135b

3. aprillil toimus Reaalkoolis teaduspäev, millest võttis aktiivselt osa ka 10. b klass. Peale huvitavate loengute, mis panid meie gümnasiste mõtteid mõlgutama oma tuleviku plaanide üle, toimus ka aktus, kus pidas kõnet David Vseviov ning kus premeerit õpilasi (nende seas nii mõnedki 10. b klassist) edukate esinemiste eest olümpiaadidel. Päeva jooksul toimus loenguid väga erinevatest valdkondadest: räägiti, kuidas mikroplastid on potentsiaalne põhiprobleem tuleviku keskkonnas; kuidas pidada kõnet nii, et rahvas sind kuulaks ja usuks; kuidas on raud seotud neuroloogiliste haigustega; kas lühinägelikkus tänapäeval on põhjustatud eredatest ekraanidest või vähesest väljaskäimisest; kuidas inimese ruumilise keskkonna muutmine saab muuta kontrastselt inimese tervist. Kõikidele nendele põnevatele küsimustele saadi vastus loengute käigus. Peale uute huvitavate teadmiste said meie gümnasistid samas ka tõestust juba ammu teada-tuntud teadmisele – siin maailmas on nii palju, mida veel uurida, ning see kõik on meie noorte endi kätes!

Autor: Paul M. Tammiste

Selleaastane Taani päev tähendas mitu kuud tööd ja vaeva, et süstida oma koolikaaslastesse uut ja positiivset energiat selle veidi äraleierdatud ja pigem igava ürituse osas. Mina olin üks kümnest inimesest, kes ühel sombusel esmaspäevaõhtul andis REKi koosolekul hr Somelarile lubaduse seda päeva uuendada, korraldada ja läbi viia. Ütlen juba etteruttavalt ette, et jäime kõik ellu ja päev sai edukalt peetud.

Arvan, et korralduse üksikasjad ei paku kellelegi suuremat lugemiselamust ja seetõttu jätan selle osa vahele. Ütlen ainult nii palju, et alguses oli palju hullumeelseid ideid, seejärel kümneid koosolekuid ja märtsi alguseks tuhandeid ülesandeid, mida täites ning õhtupimeduses mööda koolimaja tormates tekkis küsimus, kas on üldse enam mõtet koju minema hakata…

Arvan, et tiimitöö ja suurejoonelise ürituse korralduse poolest oli see suurimaid ja väärtuslikemaid kogemusi, mis mulle siiani osaks on saanud.

Päeva ennast tähistasime 28. märtsil. Kavas olid legovõistlus (suurtele ja väikestele), loengud, filmiõhtu, Kahoot, mängud jne…

Taanipäeva läbiviimistiim oli imetore. Mina vastutasin algklasside heaolu ja päevaplaani eest. Kaasasin tegevustesse oma häid koolikaaslaseid, kes tundusid lastega tegelemisel potentsiaalselt pealehakkavad ja piisavalt kõva häälega, et ennast noortele ja veidi ülemeelikutele kooliõdedele-vendadele kuuldavaks teha. Muidugi pidid abilised olema ka piisavalt tublid, et paarist ainetunnist puududa. Kõik said imehästi hakkama!!

Kokkuvõttes oli meeleolukas, sündmusterohke ja rõõmsameelne päev ning loodan, et koolipere jäi seekordse Taani päevaga rahule.

Autor: Doris M. Tamkivi

Esmaspäeval, 19. märtsil käis Reaalkooli gümnaasium Viljandis Ugala teatris „Orpheus allilmas“ vaatamas. Loomulikult käisime ka meie kaasas.

Peale tunde läksime kõik bussidesse ja seadsime suuna Viljandi poole. Viljandis oli meil enne teatrit natuke aega. Mina (Hugo), Oskar, Kenner, Pirn ja Kristjan otsustasime külastada Oskari vanaisa (sõpradele Taadu) ja vanaema, kes elavad Ugalale väga lähedal. Kohale jõudes oli laud kaetud ja nagu vanavanematel ikka kombeks, ootas meid ees uhke pidusöök. Kõhud pungil, otsustasime sammud Ugala poole tagasi seada.

