145a

Laupäeval (19.11.22) käisime me eesti keele õpetajaga kinos. Tegelikult käisid ainult need kes soovisid kuna 6.a klassist olid korraga peaegu kõik haigeks jäänud ning tänu, sellele saime me ka sellest toredast filmist osa. Meie klassist oli 6 õpilast. Me pidime olema hiljemalt 14.30 coca cola plaza juures, kus andis õpetaja meile pileti ja siis võisime endale mingit näksi osta ja saali minna. Kinos ikka komistatakse ja sellepärast läks nii minu kui ka Anita popkorn ümber (õnneks mitte tervenisti). Lõpuks film algas. Filmi nimi oli ,,Erik Kivisüda“. See oli Eestis film ning esilinastus ning kui film läbi sai ja popkorn otsas rääkisid filmi peategelased ja produtsent kuidas filmi tehti. Seejärel võisime ära minna. Mulle väga meeldis see film ja soovitan seda ka teistele, kes pole seda veel näinud. See on kinodes kõigile vaatamiseks alates 09.12.

Hanna-Britt Laukse

Ühel tavalisel kolmapäeval, kui me ootasime kunstitundi kunstiklassis, siis järsku lendas lambi otsa mingi asi. Saime aru, et see oli Amelia pinal. Me üritasime seda kätte saada, aga see oli liiga kõrgel. Koit astus laua peale ja üritas seda mingi pulgaga kätte saada. Ikka oli liiga kõrgel. Seejärel panime laua peale ühe tooli ningmõned poisid läksid tooli peale ja Pirk oli teise laua peal. Lõpuks kukkus pinal alla ja kõik lõppes hästi. Mõned poisid arvasid, et oleks äge visata oma jalanõud lambi otsa. Nad ei saanud hakkama ja siia maani pole veel ükski õpetaja teada saanud, mis juhtus.

Ott Tooming

Sellel reedel 14.oktoobril käisime klassiga ajaloo tunni ajal vanalinnas orienteerumas ja kõndimas seoses teemaga, mida õppime. Jagasime ennast gruppideks ja seadsime sammud Raekoja poole. Meile anti kaardid kuhu peale oli märgitud teekond Raekojani erinevalt igale kaardile, mida pidime järgima. Minu grupp tegi väikse põike Kik in de Köki, kuid peagi saime kaarti vaadates aru, et läksime natuke valesti. Lõppude lõpuks jõudsime kõik õnnelikult kohale. Raekoja juures rääkis meie õpetaja natuke ajaloost, kirikutest ja keskajast. Kuulasime hoolikalt ära ja enne tagasi minemist vahetasime kaarte, et me läheks tagasi teist teed pidi. Oli tore käik vanalinnas ning vaheldus, mis pani kõiki naeratama.

Rebeka Hinno

Neljapäeval, 13. oktoobril 2022, oli suure maja tutvumispidu, mille korraldasid viiendikele meie kooli üheksandikud. Peo alguses kogunesime kõik aulasse. Meid pandi pikkuse järjekorda rivisse ning jagati kaheks tiimiks. Mina sattusin teise tiimi. Meie tiim hakkas liikuma Pärnu mnt maja poole. Kohale jõudes saime teade, et hakkame šokolaaditükkidega küpsiseid küpsetama. Nüüd jagati meid veel viieks rühmaks. Igasse rühma kuulus ka üks üheksandik. Tahvlile oli kirjutatud küpsiste retsept – seega midagi muud polnudki teha, kui hakata kokkama. Kokkamise ajal saime meie rühmas olnud ühksandikult küsida kõikvõimalikke küsimusi, mis meile seoses kooliga pähe tuli. Peale küpsetiste valmimist liikusime tagasi aulasse. Väikeste tehniliste viperuste tõttu aga maandusime hoopis ühte klassiruumi, kus tegime kahooti kooli ajaloo ja kooli kohta. Peale kahooti läksime tagasi aulasse, kus suures ringis jagasime oma mõtteid suurest majast.  Aeg lipsas omasoodu ja varsti liitus meiega aulas ka esimene rühm. Esimene rühm oli meie üllatuseks hoopis viineripirukaid küpsetanud. Õhtu suurimaks üllatuseks oli üheksandike poolt spetsiaalselt meie jaoks tehtud tants nagu rebastel. Nii me hakkasimegi õppima oma lennu tantsu, mille olid meile üheksandikud teinud. Meie tantsu saateks oli Katy Perry laul ,,Hot and cold’’. See meeldis kõigile väga. Õhtu lõpetuseks nautisime üheskoos ime maitsvaid viineripirukaid ja küpsiseid ning mängisime veel “toolimängu”. Olen veendunud, et see üritus meeldis kõigile väga. Nii oligi meie eriline õhtu selleks korraks läbi.

