Meenutused meie oma Eurovisioonist (15.12.2017)

Tean, et Reaalkooli jõulupeo näol oli tegemist ühe eriti meeleoluka üritusega ja ka seda, et teen seda ajaveebi postitust pea 3 kuud pärast sündmuse toimumist. Panen enda mälu nüüd proovile ja üritan kirja panna selle eriti vahva mälestuse, mis mul peost meeles on. Lugu on järgmine: oli üks porine, kuid siiski rõõmsameelne reede, kui Reaali gümnaaasium tähistas jõule suurejoonelise Eurovisiooniga. 10. b oli saatusliku loosiga saanud enda riigiks Kreeka. Keegi ei osanud selle kohta midagi arvata, sest Kreeka ei olnud päris Eurovisoonil meile eriti millegagi silma jäänud.

Proovidega alustasime 5 päeva enne esinemist, arvestuste nädala esmaspäeval. Esinejad sattusid esitustiimi juhuslikult – alustasime prooviga ning kaasasime need, kes kohal olid.

Reedel oli tunda kooli peal ootusärevust ning ülevaid meeleolusid. Otsustasime klassikaaslastega, et jääme peoni kooli ning sätime soengud ja paneme vaimu valmis. Tüdrukutega käisime eelmisel päeval ka särke otsimas, mis laval eriti sädeleksid, sest teadsime, et Kreekat iseloomustavad hoogsad liigutused ja silmahakkav välimus.

Aeg möödus vaimu valmis seades kiiresti: tegime proove ning keerasime lokid pähe. Esinesime teisena, nii et erilist lavanärvi tekkida ei jõudnud. Laval said kõik ilusti hakkama nind tantsuliigutusedki olid meeles. Saime suure aplausi osaliseks, kuid päris esikohta koju ei toonud (ehk järgmine aasta ;-)). Teised esinejad olid samuti tublisti etteastetesse panustanud ning õpetajadki olid tantsusammud selgeks õppinud. Taas oli tegemist ühe meeldejääva ning Reaali Vaimu täis õhtuga. Järgmine aasta jälle!

Autor: Doris Tamkivi

Kommenteerimine on keelatud.