Näidend oli paljude jaoks natuke igav ja veniv. Lisaks nõudis see pingsat kaasamõtlemist ja keskendumist, mis täis kõhuga mugaval toolil istudes on üsnagi raske ülesanne… Bussisõit tagasi oli üsna meeleolukas, sest järgmisel päeval ootas meid nii muusika kui ka vene keele kontrolltöö, mis õnneks lükati edasi.

Autor: Hugo Rebane

11.-12. märtsil saime võimaluse minna lennuga Kuutsemäele, et ennast mäesuuskadel proovile panna. Motivatsiooni andis juurde ka see, et esmaspäeval ei pidanud kooli minema. Buss läks juba kell 8 hommikul ning sinna sõitsime kahe bussiga. Tegime peatuse ka Lõunakeskuses, et Mäkis käia või süüa osta. Kohale jõudes läks asi tubade jagamisega tuliseks, sest kõik tahtsid endale fancy’t maja. Käsikähmlusele vaatamata olid kõik magamiskohaga rahul (õhtu lõpuks kõik persoonid muidugi õigesse voodisse ei jõudnudki). Mäel said kõik väga hästi hakkama ja andsid endast parima. Õhtul, kui kõik väsinud juba olid, nautisime seltskonda ning mängisime lauamänge. Natuke puhanuna hakkasid seltskonnad segunema ning saadi tuttavaks inimestega, kellega varem pole olnud võimalust rääkidagi. Mingil ajal olid peaaegu kõik inimesed ühes väikses majas, aga häid lambaid mahub palju ühte lauta! Ühislaulmine jääb meie südametesse veel paljudeks aastateks… Ööseks leidsid kõik endale magamiskoha, kas diivanil või laoruumis… Hommikul olid kõik väsinud, kuid ikkagi rõõmsad. Hommikusöök oli tol hommikul kohe väga maitsev! Kes jaksasid, tegid veel paar tiiru mäel ning juba oligi aeg lahkumiseks. Rahva tungival soovil tegime veel peatuse Lõunakeskuses ning tagasisõit möödus rahulikult muusika saatel. Jääme kindlasti ootama järgmiseid seikluseid koos meie armsa ja kokkuhoidliku lennuga! Ehitame sildu edasi!

On 25. veebruari hommik ja aasta on 1918. Rohkem kui kaks kolmandikku Eesti demokraatilisest vabariigist, mis 24. veebruaril välja kuulutati, on Saksa vägede poolt hõivatud, Tallinn on veel eestlaste käes.

Tallinna Reaalkoolis, tolleaegses Tallinna Peetri Reaalkoolis leidis aset Ajutise Valitsuse esimene istung. Keskpäeva paiku astus Reaalist välja Eesti riigi esimene peaminister Konstantin Päts, kes luges ette Manifesti Kõigile Eestimaa rahvastele. Sellele järgnes Eesti esimene kaitsejõudude paraad, mis meie kooli eest algas ja läbi vanalinna liikus. Kella kahe paiku hõivavad Saksa Keisririigi väed Tallinna.

Nüüd, mil nendest monumentaalsetest sündmustest Eesti ajaloos on möödunud sada aastat, otsustati, et Tallinna Reaalkoolis toimub üks põnev, meeleolukas ja hariv üritus tähistamaks Ajutise Valitsuse esimest istungjärku.

Reaali tulnud külalised, õpilased ja õpetajad said nautida üht vahvat etendust, mille sisuks istungjärgu vahelised puhkepausid, kus ministrid omavahel ja ka kooliõpilastega juttu vestsid. Kaasa lõid tuntud näiltejad nagu Raivo E. Tamm, Pääru Oja ja loomulikult meie oma õpetaja Martin Saar. Sellele järgnes manifesti ettelugemine Reaalkooli trepil. Kohal oli ka peaminister, kes täitsa sisuka kõne pidas. Sellele järgnevalt liikus koolipere tänapäevasele Vabaduse väljakule, kus süüdati küünlad esimese valitsuse liikmete mälestuseks. Hiljem sai koolis ka süüa, neile, kes juba täisikka olid jõudnud, pakuti ka soojaks saamise otstarbel eestimaist viina.

Mälestamist vääriv päev sai kenasti mälestatud!

