136c

Mina usun, et vandenõuteooriate osas saab inimesi jagada üldjoontes kolmeks: need, kes sellest lihtsalt ei mõtle ja keda see teema ei huvita, need, kes on veendunud, et suur osa inimkonnast on lihtsalt lolliks läinud ja kõik need teooriad on pehmelt öeldes napakad ja kolmandad, sellised nagu mina. Inimesed, kes oma kogemuste ja kuuldu põhjal on aru saanud, et vähemalt midagigi on ikka kuidagi nihu nagu. On hulgaliselt teooriaid, mis ongi naeruväärsed ja lausa frustreerivad, aga on ka mõtteid ja küsimusi, millest lahti ei saa. Üks sõber rääkis kord, et loomaaias keksiv laama ei saa ju aru, et tegelikkuses on ta lihtsalt teistele vaatamiseks, kinni kohas, kus ta pole määratud olema, nagu mingi eksperiment. Kuid kuidas saame siis meie olla nii kindlad oma reaalsuses, et me ei jookse oma tarkade nägudega kellegi teise inimaias, sest olen mõistnud, et reaalsus on üks üsnagi habras asi.

Oma järeldust põhjendaksin siinkohal kolme näitega, usu neid siis või ei. Esimene ja kõige mõjuvam minu jaoks on kindlasti olnud sleep paralysis (teaduslikult kinnitatud seisund, kus inimese aju on ärkvel, seega sa kuuled ja suudad ka silmi avada nägemiseks, kuid keha magab ning kontroll selle üle puudub) ja ka muud unega seotud kogemused. Kui sa juhtud kunagi nägema oma toas metallmaski kandvat nunna (ära küsi, ma ka ei tea) või tunned, kuidas keegi sind kõigutab või tunned, kuidas mingi jõud üritab su silmi avada, et peaksid vaatama (Birdbox on süüdi) või kuuled lastenaeru või lamad oma voodis ärkvel olles naerdes meeldivate mälestuste üle, kuni mõistad, et neid asju pole kunagi juhtunud jne… ja sa endiselt arvad, et kõik on täiesti okei, siis olen nõus alustama diskussiooni selle üle, mis tegelikult toimub. Kui ei, siis ma võtan endale selle õiguse öelda ise, et miski on tõepoolest kahtlane. 

Üks suhteliselt häiriv tegur on ka deja vu. Üks väga tüütu asi on see. Pidev tunne, et elan oma elu teist korda. On inimesi, kes väidavad, et elavad juba aastaid deja vu`s ning tegu on täiesti reaalse meditsiinilise seisundiga. Minu puhul on asi leebem, kuid on olnud paar korda elus, kus jään keset elu seisma, aju on täielikus mähises, hakkan hingeldama ja ei saa enam midagi aru ja hullematest hetkedest taastumine võtab omajagu aega. 

Ning kolmas on konkreetne juhtum, mis leidis aset minu maakodus. Oli täiesti! pilvitu augustikuu öö. Me lamasime tekkidel maas, rääkisime ja vaatasime tähti, mis muideks olid kohe väga nähtaval eksole. Mingi hetk pöörasime pilgud korraks mujale ja kui oma silmakesed kenasti jälle taeva poole suunasime oli seal tühjus. Me lihtsalt vaatasime vahepeal üksteisele otsa ja selle hetkega jõudsid kõik tähed kaduda, täielik null. Me tõesti mõtlesime, et me oleme korraga mõlemad lihtsalt puhta lolliks läinud, aga umbes 10 minuti pärast olid tähed tagasi, erksamad kui eales varem. Okei, tõenäoliselt loeb seda mõni füüsika või geograafia viieline juba pettunud näoga ja tahab asja mulle ilusti teaduslikult ära seletada. Kui see nii on, siis palun, kontakteeru, Aile Anderson olen.

Niisiis, sa võid pidada mind ja teisi miljoneid lolliks, ülemõtlevaks või lihtsalt und või muut sorti abi vajavaks inimeseks. Aga isegi kui ükski Shane Dawsoni simulatsiooni teooriatest pole päris see, siis mina usun siiski, et midagi on valesti, kasvõi natuke… või siis ka päris palju.

