Ăhel pĂ€eval lĂ€ksime me klassiga puutöö tundi.Enne kui me kohale jĂ”udsime olime me kĂ”ik vĂ€ga elevil, sest kĂ”igile meeldib meisterdada. Kui me jĂ”udsime kohale rÀÀgiti meile mis me tegema hakkame. Me alguses tutvusime erinevate puitudega. Millised on raskemad millised kergemad.Siis me hakkasime ehitama kraanat!
Kraana ehitamisest oli natuke raske aru saada alguses aga see oli lihtne.See jÀrel me pidime vaatama kraana abil kumb on raskem nÀiteks kase puit vÔi tamma puit.MÔnel tÔÔtas see hÀsti
teistel ei tÔÔtanud aga enamusel oli vaja lihtsalt Ôlitada.
Peale seda me natuke muutsime oma kraanasid ja panime sinna ĂŒhe plokki mis pidi tegema nii, et et ĂŒks sama raske suudab tĂ”sta teist sama rasket.Me proovisime ka kĂ”ige raskemat tĂ”sta kĂ”ige
kergemaga.Proovisime ka muid varjante.LĂ”puks me saime ĂŒhe vĂ”rdseks viiega!Me tegime ka nalju selle kohta.
LĂ”puks oli vaja tĂ€ita tÔÔleht.Pidime vastama kĂŒsimustele.NĂ€iteks mis vahe oli kaaludes koos plokiga ja ilma plokita?KĂ”igile meeldis see tund, sest me saime uusi teadmisi ja igaĂŒhel oli erinev tulemus.
-kirjutas Karl Erik
Lisas: Ôp. Kaie 
19.05.2021 12:32
3. klass
Me hakkasime minema peale söögivahetundi ja hakkasime minema. Me lĂ€ksime lĂ€bi vanalinna ja siis kĂ”ndisime mööda tĂ€navat pikka aega, möödudes lennusadamast je energia muuseumist. Tee peal oli ĂŒks nagu jooksmis kausike tehtud mĂ€e sisse ja kuna me olime kaua köndinud siis me jooksime seal sees
ringe. Kui me kohale jÔudsime siis me alguses ootasime ja istusime suurte hammasrattaste peal mis olid allveelaevade osad. Siis seletati mida ennem tehti Proto majas ja selleks oli allveelaevade parandamine ja nendele osade tegemine. Siis me mÀngisime laevade pommitamist allveelaevadega, umb. 3-estes
gruppides. Iga allveelaeva juures oli ka ĂŒks mĂ”istatus/ĂŒlesanne. Viimane ĂŒlesanne oli selline et me pidime ehitama tuulelippu. Tehti paljusid erinevate mĂ”ttetega tuulelippe. Kui tuulelippud olid valmis tehti meist pilte ja need pandi Proto veebilehele ka. Tagasi tulles lĂ€ksid osad otse sealt juurest koju kuna sealt oli neil kiirem, aga suurem osa tulid kooli tagasi. Kui oleksid lĂ€inud sealt otse koju siis oleksid pidanud tassima koolikotti kuigi Protos ei olnud vaja seda tassida kuna see pandi kuhugi siseruumidesse.
Tagasiteel jooksid ainult mÔned kausist alla ja tegid seal ringe.
-kirjutas Ren
Lisas: Ôp. Kaie 19.05.2021 12:28
3. klass
18.02 ehk pĂ€ev enne vaheaja algust oli meil Ă”ues pidulik aktus. Oli ilus pĂ€ikeseline ja kergelt kĂŒlm ilm, nii et lubas tulla tore ning mĂ”nus aktus (Ă”ues)!
 Esimene pidi olema muusika, aga Ă”petaja kĂ€is ainult korraks lĂ€bi. Siis tuli 2.b klassi Ă”petaja Kati ja ĂŒtles, et meie Ă”petaja Kaie tuleb hiljem. Ta kirjutas meile tahvlile, et meÂ
joonestaksime puhtale valgele paberile 22×18 suurusega ristkĂŒliku. Kui Ă”petaja Kaie tuli, ĂŒtles ta, et me vĂ€rviksime lipu Ă€ra. Kui te ka juba Ă€ra arvasite, siis teadke, et sellest tuleb Eesti lipp. Ăpetaja andis meile ka peenikesed puupulgad, mille jaoks me liimisime sini-must-valgete ruutude ĂŒhele kĂŒljele rohkelt liimi. Panime pulga liimise kĂŒlje peale ning kellel ei pĂŒsinud, siis teda aitas klammerdaja. siis oligi Eesti lipp valmis!
 Tutvustasime ka 2021 aasta kala, looma, puu, sambla, linnu, seene ja liblika plakateid. Loodan et igaĂŒks meie klassist sai midagi nende kohta teada.
 Varsti aga selgus, et ĂŒhel klassil on siin inglise keel, seepĂ€rast lĂ€ksime me neljandale korrusele. MĂ€ngisime seal natuke ĂŒht mĂ€ngu, mis kĂ€ib niimodi, et on kaks detektiivi, kes on ringi keskel, ĂŒlejÀÀnud mĂ€ngijad seisavad ringis, nĂ€oga ringi sisse, kĂ€ed selja peal ja niimoodi on nad tihedalt ning annavad kivi selja taga edasi. Kivi ei tohi seisma jÀÀda. Detektiividel on 5 arvamist, kus kivi on. Kui olime seda mĂ€ngu natuke mĂ€nginud, lĂ€ksime aktusele, kaasa vĂ”tsime lipud. Need, kes said aukirja, ei uhkustanud sellega ka teiste ees ning kĂ”ik kuulasid direktori kĂ”ne. Nagu alati, olid kĂ”igil hĂŒmni sĂ”nad peas.
Tore ja menukas pĂ€ev oli ning kĂ”ik lĂ€ksid mĂ”nuga vaheajale ĂŒle!
â kirjutas Helin
Lisas: Ôp. Kaie 03.03.2021 08:56
3. klass
# rĂŒhm 4
Kuldnokk eestis pesitsev lind ta on parasiteeriv liik pÔhja Ameerikas, Austraalias, Uus Meremaal. LÀÀne Austraalias on lubatud iga sinnapoole tungiv kuldnokk patrulli poolt maha lasta. Kuldnokk on musta lÀikiva sulestikuga, mida katavad vÀikesed valged tÀhnid.
Kuldnokk eelistab segametsa pesitsus kohana. Ta pesitseb paarides. Meie plakatil on osad pildid kuldnokast ja pÔnevaid fakte. Kuldnokk imiteerib oma kuuldud helisid.
-kirjutas Uku. RĂŒhmas olid Iris, Anna, Christofer ja Uku.
Lisas: Ôp. Kaie 01.03.2021 10:33
3. klass
© 2025, 145b