Autor: Gregor Pihlak

7. veebruaril toimus meil koolis täiesti enneolematu ja väga palju elevust tekitanud ajarännak. Milles see siis seisnes? 5.-12. klasside reaalikad rändasid ajas 100 aastat tagasi. Maandusime 1918. aastasse, mis siis, et tol aastal sellist kuupäeva nagu 7. veebruar ei eksisteerinud. Kõikvõimsad nagu reaalikad on, me tegime seda ikkagi. Ajarännakut korraldas EV100 raames ERM, kuid sellest võtsid osa paljud koolid üle kogu Eesti. Tänu Reaalkooli vanaaegsele hoonele ning sobivale atmosfäärile mõjus kogu see ettevõtmine üsna realistlikult. Kõik kaevasid vähemalt midagi kodust või sugulaste/sõprade käest välja, et ka riietus oleks ajastule kohane. Peab nentima, et nii see tõepoolest oli: mõni vähem ja mõni rohkem, kuid kõik olid pingutanud. Tüdrukud olid kas pikkade tumedate seelikute ja heledate pluusidega, rahvariietes või veel mingil muul moel riietunud. Enamikul poistel olid triiksärgid ning pintsakud, mis, kui aus olla, nägi superkena välja. Aga riietus riietuseks, mida me siis terve päev tegime?

Hommikut alustati koraali laulmisega ning direktori härra Nikolai Kannu (Martin Saare) lühikese, kuid sisuka tervitusega. Muidugi pidas hommikujutluse ka usuõpetaja (Madis Somelar). Ma ei oska öelda, kui ajastutruu kool välja nägi, aga see oli päris lahe. 4. korrusel oli kinosaal, vahetunnis sai aulas tantsida, keldrikorrus oli täis väljalõiked 1918. aasta ajalehtedest ning märkimata ei saa jätta, et seal olid ka laternad ja pargipink, kus sai poseerida nii oma sõpradele kui ka Delfi fotograafile. Tunnid olid samuti natuke teistmoodi. Herr Kann/Saar otsustas täielikult jääda 1918. aastasse, nii et tema loodusloo tund oligi väga tõetruu hetkeni, mil tal tuli meelde, et varsti on tulemas arvestus ja me päriselt õppima hakkasime. Päeva lõpus kogunesime kõik staadionile, moodustamaks EV100 logo, et sellest siis droonipilt teha. Iga klass luges isekeskis kooli ees ette ka iseseisvusmanifesti.

Ma usun, et see päev jääb kõigile üsna kauaks meelde ja kes teab, äkki tehakse 100 aasta pärast taoline päev uuesti.

Autor: Eva Margareta Päts

Pildid: õp Anu Kell

Esimesel veebruaril toimus Reaalkooli Vabalava, kus esindatud olid ka meie klassi tegusad noored. Vabalava meelitas publiku ette esinema mitmed Reaalkooli talendid nii laulmise, huumori, luule kui ka ainulaadsete jo-jo trikkidega. Suurepärase esitusega võlus publiku täielikult Nicolas, kes oma jo-jo trikkide järel pikalt kestva aplausi pälvis. Samuti esines laval vapralt meie klassi poisteansambel Kuum Segadus, kuhu kuuluvad Oskar, Sander, Joonas, Kenner, Kristjan ning Hugo, kes oma “Leekiva armastuse” esitusega pälvisid rahva lemmiku tiitli. Pärast pühendunud harjutamist oli see vääriline saavutus. Publikuna oli kohal suur osa meie klassist ja ka meie kallis klassijuhataja Anu Kell. Kohal oli ka ansambel Frankie Animal, kes väga laheda vahepala esitas. Frankie Animali laulja Marie Valgla oli osa ka žüriist, kuhu kuulusid lisaks ka Eesti üks kuulsaimaid lauljaid Ivo Linna ning reaalikate lemmik keemiaõpetaja Martin Saar. Šõu oli vägev ja tõestas jällegi, et reaalikatel talenti jagub!