Kirjutas Aile

Praegusel pre-arvestuste nädalal on inimestele oluline meelde tuletada, kui oluline uni tegelikult on.

Ilmselt teate kõik, et oluline oleks ühel noorel inimesel magada 8-10 tundi päevas, kuid olen kindel, et enamusel sel prioriteediks hetkel ei ole. On aeg muutuda!

Tervise arengu instituudi 2014. aasta andmetel magab iga kolmas 15-aastane alla normi. Katrin Streimanni 2015. aasta artiklist võib lugeda, et mida vanemaks lapsed saavad, seda vähem magavad nad oma soovitusliku normi piires. Vähene magamine on seotud halbade peresuhete ja kehva enesehinnanguga ning suurendab 2 korda tõenäosust suitsetamiseks ja alkoholi tarvitamiseks. Nii et hakakem rohkem magama!

Alustuseks tuleks defineerida, mis on uni.

Uni on inimesele vajalik füsioloogiline funktsioon. Noorukid võiksid magada keskmiselt 9 tundi (good one, I know).

Unel on erinevad faasid. Leidsin kliinikum.ee lehelt väga ilusa tabeli ja teksti, kus on erinevad täiskasvanute unestaadiumid ja ka kõigi vanusegruppide unevajadus kirjas:

Unevajadus erinevates vanustes ja unestruktuur täiskasvanutel

Medical New Today infolehelt võib leida toreda artikli (“Why is sleep essential for health”), kus räägitakse üheksast põhjusest, miks on tervisele ikka väga oluline hästi magada. Olen veel lapanud erinevaid uuringuid ning leidnud infot eelnevalt mainitud lehelt kliinikum.eening toon välja põhjuseid, miks on ikka oluline hästi magada.

1) Vähene uni mõjutab produktiivsust ja keskendumisvõimet.

Ilmselt olete märganud, et kui ikka pead pidevalt mõtlema sellele, kuidas üleval püsida, siis õppimisest ei tule ikka mitte midagi välja. Ilmselgelt ei toimu mingisugust keskendumist ka siis, kui pea on päris lauale vajunud ja füüsika asemel jooksevad silme ees pehmed valged lambad.

2) Kaalu tõusmise potentsiaal on suurem.

Sellele on tegelikult paljud teadlased vastu vaielnud. Väheseid unetunde seostatakse ka vähese füüsilise koormuse, II tüüpi diabeedi ja alkoholi joomisega. Üldiselt arvatakse, et vähene uni vähendab lihtsalt inimeste tahtmist tervislikult elada, nii et, inimesed, magage rohkem ja tahe tervist hoida on kah suurem!

3) Hea uni tagab paremad sportlikud tulemused

Jällegi üsna loogiline, kas pole. Kogu selle asja üks põhjustajatest on tegelikult see, et une ajal meie keha taastub. Sellest tulenevalt tagab hea uni parema energia, sooritusvõime ning koordinatsioonitaju.

4) Uni vähendab südamehaiguste riski!

Veresoonkonnahaigused on tänapäevases maailmas üks suur probleem ja on omane heaoluühiskonnale. Kuna südamehaiguste üks riskifaktoritest on kõrge vererõhk, siis siin tuleb jällegi uni appi. Kui saada öösel piisavalt und, siis lubab see kehal oma vererõhku öö jooksul reguleerida.

5) Rohkem und tõstab sotsiaalset ja emotsionaalset intelligentsust.

Tänapäeval üldiselt heidetakse noortele ette, et nad on egoistlikud ja ei suuda teistega arvestada. Nüüd siis teame, et „Journal of Sleep Research” andmetel empaatiavõime väheneb, kui me vähe magame. Siit saame järeldada, et kuigi noortel on raske enda iseloomule vabandusi leida, siis nüüd saab õigusega kasutada fraasi „ma olen lihtsalt vähe maganud”.

6) Depressioon, depressioon!

