Kuidas silmapaistvaimad meedikud Tartut vallutasid
10.–11. oktoobril toimus iga-aastane traditsiooniline Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents. 2019. aastal tähistati arstiteaduskonna väärikat 387. sünnipäeva. Tänavusel teaduskonverentsil oli tunda pidulikkuse hõngu – möödub ju 100 aastat meie, eestlaste rahvusülikooli sünnist ning täitub ka sajand eestikeelse meditsiinihariduse andmisest. Tallinna Reaalkooli ja Ida-Tallinna Keskhaiglat esindasid tänavu e-posterettekannetega meditsiinisuuna 12. klassi õpilased Brigita Maria Raave, Doris Vahtra, Nicolas Lotman ja Kairit Klaus ning 11. klassi õpilane André Otti.
Neljapäeva, 10. oktoobri varahommikul seadsin sammud Tallinna bussijaama suunas, et sõita ĂĽhes teiste meditsiinihuviliste reaalikatega Tartusse arstiteaduskonna päevadele Eesti teadusmaastikuga tutuvuma. Bussisõit Emajõe Ateenasse möödus vanemaealiste ja üllatavalt valjuhäälsete soome turistide seltsis, kuid hoolimata sellest sĂĽveneti kunstiajaloo õppimisse ning ehk said ka nädala jooksul puudu jäänud unetunnid tasa tehtud. Tartu Ăślikooli arstiteaduskonna päevad avati Biomeedikumis teaduskonverentsiga. Esimesel päeval sai kuulata suulisi e-posterettekandeid nii ĂĽliõpilastelt, doktorantidelt, arst-residentidelt, arstidelt kui ka teaduritelt. Ettekandeid oli igast meditsiinivaldkonnast: seljaajutraumade haigestumistrendidest, kardiokirurgilisel konsiiliumil arutlusel olnud haigusjuhtudest ja suuõõne mikrobiootast kuni kanepi tarvitamise trendideni kooliõpilaste seas ja virtuaalreaalsuse kasutamiseni pediaatrilises neurorehabilitatsioonis. Ettekannete kõrge tase ja teaduslikkus panid meid, gĂĽmnaasiumiõpilasi, seejuures tundma end noorte ja rohelistena, kuid kĂĽll saabub kord ka meie aeg võrdväärset taset välja näidata. Suurt äratundmisrõõmu tekitas aga ettekanne rakusisesest transportvalgust dĂĽneiinist, mis “töötab” rakus vastupidiselt kinesiini liikumissuunale – koheselt kerkis silme ette eelmisel aastal bioloogia tunnis õp Veskimetsaga vaadatud kentsakas video mikrotuubulil “kõndivast” kinesiinimolekulist. Paras kurioossum oli muidugi meie postrite otsimine: omajagu Biomeedikumis ringitanud, saime teada, et sel aastal fĂĽĂĽsiliselt kuskil paberpostreid näha ei saagi, vaid neid võib uudistada netist.
Reede, 11. oktoober algas järjekordse bussisõiduga Tartusse (häda neile, kellel pole Tartus tuttavaid, kelle juurde öömajale jääda…). Jõudnud Tartusse, sammusin juba tuntud teed mööda Biomeedikumi. Arstiteaduskonna päevade teist päeva sisustas konverents “100 aastat personaalset meditsiini”, mille rõhuasetus oligi sel aastal just personaalmeditsiinil ning viimase seotusel geneetikaga. Konverentsi avas peaesineja Marju Kõivupuu ettekandega “Rahvameditsiin: ajatu ja ajalik”, milles toodi välja rahvameditsiini roll nii minevikus mõisatepäevil ja Eesti Wabariigis kui ka tänapäeval, kus rahvameditsiin on nĂĽĂĽdse akadeemilise meditsiini kõrval justkui humoorikas fenomen. Personaalmeditsiinist Geenivaramu näitel rääkis Lili Milani, geneetika vaatevinklit tutvustas Katrin Ă•unap ning personaalse meditsiini olulisust onkoloogias rõhutas Peeter Padrik. Genoomika ja statistika vahetut seost sedastas Krista Fischer. Kõik personaalmeditsiinist geneetika vaatepunktist rääkinud esinejad tõid aga oma ettekannetes välja mutatsiooni BRCA-geenis, mis tõstab oluliselt tõenäosust saada rinnavähki. Peetud ettekannetes tõstatati veel kĂĽsimus, kas 3D-printimine võiks olla hĂĽppelaud personaliseeritud ravimiteni ning milline on eestlaste geneetiline kirjaoskus? Selgub, et geneetilise kirjaoskuse skaala maksimaalsel väärtusel on Geenivaramu ning teisel äärmusel film “Jurassic Park”. Konverentsile panime punkti ĂĽhise “grupi”pildiga (osalemismäär 60%), vaatamata asjaolule, et osa meist oli juba suuri võite saavutamas mujal.
Autor: Kairit
Pildid: Tartu seltskond
© 2024, 135b