Anita Uussalu

Pärast kohustusliku kirjanduse lugemist, tegime me selle järgi näidendi. Grupid valisime loetud teose järgi nii, et kõik kes lugesid sama teost, olid samas grupis. Pidime valima   raamatust ühe lõigu ja hakkama selle järgi näidendit kokku panema. Mina lugesin näiteks läbi ,,Kadri“ ja minul oli päris suur rühm sama raamatut lugenutest. Kohustuslikus kirjanduses oli ka palju muid valikuid, näiteks ,,Arabella mereröövli tütar“ või ,,Agu Sihvka annab aru“. Meil oli nädal aega näidendi harjutamiseks. Valikus oli teha intervjuud, telesaadet, reklaami, tavalist raamatu järgi näitlemist või neid kõiki. Meie rühm valis need kõik ning meie näidend tuli väga äge. Lõpuks kuulasime ja vaatasime näidendeid ning andsime neile hinnanguid. Koos hinnangutega tutvustasid ka kõik rühmad oma loetud teoseid ja rääkisid miks just teised peaksid seda teost lugema. Järgmisel tunnil oli meil väike teadmiste kontroll ja selle töö ja näidendi eest saime kümne palli süsteemis hinnangu.

Linda Lipstok

14. Septembril klassijuhataja tunni ajal käisime koolihoovis 1. klassi lastele tutvustamas meie 4. klassi Tehnoloogia projekti mis oli koolihoovi kaunistamine erinevate mängudega. Ilm oli pisut niiske, aga see ei mõjutanud midagi. Lastel oli väga põnev õppida ja mängida mänge ning meil tore õppetada.

Markus-Robin Vahtrik

Loodusmuuseumi päeval jalutasime läbi vanalinna sinna. Loodusmuuseumis räägiti meile maa arengust. Kõigepealt tutvustati meile, kuidas maa kunagi välja nägi ja kuidas loomad elasid. Meile näidati fossiile ja kuidas need tekivad. Fossiilid tekivad loomaluudest, kui luud kivistuvad. Järgmisena mängisime mängu, kus meid jagati tiimidesse ja igale tiimile anti paber, pliiats ja ühe looma fossiili tükk või terve loom. Siis pidime ruumis, kus me olime, ringi vaatama ja joonistama, mis looma fossiil meile anti. Siis esitasime teistele, millise fossiili me saime ja mis me arvame, et see on. Pärast täitsime töölehti ja meile näidati, kui suured on erinevad dinosaurused võrreldes inimesega. Lõpuks anti meile aega ise muuseumis ringi vaadata.

Koolipäeva alguses olid meil tavalised tunnid, aga pärast läksime Rakett 69 teadusstuudiosse. Seal hakkasime lahendama ülessandeid. Meie teema oli “heli” ja kuidas heli liigub. Enne ülesannete lahendamist küsiti meilt heli kohta küsimusi. Edasi jagati meid neljastesse rühmadesse. Esimene ülesanne oli teha heliredel klaasidega ja mängida nendel üks lugu. Meile olid antud 6 klaasi, pulgad, millega vastu klaase lüüa, et heli tekiks, mõõdunõu, plaat, kus peal olid noodid ja 2 plastikpudelit. Alguses tundus, et on raske, sest vaja on 8 nooti, aga meil oli 6 klaasi. Lugude jaoks oli õnneks vaja ainult 6 nooti. Selleks, et klaasid erinevat häält tegema panna, oli vaja panna klaaside sisse erinev kogus vett ja lüüa neid õrnalt puust pulgaga. Kui olime klaasid õigesti kõlama pannud, oli meil aega enda välja valitud laulu harjutada. Pärast esitasime teistele rühmadele oma laule. Teine ülesanne oli seotud heli liikumise ja helilainetega. Meile anti pildid, kuidas iga täht näeb välja helilainetena. Ülesande mõte oli saada kokku neli numbrit ja igal rühmal oli tabalukk, mis tuli nende nelja numbriga avada. Tabalukud avasid kirstu. Iga rühm sai sõna, mis oli kirjutatud helilainetega. Pidime vaatama teisi pilte, et aru saada, mis number on paberile kirjutatud. Lõpuks, kui oli neli numbrit olemas, pidime välja mõtlema loogilise järjekorra, et tabalukk avada. Kui tabalukud olid avatud, avasime kirstu, kus sees olid kommid ja kommid asusid kõlari peal. Kui kõlar tööle panna, oli näha, kuidas kommid hüppasid.

Uuel aastal oli meil palju tunde õues. Näiteks kunstitund, mil ehitasime lumeskulptuure ning värvisime neid.  Joonistasime kriitidega TKP hoovi betoonseintele.

Või matemaatika, kus iga rühm võttis loosiga mõne geomeetrilise kujundi ja siis pidi neid oma kehadega teistele tegema. Klassikaaslased arvasid, mis kujund loodi. Tund oli lõbus, kuid kujundite ära arvamine ei olnudki nii lihtne, sest ega keegi ei tahtnud, et need ilmselged oleksid.

Või eesti keel, mil tegime näidendeid või siis, kui Hardi, Konrad ja William oma õpimappe Eesti omariikluse taassünni kohta esitasid.

Või loodusõpetus, kus kordasime aasta jooksul õpitut ja joonistasime veeringlust. Ka kompassi kasutamist ja kaarti õppisime kooliõuel.