Mitmed uuringu on näidanud, et on olemas seos depressiooni ja vähese une vahel. Sellele on tehtud üle maailma erinevaid katseid ja tulemused on sarnased. Hea uni on vaimsele tervisele väga oluline. Punkt, rohkem polegi midagi öelda.

Depressioon on väga raske haigus ja depressioonis inimesi on raske toetada, sest nad ei pruugi abi otsida ja väljast võib tunduda kõik korras. Sellest tuleb olla teadlik. Soovitan lugeda selle kohta siit.

7) Tugevam immuunsüsteem.

See punkt on tegelikult seotud eelnevate punktidega. Uni aitab meie kehal taastuda, mis tähendab, et uni annab kehale võimaluse võidelda haigustega meie kehas. Seost hea une ja immuunsüsteemi vahel teadlased alles uurivad.

8) Uni on vajalik neuronite taastumiseks.

Selle punkti juures on eriti oluline sügaval unel, sest sellel ajal taastatakse neuronite vahelisi struktuure ja sünteesitakse keha talitluseks vajalikke aineid.

9) Uni tagab oluliste seoste säilitamise.

Just nii! Selleks, et info säiliks toimub ajus selle perioodiline „ülesalvestamine”. Siin on oluline osa REM-unel. Nii et, kui tahad rohkem mäletada, siis tuleb hästi magada.

10) Pikem eluiga.

On tõestatud, et inimestel, kes magavad vähe (umbes 4-5 tundi) on eluiga lühem, kui on inimestel, kes magavad vähemalt 7 tundi.

Ma ei tea, kuidas teiega, aga see artikkel hakkab juba hirmu tekitama ning on aeg otsad kokku tõmmata.

Uni on inimese elus hädavajalik osa, mis aitab meil funktsioneerida ja olla inimesed. Nii siis magagem rohkem ja ka kvaliteetsemat und!

Kirjutas Annika

Erasmus+ projekti raames oli 14 noorel ja 2 Viimsi valla töötajal võimalik veeta Islandil 11 päeva, mille käigus korraldasime ürituse ning valmis käsiraamat üheskoos kohaliku noortevolikoguga. Koostöö Seltjarnarnessi noortevolikoguga sai alguse juba aastal 2017, kui Viimsis käis külas nendepoolne delegatsioon ning omavahel kohtusid kahe riigi noorsootöötajad. Just sel kohtumisel välja käidud ideest sündiski nüüd juba kahekordne edukas noortevolikogude koostööprojekt. Esmane noortevolikogu liikmete vaheline kohtumine leidis aset 2018. aasta suvel, kui Seltjarnarnessi noortevolikogu käis külas Viimsis. 2019. aasta suve noortevahetus oli Viimsi noortevolikogu jaoks aga uudne kogemus, kuna seekord kirjutasime projekti ise. Alustasime projektikirjutamisega juba möödunud aasta detsembris. Veebruari alguseks olid olemas projekti eesmärgid, sisu ning tegevusplaan, et taotleda Erasmus+ toetust. Sellele järgnes pikk ootus, kuid kui aprillikuus saime teate positiivsest otsusest, tuli uuesti kiirelt tööle asuda. Noortevahetuse läbiviimise jagasime omavahel ära, igaüks sai sellest osa võtta ning midagi ette valmistada. Valminud projekti eesmärkideks seadsime üheskoos ürituse korraldamise ning selle põhjal käsiraamatu valmistamise.

Üheks Viimsi noortevolikogu ning Seltjarnarnessi noortevolikogu tähtsaimateks tegevusaladeks on vallas noortele suunatud ürituste korraldamine. Arutledes kahe noortevolikogu sarnasuste üle leidsime, et mõlemale on oluline pakkuda noortele tegevusi ka oma koduvallas ning tekitada aasta jooksul noortele huvitavaid sündmusi, et kõik elu ei toimu mitte ainult kõrvalasuvas pealinnas Tallinnas või Reykjavikis. Leidsime, et mõlema noortevolikogu liikmetel on soov ennast arendada ürituste korraldamise osas, ning arutlesime selle üle, kuidas anda igale liikmele teadmised ning enesekindlus võtta vastutus ja teha midagi ise. Sellest sündiski idee panna nädala jooksul õpitu põhjal kokku käsiraamat, et kõike seda ka tulevikus ära kasutada ning uutele liikmetele edasi anda. Käsiraamatu kasutaja saab lugeda nii ürituse korraldamise etappide kui ka erinevate mõtte- ja sisuarendusmeetodite kohta ning teha oma projekti eesmärke silmas pidades nende seast sobiv valik.

