135b

5. oktoober algas õpetajatele väga meeldivalt. Nimelt oli õpetajate toas gümnasistide poolt kaetud laud ja igast klassist oli maitsvaid küpsetisi. Meie klassi päästsid jälle Tomi viineripirukad. Samuti said õpetajad sel päeval tänutäheks palju lilli ja nii sai õp Anu Kell meie klassi poolt ostetud suure lillekimbu omanikuks. Otsustasime ka veidi humoorikalt läheneda kingitusele ja lisaks sai klassijuhataja väikese kella, mis kohe õpetajal tuju rõõmsamaks tegi. Ka õpilastel oli väike elevus sees, sest pidid ju osa tunde andma sel päeval abituriendid. Nii sattusid tulevased koolilõpetajad andma meile kirjanduse ja matemaatika tunde. Ehkki toimisime tundides vajaliku õppekava järgi, korraldasid õp Andres Taltsi asendajad lõpuks ikka Kahoodi. Selles tunnis sai palju naerda ja saadi teada nii mõnestki järjekordsest huvitavast seigast 133. lennuga. Keset matemaatika tundi astusid sisse kaks abiturienti ja tutvustasid end kui Martin Saar ja Madis Somelar. Neil oli valmis must/punane nimekiri, kuhu meie klassist sattusid ka Katarina ja Teet. Nemad pidid karistuseks oma “ebakorrektse” riietuse pärast andma vande ja vabandama kõikide ees. Aga ega seda tõsiselt ei võetud ning kõik muigasid vaevu naeru tagasi hoidvate õppealajuhatajate üle. 🙂

Autor: Laima Šusta

Füüsika töötoas said lapsed tegeleda jõu- ja optikaülesannetega. Õhkkond oli rahulik, ent siiski väga tore. Üks laste ülesannetest oli jõuindikaatorit pigistades graafikule tähti joonistada, paljud isad aga proovisid haarde tugevust. Vaieldamatuks võitjaks osutus sealjuures Teet. Optikas tuli läbi värviliste klaaside vaadates leida teistest eristuv täht, mis polnud üldsegi nii lihtne. Üks noortest lähenes asjale nutikalt ning vaatas läbi kõikide klaaside korraga. Nalja sai, seletada sai ning ka vastilmunud Reaali Poisi jõudsime läbi vaadata. Kokkuvõttes läks füüsikutel teadlaste öö edukalt.

Autor: Kadri Muuga

Keemikud jagunesid õpetajate Martin Saare ja Andrus Kangro abiga kolme gruppi ning igale seltskonnale määrati nende ülesanne. Esimesed pidid tõestama vesiniku eraldumist magneesiumi ja soolhappe vahelises reaktsioonis ja määrama sealjuures toimunud temperatuuritõusu. Teised tegelesid lahuste happelisusega ja seletasid noortele teadushuvilistele äädika ja söögisooda lahuste näitel pH mõistet. Kolmandad tegid läbi huvitava katse vask(II)ioonide ühenditega, kus õpiti tundma erinevaid reaktsioonitunnuseid. Külalisi oli palju ning kõik tahtsid osa saada katsete tegemisest (ka vanemad!). See-eest väsimustunne ei tulnud pealegi, sest noortel oli palju küsimusi ning nende uudishimu haaras ka juhendajad kaasa. Ka keemia osapool lõpetas katsetamise hilja õhtul, kuid kokkuvõtteks olid kõik rõõmsad tegutsemisrohke koosviibimise üle.

Peale katsetamist keemias ja füüsikas said väikesed huvilised käia veel looduse, geograafia ja robootika õpitubades. Kahjuks meie klassist nendel rinnetel võitlejaid ei olnud, kuid Doris Mia Tamkivi ning Eva Margareta Päts jõudsid end proovile panna käekirja osas: nende ülesandeks oli noortele nimelisi diplomeid anda.

Autor: Laima Šusta

Pildid: http://real.edu.ee/gallery/main.php?g2_itemId=74973

10.b klass tähistas kooli sünnipäeva kõigepealt õp Anu Kella kontrolltööga ning hiljem söögilauaga õues. Ette mõtlemata, et need kaks suurt sündmust ühele päevale satuvad, pakkusin ma end klassis välja viineripirukaid tegema. Neljapäeva õhtul, kui koju jõudsin, hakkasin kohe kontrolltööks õppima, ent lõpetasin ikka peale südaööd ja minu suureks rõõmuks oli mul veel u 40 inimesele pirukaid vaja hakata küpsetama. Pirukad said valmis täpselt nii, et ma kontrolltöö üle elasin, ja sain ka palju kiitusi nende kohta (meie klassijuhataja õp Kell oli neid isegi kiitnud kui klassi au päästvaid). Minu arust oli väga edukas neljapäeva õhtu-reede varahommik.