Autor: Sandra Tammaru

Pildid: Sander Saluste

30. jaanuaril toimus Rahvusooper Estonias ühe eesti armastatuima kirjaniku A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamine. Meie klassijuhataja innustas meid üritusest osa võtma ja selle eest olen ma väga tänulik. Kui varem piirdusid teadmised Tammsaarest enamjaolt “Kõrboja peremehe” ja “Tõe ja õigusega”, oli lahkudes peas palju rohkemat. Üritus algas Tammsaare tuntud stseenide etendamisega ning sellele järgnesid kõned ja muusikalised vahepalad tema lemmikheliloojate loomingust. Pakuti välja ka mõte sellest päevast alates hakata tähistama tema sünnipäeva kui eesti kirjanduse päeva. Seega on hiljem uhke öelda, et olin kohal, kui see välja kuulutati. Üritus lõppes väikese kohvi ja koogiga ning enne lahkumist tegime kõik koos õp Kellaga pildi õhtu jäädvustamiseks.

Autor: Tom Enriko Kelt

Pilt: õp Anu Kell

Tean, et Reaalkooli jõulupeo näol oli tegemist ühe eriti meeleoluka üritusega ja ka seda, et teen seda ajaveebi postitust pea 3 kuud pärast sündmuse toimumist. Panen enda mälu nüüd proovile ja üritan kirja panna selle eriti vahva mälestuse, mis mul peost meeles on. Lugu on järgmine: oli üks porine, kuid siiski rõõmsameelne reede, kui Reaali gümnaaasium tähistas jõule suurejoonelise Eurovisiooniga. 10. b oli saatusliku loosiga saanud enda riigiks Kreeka. Keegi ei osanud selle kohta midagi arvata, sest Kreeka ei olnud päris Eurovisoonil meile eriti millegagi silma jäänud.

Proovidega alustasime 5 päeva enne esinemist, arvestuste nädala esmaspäeval. Esinejad sattusid esitustiimi juhuslikult – alustasime prooviga ning kaasasime need, kes kohal olid.

Reedel oli tunda kooli peal ootusärevust ning ülevaid meeleolusid. Otsustasime klassikaaslastega, et jääme peoni kooli ning sätime soengud ja paneme vaimu valmis. Tüdrukutega käisime eelmisel päeval ka särke otsimas, mis laval eriti sädeleksid, sest teadsime, et Kreekat iseloomustavad hoogsad liigutused ja silmahakkav välimus.

Aeg möödus vaimu valmis seades kiiresti: tegime proove ning keerasime lokid pähe. Esinesime teisena, nii et erilist lavanärvi tekkida ei jõudnud. Laval said kõik ilusti hakkama nind tantsuliigutusedki olid meeles. Saime suure aplausi osaliseks, kuid päris esikohta koju ei toonud (ehk järgmine aasta ;-)). Teised esinejad olid samuti tublisti etteastetesse panustanud ning õpetajadki olid tantsusammud selgeks õppinud. Taas oli tegemist ühe meeldejääva ning Reaali Vaimu täis õhtuga. Järgmine aasta jälle!

Autor: Doris Tamkivi

Vahemikus 3. kuni 12. detsember leidis Hollandis Arnhem-Nijmegenis aset neljateistkümnes Rahvusvaheline Juuniorite Loodusteaduste Olümpiaad (IJSO). Meie klassist võttis osa Andreas Simson (mina) ning Tallinna Reaalkoolist veel Martin Rahe (9. c) ja Anna Pauliina Rumm (9. b). Ülemaailmselt võttis antud võistlusest osa ligikaudu 300 õpilast 50-st riigist.

Ülejäänud olümpiaadi vältel said õpilased nautida korraldava komitee poolt määratud tuure üle kogu Hollandi ning kuna olümpiaadi läbivaks teemaks oli vesi ja jätkusuutlikkus, siis tutvustati õpilastele kõike, mis seostub veega ning selle “roheliselt” rakendamisega. Paljude teiste hulgas külastasid õpilased tammesid, mis hoiavad Hollandit turvatuna tormide eest, erinevaid firmasid, mis tegelevad alternatiivenergiaallikate avastamisega ning ka isegi üht reoveepuhastusjaama. Kui antud tuurid isegi vahel ei pruukinud olla kõige paeluvamad õpilaste jaoks, siis kindlasti olid need silmi avavad ning uudsed.

Kokkuvõttes on tagasiside võistluse osas reaalikatelt väga positiivne ning jääme ootama suurepäraseid tulemusi ka järgmistelt aastakäikudelt.

Autor: Andreas Simson

Pilt: http://opleht.ee/2017/12/eesti-voistkond-hiilgas-rahvusvahelisel-loodusteaduste-olumpiaadil/