Lisaks Seltjarnarnessi noortele oli meil ka imeline võimalus kohtuda Selfossi noortevolikouga. Iga-aastase kohaliku ürituse raames kohtasime ka Seltjarnarnessi linnapead, kes oli ilusal suvepäeval kaunist muusikat, maitsvat toitu ja rõõmsameelselt seltskonda nautima tulnud. Reisi jooksul kohtusime värvikate, inspireerivate inimeste ja nüüdseks juba uute sõprade ning tuttavatega. Käisime külas nii Islandi laste ombudsmanil, kohalikul televisioonil kui ka noortekeskusel, kuhu kohalikel noortel on võimalik igat sorti projekte esitada ning malevas käimise asemel oma projekti kallal töötada.

Tööprotsessi käigus arutasime läbi imelisi ja huvitavaid ideid. Pärast pikka arutelu otsustasime lõpuks hakata ellu viima kontserdi ja toidufestivalil ideed, mille teenitud tulu läheb heategevusele. Kõik ideed olid alati loodussõbralikud, sportlikud või seotud heategevusega. Ühiselt tuldi otsusele korraldada üritus, mida saavad nautida kõik, alatest noortest kuni pensionärideni. Meile anti suurepärane võimalus avastada ka natukene Islandit. Külastasime Islandi parlamenti ja muidugi ka kuulsat Blue Lagoon’i. Meil olid Islandi ja Eesti filmiõhtud, mis andsid parema ülevaate mõlema riigi kultuurist. Avastasime Reykjaviki kesklinna ning nautisime ajaloolist ja põnevat etendust kuulsas Harpa kontserdisaalis. Nädala lõpus ootas meid kahepäevane matk Seltjarnarnessist Selfossi. Matka käigus nägime ära The Golden Circle’i, mis koosnes geisritest, joast ning Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade lahkenemiskohast. Eelviimase päeva veetsime kõrgel mägede vahel matkates, kui läbisime kolmetunnise matka, et supelda koos vabalt ringijalutavate lammastega looduslikust kuumaveeallikast välja voolavas jões. 

Kirjutas Mathias

Island

Igal aastal, ja ka see aasta polnud erandiks, leiab meie koolis aset suursugune märgiaktus ja -pidu, mil abituriendid saavad rinda oma kauaoodatud lõpumärgid. Sellel aastal võttis peo peakorralduse enda kätte meie klass. Saime klassina ennast kokkadena proovile panna. Valmistasime quiche´, hummust ja palju muud isuäratavat. Ürituse päevaks oli pea kogu klass millegagi aidanud ning jäi vaid üle loota, et kõik sujub.Tuli välja, et lõpuks ikkagi sujus. Kogu koolimaja oli muutunud muinasjutuliseks: igal pool rippusid tulekesed ning igaühel oli seljas oma parim ülikond ja kleit. Pidu oli lõbus ning kõigil, isegi UT-lennul, oli naeratus näol. Peol olid loomulikult esindatud Piret Otsa ringmängud ja -tantsud ning sai ka niisama hea muusika saatel jalga keerutada. See aasta oli esindatud ka pisike fotonurgake, kus oma märkidega sai eputamas käia. Ühesõnaga, abituurium jäi peoga rahule ning andis koguni lubaduse, et nende rebased meile sama hea või lausa veel parema peo korraldavad.

Kirjutas Helery

Meie klassi tüdrukud märgipeol

Vasakult paremale Anni, Aiko, Aile ja Helery