10.b klassi abi kooli sünnipäeva sujuvas toimumises oli esmatähtis – meie pidime staadionil lauad ja klassinumbrid paika sättima, et kõik oma kohad üles leiaksid. See põhjustas ka tülisid mingil hetkel selle üle, kas meie klass peaks asuma eespool või tagapool kui teised 10. klassid.         

Ametlik TRK sünnipäeva aktus algas direktori kõnega ja rahvusvahelistel olümpiaadidel kooli esindanud õpilaste autasustamisega. Tänati ka edukalt orienteerumismängus osalenud õpilasi, sest tänu neile oli Tallinna Reaalkool saavutanud 1. koha kõigis klassides. Kui jutud said räägitud ning inimesed tänatud, tegime enda klassiga paar pilti. Mõni neist on eriti sümboolse tähendusega meile. Kui pildid sai ära tehtud, oli lõpuks aeg hakata sööma. Valikus olid minu tehtud viineripirukad ning kahe klassiõe, Brigita Maria Raave ja Kadri Muuga, poolt valmistatud suur küpsisetort. Mõlemad olid väga head ja maitsev lõpp sellele koolipäevale tõstis kõigil tuju. Pärast söömist hakkas inimesi vähenema, kes läks koju ära, kes jäi staadionile rääkima-tantsima. Nii möödus 10.b klassi esimene kooli sünnipäev.

Autor: Tom Enriko Kelt

Kooli kolmanda nädala teisel päeval (19. sept.) käisime klassiga vaatamas Reaalkooli vilistlase Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ peaproovi. Kellelgi polnud selle vastu midagi, sest külastus võttis lõviosa päevast enda alla. Eriti tegi rõõmu see, kui õpetaja Vatsel teatas, et jätab päeva lõpust oma tunni ooperi tõttu ära. Ühtlasi oli see rebastenädala teine päev, kuid kuna teatrisse tuleb minna viisakalt, olid kostüümid tolle päeva hommikul keelatud.

Peale esimest paari tundi sammus suur osa koolist vikside ja viisakatena nagu kord ja kohus Estonia teatri suunas. Kui kõik olid riided garderoobi andnud ja oma koha üles leidnud, algas etendus. Lavastus oli üldjoontes kiiduväärne, kuid vahepeal kippus pikale venima. Eriti torkas silma libreto, mis oli humoorikas ning tabavate värssidega. Kuigi ma ise pole elanud ei Nõukogude Liidu ega ka „pööraste üheksakümnendate“ ajal, andis tükk aimu, kuidas elu tollal oli.

Autor: Nicolas Lotman

Rebastenädal kujutab endast 10. klassi vastuvõtmist gümnaasiumisse 12. klassi poolt. Eelneva nädala kolmapäeval (13.09) tuli meie füüsikatundi 3 noormeest Kättemaksukontorist, teatades, et on leidnud meie garderoobivahest keelatud aineid. Nad palusid kõigil kahe kaupa “ülekuulamisele” tulla, kus tehti meist pildid, ning jäime põnevusega ootama oma jumalate nimesid ja gruppe. 15-16. septembril toimusid tutvumisõhtud erinevates asukohtades kõikidel gruppidel individuaalselt. Esmaspäeval pidid paljud tulema kooli juba kella seitsmeks, et ette valmistada kostüümid ja välimus ning anda kätte esimesed ülesanded. See aasta oli meil 12 gruppi: Vene mütoloogia, Aafrika mütoloogia, Jaapani mütoloogia, Luikede järv, Atlantis, Aladdinid, Muumid, Põhjamaade mütoloogia, Eesti mütoloogia, Urban legends, Lumivalgeke ja Laul Haiavatast. Iga hommik (v.a teisipäev ja samuti neljapäev) toimus kooli aulas kell 7.30 flashmobi kava harjutamine ja õppimine.

Esmaspäeval toimusid esimesed dancebattle’d. Teisel vahetunnil andsime rebastevande aulas, kus 135.lend suutis kaks korda järjest valesti Reaali deviisi öelda (“Üks kõikide, üks kõikide” for life!). Peale tunde olid korraldatud mängud staadionil, kust jäi meie lennule nali ,,Ära hammusta, lihtsalt ime!” (õunade korjamise mängust). Peale pulga ümber tiirutamist toimus palju lükkamisi, kukkumisi jms.

