Inimkond ja kosmos
Inimesed on elanud planeedil Maa juba sadu tuhandeid aastaid. Nad on siin arenenud ja õppinud. Kuid tänapäeval hakkab meie koduplaneet meile väikseks jääma ning järjest rohkem uuritakse, mis toimub ümberringi kosmoses. Tahetakse õppida ja rohkem teada saada. See on väga müstiline ja huvitav teema ning midagi, mille üle saab pikalt ja laialt arutada. Ma üritan midagi lühidalt kokku võtta.
Üks väga huvitav ja inimestele arusaamatu asi on must auk. Kõik, mida me selle kohta teame, on, et see on tohutult suure tihedusega aegruumi piirkond. Kuna sellel on nii suur tihedus, siis on ka kõige väiksemal mustal augul nii suur gravitatsioon, et selle juurest ei pääse minema midagi, millel on mass (isegi mitte valgus). Edasi saavad inimesed ainult teoretiseerida. Öeldakse, et selles aegruumi piirkonnas käitub aeg teisiti. Kui inimene viibiks mõne tunni musta augu läheduses, siis mujal maailmas on möödunud kümned aastad. Kui inimene teaks ja tunneks musta auku ja sellega kaasnevaid saladusi oleks elu täiesti teistsugune. Aga ega keegi ei teagi, mis täpselt võib juhtuda. Äkki me suudaksime kontrollida aega või mõjutada gravitatsiooni. Aga seda me nii pea teada ei saa (kui üldse).
Mustast august ja aja kontrollimisest tuleneb ka väga ulmeline teema-dimensioonid. Teadupärast elame meie kolmandas dimensioonis. Me suudame tajuda ja aru saada, mis on teine ja esimene dimensioon. Aga mis saab pärast kolmandat dimensiooni? Kas on olemas ka neljas dimensioon ning millest see koosneb? Mina usun, et on olemas neljas dimensioon ja ka viies ja kuues ja nii edasi. Kuid selle kohta, mis neis toimub ja mida sealt leida võib, pole inimestel aimugi. Kui kolmas dimensioon koosneb kolmest mõõdust- pikkus, laius ja kõrgus, siis arvatakse, et neljandas dimensioonis lisandub ka aeg. Järelikult saab neljanda dimensiooni elanik liikuda ajas. Või õigemini see elanik elabki korraga igas ajahetkes, mis tema elu jooksul aset leiavad. Aga kinnitust me sellele ei saa ja ilmselt ei saa ka teadma, kuna tavapärane inimene elab kolmandas dimensiooni ja on sellega harjunud. Kui inimene satuks nĂĽĂĽd neljandasse dimensiooni, siis ta ei suudaks vastu võtta seda, mis toimub. Ta näeks kõike ikka läbi 3. dimensiooni silmade ning uus info oleks tema jaoks vastuvõetamatu. Ă„kki me kõik tegelikult elamegi neljandas dimensioonis ja ka kõrgemates, aga me lihtsalt ei saa sellest aru. Selle mĂĽstilise teema ĂĽle võibki jääda arutama. Võin kasvõi välja pakkuda arutlusteema “Must auk on neljanda dimensiooni keha, mis on jäänud kinni kolmandasse dimensiooni”. See seletaks selle aegruumi piirkonna kohta nii mõndagi.
Kuigi inimene tahab uurida meie koduplaneedilt kaugemale ja rännata kaugustesse, võib see lähitulevikus saada kõigest kaugeks ja saavutamatuks unistuseks. Selle põhjuseks on kosmose rämps. Maa orbiidil on tohutus koguses satelliite, millest nii mõnedki on ammu lõpetanud tegevuse ning tiirlevad nüüd mõttetult ümber meie planeedi. Orbiiti üritatakse küll koristada erinevate vahenditega, kuid kui rämpsu tekib kiiremini juurde, kui seda jõutakse likvideerida, on vaid aja küsimus, millal kaks satelliiti põrkavad kokku. Selle tagajärjel tekib tohutul hulgal väikseid väga kiiresti lendavaid tükke. Need omakorda põrkuvad kokku teiste orbiidil olevate kehadega, tekitades doominoefekti. Lõpuks jääb kõikidest kehadest ja sateliitidest järgi ainult ühtlane tohutul kiirusel liikuv rämpsu mass. Nii saab meie planeedist kosmose vangla. Mitte ainult ei pääse me enam Maalt kosmosesse, vaid ka kaovad sidevahendid, internet, gps, satelliitfotod ja nii edasi. See on katastroof, millega peaks juba praegu hakkama tegelema.
Kosmos on väga huvitav ja müstiline paik. Seal on veel nii palju avastada ja sellest õppida. Mulle tõesti meeldivad sellised arutlused ja universumiga seotud teemad ning tahan kindlasti rohkem teada saada selle kohta. See oli vaid väike osa teooriatest, mis inimesed on välja mõelnud. Meie universumist vōi ka multiversumist (kes teab?) võib nii palju põnevat leida.
Kirjutas Kaspar A
© 2024, 136c