Miks Donald Trump võitis?
2016. aastal toimusid Ameerika Ãœhendriikides 58. järjestikused presidendivalimised, milles valiti 45. president. Demokraatide kandidaat Hillary Clinton võitis üleriigilise rahvahääletuse märgatava vahega – umbes 3 miljoniga. Vabariiklaste kandidaat aga domineeris valijameeste kogus võimsalt – 304 vs 227. Nimelt USAs valitakse president just valijameeste kogu poolt, mitte rahva otse hääletusel. Mõlema kandidaadi mõtted ja arvamused valitsemisest olid täiesti erinevates äärmustes, aga kandidaatide valimislubadused ega skandaalid ei olnud ainsad tegurid, mis otsustasid tulemused.
Kuna Ameerikas valitakse president kaudselt rahva poolt, siis valimised on suures joones populaarsuse võistlus. Võidab see, kellega rahvas saab rohkem samastuda, see, kes suudab rahvaga sideme luua. Suur mõju sellel on meedia ärakasutamisel, poliitikute kõneviisil ja karismaatilisuses. Järgnevalt võtan kokku Trumpi strateegia kampaanias.
Trump alustas oma presidendi valimise teed vabariiklaste eelvalimistes, kus oli kokku 17 kandidaati, millest tuginevalt ei saa kõik kandidaadid palju meedia kajastust ega aega debattidel. Mida Trump tegi, et sellest keskpärasest mullist välja saada? Ta ütles provotseerivaid, ebamoraalseid, taunitavaid asju. Näiteks oma presidendi kandidatuuri avaldamisel ta ütles mehhiklaste kohta seda:,,… they’re bringing drugs, they’re bringing crime, they’re rapists, some I assume are good people…’’. Selliseid näiteid on veel mitmeid. Nende põhiidee on lasta meedial kajastada igat Trumpi välja ütlust. Nende ütlustega saab Trump tasuta meedia reklaame 2 miljardi ulatuses, mis tegi temast kohe kõige räägitavama kandidaadi, kelle uudiseid ja mõtteid ,,pommitati’’ lugejale igal hetkel.. Niipea, kui see juhtub, hakkab Trump kõigile pidevalt kinnitama, et tema võidab ja juhib teisi suurelt. See psühholoogiline trikk panebki tavainimese arvama, et Trump on üks tähtsamaid kandidaate ja veel võidab.
Ostetud vs tasuta meedia
Strateegia teine osa oli peamiste rivaalide eemaldamine ükshaaval, alustades suurimast ohust. Trump kasutas selleks peamiselt solvanguid (tuletame meelde, et USAs ei valivad presidenti kaudselt inimesed, Trumpi vaatamine oli lõbustus). Ta alustas Jeb Bushiga, kelle vend ja isa olid presidendid aastatel 1989-1993 ja 2001-2009. Selleks kasutas ta hüüdnime ,,weak Jeb’’, mida ta pidevalt kordas. Seejärel võttis ta ette Ted Cruzi, kelle hüüdnimeks sai ,,Lying Ted’’, ja Marco Rubio ,,Little Marco’’. Need fraasid tunduvad lapsikud ja mittesobilikud poliitikutele, aga need töötasid hämmastavalt edukalt.
Trump tõi uued olulised teemad debattidele. Immigratsioon ja riigiaparaadi vastu olemine, millest said ühed räägitumad teemad. Kuna varem nendest teemadest ei räägitud, siis Trump oli nendel teemadel juba kõige tugevam. Vabariiklaste eelvalimistes ei üritanud Trump meeldida veel kogu rahvale, vaid neile, kes valivad vabariiklaste poolt. Seega Trump keskendus enne vabariiklaste nominendi koha saamisega ja seejärel presidendiks saamisega. Trump saigi vabariiklaste nominendiks, mis tähendas, et ta ainuke opponent oli Hillary Clinton.
Viimastes debattides hoidus Trump välja ütlevate mõtete ütlemisest ja proovis võimalikult vähe Clintonit segada. See oli oluline, sest neid debatte vaadatakse üle kogu Ameerika, ning nendes tehtavad pisimadki vead maksavad Valimispäevale kätte. Trump jätkas enda välja toodud teemade rõhutamist debattidel. Eriti tähtsaks teguriks sai riigiaparaadi vastu olemine. Hillary tegi selles osas kriitilise vea. Ta proovis ka näida rahvale riigiaparaadi vastasena, sest talle tundus, et selline peab olema, et valituks saada. Ta seletas seda sellega, et ta oleks esimene naispresident, mida varem pole juhtunud. Hillary oleks pidanud võtma seisaku, et ta on riigiaparaati toetav ning et tal on selles kogemus. Ta oleks pidanud välja tooma asjaolu, et kui Trump oli teleseriaalis, siis tema aitas Osama Bin Ladenit tabada riigisekretärina. Aga ta ei teinud seda ja lasi võimalusel käest lasta. Kuna 2016. aastal oli läbivaks teemaks outsider’i eelistamine riigiaparaadi esindaja üle, siis Clinton tegi suure vea. Ta tõi välja fakti, et ta on naine, mis teeb temast otse outsider’i, aga see ei olnud rahva seas usutav. Clinton on töötanud aastaid Washingtonis ja elas üheksakümnendatel Valges Majas Bill Clintoni naisena. Trump aga sobis nendesse raamidesse suurepäraselt: ta ei olnud poliitiliselt korrektne, ta polnud varem poliitik, ta oli multimiljardär, kes on teinud teleseriaale.
2016. aasta valimised võitis Trump kahel põhjusel:
- Trumpi strateegia töötas suurepäraselt ning suutis rahvale maha müüa oma ideed: Make America Great Again
- Clintoni ja tema kampaania suutmatus rahvas enda poolele saada
Kirjutas Hugo
Valimistulemused osariikide kaupa
© 2024, 136c