Teisipäeval läks gümnaasium Estonia teatrisse, seetõttu ei toimunud väga rebastenädalaga seotud tegevusi, kuid peale kooli oli viktoriin, et välja selgitada, kes teab kõige rohkem Reaalkoolis toimunud “sündmuste” kohta. Poole pealt astus aulasse Veiko (tahtsime teda tõrjuda nagu Pareiko, aga ta ei lahkunud). Enne viktoriini toimus meil Zumba.

Kolmapäeval algas Jumalate sõnul tõeline rets ja koolis anti erinevaid ülesandeid. Joonas pidi juba esmaspäeval hoidma nädala lõpuni oma muna, kuid suutis selle inglise keele klassis maha visata (neljanda korruse tüdrukute tualettruumist sai vist küll paber otsa). Raske katsumus oli talle ka salli kudumine, mis kogu aeg varrastelt tahtis maha joosta. Maria pidi hoidma muna asemel viinamarja, Kaarel kandis Väikese My pilti “kõik on hästi!” ja Markus ning Oskar oma jumala pilti. Kätriin kandis kaelas silti “Hüüa “Kätriin!” ja ma teen 2 kükki!” ning õp Martin Saar ütles Sandrile, et tema nime kutsumine on juba nagu koolikiusamine. Kella kuueks pidime kogunema kooli juurde ja mängisime maastikumängu. See kujutas endast ca 10 erinevat punkti, mille läbi pidime käima ja sealseid ülesandeid täitma. Peale seda liikusid kõik oma õhtustesse paikadesse ning iga grupp saatis õhtul oma rebased vanalinna neile oma kulutatud raha tagasi kerjama. See andis väga “omapärase” kogemuse, mida tavaolukorras tegema ei läheks.

Kolmapäeval toimus õhtune sõbralik koosviibimine ja neljapäev võeti vastu Johann Ortin Õuna lameda maa teooria loenguga. Kooli valdas vaikus, rahu ja väsimus. Neljapäev oli samuti päev, kui meile väga ülesandeid jms ei antud.

Reedel oli praktiliselt iga vahetund tantsu harjutamine ja peale 8. tundi mindi Viru tänavale, kus esitati oma kaua õpitud tantsu flashmobina. Väidetavalt nägi see väga õnnetu välja, ehkki kõik rebased nii ei arvanud. Poole seitsmeks tulime tagasi kooli ristimiseks. Pole kunagi nii lähedal kooli põrandale olnud. Pidime täitma erinevaid ülesandeid ja siis suundusime aulasse ristimiseks. Veetsime üle tunni aja põlvitades ja grupp grupi haaval vandeid lugedes, rõhutades, et Reaal jääb alati paremaks TIK’ist. Peale ristimist oli kõigil oma vaba voli, mis nad edasi teevad, kuid enamik seltskonda suundus õhtuks rebastenädala ametlikule lõpetamisele, mis oli parim! Tom oli ainuke, kes pidas kinni meie Hesburgeriplaanist.

Meie jätame meelde: “Paaritud lennud jäävad alati parimaks!” 

Autor: Kätriin Ranna

Pildid: Anette Kuuseorg

15. septembril toimus Reaalkoolil järjekordne spordipäev Kalevi staadionil. Tüdrukud said võistelda 100 m, 400 m jooksudes ning palliviskes. Poiste võistlusalad olid 100 m ja 800 m jooksud. Klasside mõlemast soost esindajad said end proovile panna ka pendelteatejooksus, mille distants oli 10 x 100 m. Lisaks sellele toimus ka igaaastane jalgpallivõistlus poistele ning sellel aastal otsustati teha see lendudevaheline (eelnevatel aastatel on klassid võistelnud omavahel). Meie, kümnendikud, ei tundnud veel kõik üksteist ning algselt oli tiimi kokkupanemisel väike segadus. Lõpuks, kui võistkond kokku saadi, olime valmis mängudeks 11. klassi ja 12. klassi vastu. Meie klassist (10.b) olid platsil Kenner Talisainen, Oskar Miller ja Hugo Rebane.

Esimene mäng 11. klassi vastu osutus raskemaks kui arvasime. Terve mäng ründasime, kuid ühel hetkel leidsime end kaotusseisus ning olime väga pettunud. Viimastel minutitel võtsime end siiski kokku ja võitsime mängu seisuga 2:1, tehes sellega “imelise comeback`i”.

