145b

Ma kirjutan meie füüsika tunnist, mis toimus neljandal mail. Koolis olime juba kell 7:50, sest meie tund oli suures majas. Füüsika tund kestis kaks tundi! Tunni teemaks oli elektrivool ja õpetajaks oli pensionär. Tema töötas ka ennem Reaalkooli füüsika õpetajana. Ta oli hea õpetaja, sest ta selgitas väga sisukalt ja hästi.

 

Meie esimene eksperiment oli hõõruda merevaiku villase kinda peale. Kinnas läks elektriseks ja väikesed salvrätiku tükid tõmbusid elektri mõjul laualt kinda peale.

Teisel katsel oli vaja patareid ning lambipirni. Me panime lambipirni patarei vastu. Lambipirn hakkas põlema, sest patareis on elektrit.

 Meie kolmas test oli lambipirni põlema panemine juhtmetega! Me võtsime rohelise ja punase juhtme. Patarei +-i otsa panime rohelise juhtme ja punase juhtme panime patarei miinuse otsa. Juhtmed ühendasime ka lülitiga.  Lambipirni panime lüliti keskele. Siis kui me keerasime lülitit läks lambipirn põlema! Lüliti ülesanne on anda lambile elektrit ja lampi kustutada (elektri ära võtmisega).

Neljas ja viimane katse oli kolme juhtmega kaks lampi põlema panna. Meil oli ka kaks lülitit mille küljes oli timmerid. Lambipirn läheb elektrit saades põlema. Kui mõlemad lambipirnid põlevad ja sa suurendad timmeriga ühe lambipirni valgust, siis teise lambipirni valgus läheb tumedamaks.

Meie füüsika tund oli väga lõbus ja huvitav. Nüüd ma tean natuke rohkem elektrist.

-kirjutas Elisabeth

Me tegime emadepäeva kaardi. Seekord tegime me ruumilised lilled. Alguses pidime me tegema valmis lille õied. Neid lilli võis teha erinevaid värve, teha otsad teist värvi või teha värvilise paberi peale.Seda kõike polnud veel väga raske teha, aga kui me pidime hakkama kleepima lillede õisi kokku, siis läks asi raskemaks. Seda sellepärast, et sa pidid panema tähele, kuhu panna liimi, sest kui sa poleks, siis ei oleks pärast su kaart lahti läinud. Kui see oli tehtud, võisid kõik hakata otsima oma kaardile sobivat luuletust. Ja kirjutama selle korralikult kaardile. Kui see kõik oli tehtud, võisid ka joonistada kaardile ja kirjutada soove. See töö vajas palju täpsust.

-kirjutas Sara Freia

Ühel päeval läksime me klassiga puutöö tundi.Enne kui me kohale jõudsime olime me kõik väga elevil, sest kõigile meeldib meisterdada. Kui me jõudsime kohale räägiti meile mis me tegema hakkame. Me alguses tutvusime erinevate puitudega. Millised on raskemad millised kergemad.Siis me hakkasime ehitama kraanat!

Kraana ehitamisest oli natuke raske aru saada alguses aga see oli lihtne.See järel me pidime vaatama kraana abil kumb on raskem näiteks kase puit või tamma puit.Mõnel tõõtas see hästi
teistel ei tõõtanud aga enamusel oli vaja lihtsalt õlitada.

Peale seda me natuke muutsime oma kraanasid ja panime sinna ühe plokki mis pidi tegema nii, et et üks sama raske suudab tõsta teist sama rasket.Me proovisime ka kõige raskemat tõsta kõige
kergemaga.Proovisime ka muid varjante.Lõpuks me saime ühe võrdseks viiega!Me tegime ka nalju selle kohta.

Lõpuks oli vaja täita tõõleht.Pidime vastama küsimustele.Näiteks mis vahe oli kaaludes koos plokiga ja ilma plokita?Kõigile meeldis see tund, sest me saime uusi teadmisi ja igaühel oli erinev tulemus.

-kirjutas Karl Erik

Me hakkasime minema peale söögivahetundi ja hakkasime minema. Me läksime läbi vanalinna ja siis kõndisime mööda tänavat pikka aega, möödudes lennusadamast je energia muuseumist. Tee peal oli üks nagu jooksmis kausike tehtud mäe sisse ja kuna me olime kaua köndinud siis me jooksime seal sees
ringe. Kui me kohale jõudsime siis me alguses ootasime ja istusime suurte hammasrattaste peal mis olid allveelaevade osad. Siis seletati mida ennem tehti Proto majas ja selleks oli allveelaevade parandamine ja nendele osade tegemine. Siis me mängisime laevade pommitamist allveelaevadega, umb. 3-estes
gruppides. Iga allveelaeva juures oli ka üks mõistatus/ülesanne. Viimane ülesanne oli selline et me pidime ehitama tuulelippu. Tehti paljusid erinevate mõttetega tuulelippe. Kui tuulelippud olid valmis tehti meist pilte ja need pandi Proto veebilehele ka. Tagasi tulles läksid osad otse sealt juurest koju kuna sealt oli neil kiirem, aga suurem osa tulid kooli tagasi. Kui oleksid läinud sealt otse koju siis oleksid pidanud tassima koolikotti kuigi Protos ei olnud vaja seda tassida kuna see pandi kuhugi siseruumidesse.
Tagasiteel jooksid ainult mõned kausist alla ja tegid seal ringe.

-kirjutas Ren