, kolm, neli, / mulle meeldib kaitsevĂ€gi, / viis, kuus, seitse, kaheksa, / siia tulekut ma ei kahetse

I pÀev

JĂ€in natuke hiljaks ning mind lĂŒkati otse veoauto tagakasti ja sĂ”ideti minema. Sile tee-sile tee-kĂŒnklik tee. Iga teekonarus oli tunda. Kui lĂ”puks kohale jĂ”udsime, pidime tavariietest lahti ĂŒtlema ja kĂ”igile anti sama vorm. KĂ€e peale kirjutatud number oli selleks, et meid hiljem Ă€ra tunda ja et me oma mÀÀratud rĂŒhmadesse jÀÀksime. JĂ€rgnev sĂ”it palavas veoautokastis viis meid keelatud aladele. Telefone kasutada ei tohtinud, veel vĂ€hem pilti teha. PĂ€ike kĂŒttis, kuid vorm pidi olema korrektne ehk frentĆĄ pidi selga jÀÀma. IgaĂŒhele nĂ€idati ette voodi, mille pidime korisevate kĂ”htudega piinlikult korralikult Ă€ra tegema. Ähvardati, et kui piisavalt korralikult ei tee, saab karistada. Hirm snaipri vĂ”i miinipilduja tule ees hoidis kĂ”iki vagusi. Kui Ă”htu kĂ€tte jĂ”udis, sammusime nĂ€ljast nĂ”rkenutena ĂŒhtsel sammul pĂ€eva esimest toidukorda saama. PĂ€rast lugematuid kĂ€tekĂ”verdusi oli lĂ”puks magamaminemise aeg. PĂ€eva lĂ”puks kattis keha mitu kihti higi, kuid pesema jĂ”udsid vaid esimesed Ă”nnelikud. MĂ”ned pesid jalgu kraanikausis, et mingitki inimvÀÀrikust sĂ€ilitada.

II pÀev

Teine pĂ€ev hakkas meie jaoks kell 6.00 Ă€ratusega. Meil oli aega tĂ€pselt 5 minutit, et panna ennast riidesse ja jĂ”uda alla rivistusele. Selle Ă”igeaegselt kohale jĂ”udmisega ei lĂ€inud kĂŒll just kĂ”ige paremini, seega uuesti: kĂ€tekĂ”verdused, kĂ€tekĂ”verdused, kĂ€tekĂ”verdused. PĂ€rast risvistust saime nautida vĂ”imlemist, koristamist ja hommikusööki. Kohe oligi juba aeg asjad kokku pakkida ja kasarmust lahkuda. Saime natuke varustust juurde (aitĂ€h, kott kaalus nĂŒĂŒd u 20 kg) ning suundusime laagriplatsile. Tegime katelokis sĂŒĂŒa ja alustasime Ă”pitubade lĂ€bimisega. Me saime proovida nĂ€omaalingute tegemist, esmaabi andmist, telgi pĂŒstipanemist, pĂŒssist laskmist, tule kustutamist jne. Õhtupoole, kui kĂ”ik olid jĂ”udnud laagriplatsile, anti meile kotitĂ€is  erinevaid toiduaineid ja 2 tundi aega ning meil oli ĂŒlesanne teha kĂ”ige parema maitse ja vĂ€limusega toit. Seda pidime presenteerima ĆŸĂŒriile, oma jaoĂŒlematele ning lĂ”puks saime isegi natuke sĂŒĂŒa. Aeg lendas ja juba hĂŒppasimegi ĂŒle arvukate lompide, et jĂ”uda Ă”htusele rivistusele, kus saime kuulata mitu huvitavat luuletust nutisĂ”ltuvusest (autoriteks muidugi kĂ”ige suuremad nutisĂ”ltlased ise). Siis oli aeg magama minna. Telgis, kus oleks pidanud olema 12 inimest, aga oli umbes 18, oli suhteliselt raske uinuda ja kui lĂ”puks jĂ”udiski silm natuke loojuda, kĂ”las vĂ€ljast hĂŒĂŒe: “HÄIRE!” Kui kĂ”ik olid telkidest vĂ€lja saanud, saime jĂ€lle teha oma lemmikharjutust –  kĂ€tekĂ”verdusi – ja kĂ”ige Ă”nnetumad meist said veel mutta pikali heita, et kaitsta end miinipilduja eest. Kuid lĂ”puks saime telki tagasi ja siis oli juba vĂ”imalus magada hommikuni.

III pÀev

JĂ€rgmine Ă€ratus oli hommikul kella 7 paiku ning siis toimus hommikune rivistus. Peale seda oli natuke aega hammaste pesemiseks ning asjade (nt magamiskoti) kokkupakkimiseks. Ka telk tuli lahti lammutada ja kĂ”ik vĂ€ikseimadki detailid tagastada jaoĂŒlematele. Veidi aja pĂ€rast saadi ka hommikusööki, milleks oli puder, pirukas, pirn, kohuke ning joogivalikus olid tee, kohv ja otseloomulikult vesi. Varsti mindi kuulama loengut vĂ”ltsuudistest ja nende loomisest. Loeng kuulatud, vĂ”eti seljakotid ning asuti 8 km matkale. Matka jooksul pidime lĂ€bima erinevad kontrollpunktid, kus lahendasime erinevaid ĂŒlesandeid. KĂ”ik rĂŒhmad ĂŒritasid vĂ”imalikult kiiresti matkaga ĂŒhele poole saada, sest teati, et selle lĂ”petades sai selga panna tsiviilriided ning asuda koduteele. LĂ”pppunkti jĂ”udes toimus mĂ€rkide kĂ€ttejagamine ja sellele jĂ€rgnes varustuse tagastamine ning vĂ€ike lĂ”unapaus. Peale seda toimus viimane rivistus, kus jagati parimatele autasusid ning tĂ€nati rĂŒhmaĂŒlemaid ja inimesi, kes aitasid laagrit lĂ€bi viia. Rivistus tehtud, mindi autokastidesse ning algaski kodutee. Peale u 25 min sĂ”itu jĂ”utigi tagasi Tallinnasse ning kĂ”ik said sealt edasi kodudesse, st duĆĄi alla liikuda.

Autorid: Astra I., Mia Ö., Maria J.

Pildid: Terke K., Kirke K., Gregor P.

 

Lisas: 135b 24.06.2019 21:25