12. klassi vastu alustasime kaitsvamalt, sest teadsime, et tegu on raske vastasega, ja pidime olema ettevaatlikud. Teise poolaja alguses jäime kaotusseisu, kui meie vastu anti penalti, mille vastastiim ka realiseeris. Nüüd olime me kõik motiveeritud ning tahtsime oma “jumalatele” näidata, et me ei anna nii lihtsalt alla ning taas suutsime me oma jõuvarud üles leida ja viimastel sekunditel mängu viigistada. Mängu lõppseisuks jäi 1:1. Kokkuvõttes jäime teiseks, sest sama punktiarvu juures oli abiturientide väravate vahe parem ning nad tulid esimeseks. Siiski olid kõik poisid tulemusega rahul ning ei lasknud pead norgu.

Autor: Kenner Talisainen

Pildid: Katarina Mõtlik

135. lennu meditsiinisuuna õpilaste teekond reaal-meditsiini õppesuunas sai endale piduliku alguse 2017. aasta 4. septembril. Nimelt allkirjastati kooli aulas koostööleping AS Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ITK) ja Tallinna Reaalkooli vahel. Allkirjastamise ajal viibisid saalis ITK mõned õppejõud ja juhatuse esimees Ralf Allikvee, kes lisaks meie enda direktrissile pidas ka võrdlemisi tõsise alatooniga kõne, muidugi ka Tallinna Reaalkooli õpetajad, õppealajuhatajad ja eelmainitud direktor Ene Saar, ning mis kõige tähtsam, kogu 135. lend. Sel õppeaastal alustas reaal-medistiini õppesuunal õpinguid 33 õpilast.

Oma esimeses meditsiinisuuna tunnis 7. septembril tutvustasid õppealajuhataja Martin Saar ning ITK-poolne õppekoordinaator Marika Tammaru meditsiinisuuna ülesehitust ning kuidas edaspidine õpe toimuma hakkab: räägiti kursuste arvust ja kursuste jaotuvusest 3 gümnaasiumiaasta peale, mainiti lühidalt kursuste sisu ja tekitati ärevust nii mõnegi potentsiaalse praktikatunni mainimisega (nt lahkamine). Kõik edaspidised õppe- ja lisamaterjalid said endale oma enda Moodle’i kausta.

Järgnenud meditsiiniloengus 14. septembril tegi Marika Tammaru õpilastele sisulise sissejuhatuse meditsiini. Käidi üle kogu meditsiiniajalugu, räägiti haigustest ja ravimeetoditest, muuhulgas nt aju trepanatsioonist ja Hispaania gripist. Lisaks mainiti suuremaid hetke- ja tulevikuprobleeme meditsiinis, sh bakterite resistentsus ja geneetika arenguga kaasnevad eetikaküsimused.

21. septembri pärastlõunal tabas rebastenädala tegevustest taastuvat 33 meditsiiniõpilast Pille Kingi ja Anna Vesperi loeng tervishoiusüsteemist ja tervishoiuteenuste kvaliteedist. Olulisemateks käsitletud teemadeks olid solidaarsuse põhimõte Eesti tervishoius, tervishoiuteenuste korraldus rahastuse alusel ja tervishoiuteenuste kvaliteedi sisuline tähendus. Oli raske.

28. septembril, päev enne Reaalkooli 136. sünnipäeva, pääsesid meditsiiniõpilased kooli 3. korruse auditooriumi puitpinkide ikkest valla ning said suunduda loengut kuulama Ravi tänava hoonesse, kus tutvustati haigla ülesehitust. Tutvustati haiglat kui juriidilist üksust, haigla koosseisu, majanduslikku ülesehitust ja haigla efektiivsust mõjutavaid tegureid. Näidati 3 erinevat skeemi haiglas toimuvatest protsessidest (tavalise ravi skeem, raseduse skeem ja remondi skeem).

5. oktoobril, õpetajate päeval, tutvustasid Signe Juhkam ja Sally Maripuu ohutust ja turvalisust haiglas ning nakkuste vältimist. Räägiti ohutuse aspektidest, ohuteguritest haiglas (töötajale), tööõnnetuste peamistest põhjustest, hädaolukordadest haiglas (sh tulekahjud!), infektsioonikontrolli ülesannetest, infektsioonide liigitusest, nakkuste ülekandeteedest ning standardsetest ettevaatusabinõudest.

12. oktoobril jaotati kogu meditsiinisuund kolmeks 11-liikmeliseks grupiks, kes roteerusid/roteeruvad järgmise kolme tunni jooksul kolme erineva töötoa vahel. Töötubadeks olid loeng tervishoiu juriidilisest poolest, ohutuse ja nakkuste ennetamise praktikum (päästelohisti on vaieldamatu kirg kogu klassil) ning loeng terviseinfosüsteemidest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et valdav osa tunde on õpilastele olnud huvitavad ning vastanud nende ootustele, ent kindel on ka see, et jätkuvalt elavad paljud just anatoomiatundide, biokeemia ning tõsisemate haiglapraktikumide ootuses.

Autor: Markus Vaher

Pildid: õp Kersti Veskimets

On 1. september, ma astun hoone eesuksest sisse ja suundun kohe tuttava trepisüsteemi poole. Rakendan teadmist, mille sain avatud uste päevalt ning sammun treppidest üles nii, et parem käsi oleks käsipuul. Jõuan lõpuks klassi 305 juurde ning jään ootama. Olen üks esimestest, kes kohal on (põhjuseks elukoht, kust pidin varasema bussiga tulema).

Kaua pole oodata vaja, sest klassijuhataja Anu Kell on samuti üks esimestest saabujatest. Ta avab ukse ning me astume klassi. Ma valin harjumusest kohe istekoha klassi eesotsas. Jätkub ukse taga alanud piinlik vaikus, mis kestab natuke aega, kuni saabub järjest rohkem inimesi ja klass täitub jutuga. Kui kõik on kohal, algab klassikaline infotund, kus meile antakse kätte ka meie päevikud (mitte kultuuri).

Pärast tunni lõppu suundume alla ja rivistume Pudi reana ukse ette, kust sammume otse Poisi kuju juurde. Natuke aega jutustatakse meile Poisist ning seejärel kutsutakse ükshaaval ette, et mütsi pähe panna. Kui öeldakse minu nimi, lähen Anu Kella ette, ning lasen endal mütsi pähe panna. Õudusega taipan, et mütsi suurus ei ole just kõige sobivam minu peaga (ju siis kasvasin suve jooksul). Seisan rivis edasi ning mõtlen iga hetk selle peale, kuidas tuul kohe mul mütsi peast minema viib. Õnneks saab tseremoonia lõpus mütsid õhku visata. See annab mulle võimaluse mütsi uuesti kindlamalt pähe panna.

Seejärel suundume kõik (jällegi Pudi reas) kooli spordiväljakule. Aktus algab lippude heiskamisega ning seejärel peab direktriss oma kõne, millele järgneb taas mütside õhku viskamine. Väljakult kõnnime kõik minema bändi Queen saatel (kahjuks kõigest lindistus) ja 10. klass suundub flogistoniteooria ning inimese aju närvirakkude teemalistesse loengutesse. Loengud esimesel päeval – добро пожаловать в Таллиннскую Реальную школу!

Autor: Tobias Erik Liiva

Pildid: http://real.edu.ee/gallery/main.php?g2_itemId=74412

Hei!

Oleme 135.b klass ehk kamp rõõmsameelseid noori, kes seisavad Tallinna Reaalkooli gümnaasiumi ukse lävel. Ootame nendest kolmest aastast, mida veedame koos, lõbusaid ja meeldejäävaid mälestusi ning loodame, et saame kõigega hakkama, sest aitab ja juhendab ju meid klassijuhataja Anu Kell.

Esimene tutvus kõigiga koos (135. lennuga) toimus juba 29. augustil kooli staadionil, kus meil pidi olema ettevalmistav loeng gümnaasiumiks ja üldse (osale meist uueks) kooliks. Peale õpetaja Piret Otsa sissejuhatavat kõne ning kui “vanad reaalikad” said üle kogu staadioni hõigata Reaalkooli hüüu „Pum-tšiga-pum!“, pidime tegema väikese sirutuse. Õp Otsa käsul seisime klasside kaupa ringides koos klassijuhatajatega ning tutvustasime end üksteisele. Kui kõik said teada, mis on nende tulevaste klassikaaslaste nimed ja kes millega vabal ajal tegeleb, saime jälle rahulikult istuda ja kuulata õppealajuhataja Martin Saare loengut (valik-)ainetest jms. Koosolemine kestis vaid paar tundi, kuid juba oligi veidi kodusem tunne klassiga. Kõik jäid nüüd huviga ootama esimest koolipäeva…

 Autor: Laima Šusta