Arhiveeritud - kategooria: ‘Õpilased uurivad!’

Theodori linnulood #7

Ma käisin üks päev loodusringis kus läksime parki linde vaatlema. Parki minnes nägime kolme hallvarest kraaksumas ja kahte hõbekajakat lendamas. Hõbekajakas on linnades kõige tavalisemad kajakad, kuid nad on väga sarnased kalakajakatele. Hõbekajakaid eristab kalakajakatest nende nokal olev punane täpp mida kalakajakatel ei ole.

Kui parki jõudsime kuulsime kohe sinitihast, koduvarblaseid ja rasvatihaseid. Sinitihastel on selline peenike piiksumine lauluks ja koduvarblastel on säutsumine lauluks. Rasvatihastel on üldse 150 erinevat häälitsust.

Veel nägime kohe kuidas porr lendas ühele puule ja ronis nagu hiir puud mööda üles. Porr on muidu hele pruun valge kõhuga ja valgete tähnidega ning veidi kõvera nokaga.

Peale seda nägime suurt hulka koduvarblaseid põõsa peal askeldamas ja toitu otsimas. Koduvarblased on väga sarnased põldvarblastele, kuid väiksemad ning isased on halli pealaega ja emased pruunika pealaega. Põldvarblastel on aga valged põselaigud ja tume pruun pealagi nii emastel kui ka isastel lindudel. Siis tegime võistluse kes näeb kümne minutiga kõige rohkem linde ja mina võitsin, sest ma nägin 75 lindu. Need olid sinitihane, puukoristaja, rasvatihased, koduvarblased, musträstad, kodutuvi ehk kaljutuvi, hallvares ja hõbekajakas. Puukoristaja on ülalt hall ning valge kõht ja kurgualune. Veel on tal must silma triip ja oranžikas päranipuala.

07.02.2021

Päev metsas

Ma käisin täna metsas ning nägin seal palju huvitavaid jälgi, magamiskohti ja taimi. Nüüd räägin teile sellest lähemalt. Ma nägin eostaimi nimega sammal ja sõnajalg. All olevatel piltidel on näha nende taimede eoseid.

Sõnajala eosed on need tumedad täpikesed sõnajala lehe alumisel küljel. Tegelikult koosneb üks sõnajala eose täpike väga paljudest eosetest. Sambla eosed paiknevad sambla tuttide peal olevates pisikestes kõrte moodi moodustistes.

Samuti nägin metsas palju loomade jälgi. Nüüd räägin ühe loo. Meie metsas on olnud juba ammu ühe looma urg, aga me ei ole aru saanud mis loom seal elab. Oleme arvanud ,et see on kas rebane või kährik. Kuid me eksisime täielikult. Nägime ,et urus elav loom oli oma pesa puhastanud ja toonud välja heina. Siis leidsime põllu pealt jälje. Jäljel oli viis varvast ( pildi jäljest leiad alt poolt ) ja küünised. Saatsime pildi jäljest ühele oma sõbrale kes tegeleb palju loomade ja nende jälgedega. Ta ütles ,et see on hoopis mägra jälg.

Ülemisel pildil on näidatud mägra käpa jälg põllul ja alumisel pildil on näha mägra uru ülemine korrus. Kui tahate teada mida ma mõtlen ülemise korruse all siis ütlen teile seda ,et mägra uru pealmise osa all on veel palju ruume ja kambreid. Siin on mõned näited : toidukamber ,magamiskamber ja käimla.

Veel elab meie metsas orav ja rähn. Nägin ühe kuuse all tühjaks söödud käbisid ja mu mõte liikus kohe rähni ja orava peale. Käbi jääkide järgi sain ikkagi aru et tegu oli orava tööga. Kui te küsite miks mu valiku varijantides oli rähn siis siin on teie küsimusele vastus. Ka rähnid söövad meelsasti käbi seemneid. Nad purustavad käbi seemneid nii et sealt tuleks seemned välja. Sellist kohta kus rähn töötab nimetatakse rähni sepikojaks.

Kui jutt juba rähnidele läks siis tahaksin jutustada veel ühe imeliku loo. Meie metsas elab üks roherähn. Ühel päeval kuulis mu ema ,et keegi koputab. Ta läks vaatama mis toimub ja nägi ,et roherähn toksib maja sisse auku. ( pärast saime teada ,et roherähn oli majale sisse puurinud kaks auku ) See tundub küll imelik ,aga on see eest täitsa tõsi.

Ka loodusnähtused on ilusad. Ma leidsin kunagi metsast ühe kivi mille peal kasvasid seened , sammal ,sinililled ,naat ja metsmaasikad. Samuti avastasin täna ühe imeilusa sammaldunud kännu. Pealt poolt vaadates nägi välja nagu oleks kännul kassi nägu peas. ( pildi kännust leiad alt poolt ).

Mul oli metsas väga lõbus ja ma loodan ,et ka teie saite midagi uut teada. Aitäh ,et lugesite minu päevast metsas.

-kirjutas Adele

30.11.2020

Theodori linnulood #6

Eelmisel nädalal käisin Aegviidus matkamas ja seal kuulsime pöialpoissi, rasvatihast ja pasknääri. Pöialpoisi keha on rohekas ja peal must ring, mille keskel on kollane ovaal. Rasvatihase kõht on kollane ja pea must valgete põskedega. Pasknääri keha on ülalt pruunikas ja alt hele ning tiibade servad on musta värvi ja valgete triipudega ning kui hoolikalt vaadata näeb tiival helesinist laiku. Nädalavahetusel käisin veel Pühajärvel orienteerumas, läbisime 18 km. Seal nägin hallvareseid, kaelushakke, rasvatihaseid, sinitihaseid ja pasknääri, kuulsin pöialpoisse. Hallvarest te kõik teate, aga kaelushakk näeb välja peaaegu samasugune kui hallvares, kuid on väiksem ja ainult kael hall ning hääl piuksuv. 

09.11.2020

Theodori linnulood #5

Koolivaheajal olin Muhus ja tegin palju linnuvaatlust. Lisaks avastasin enda jaoks 4 lindu, keda ma pole veel kunagi näinud. Need on musttihane, sabatihane, mänsak ja metstilder. Musttihane on nagu rasvatihane ainult hallikas ja rohkem musta. Sabatihane on nagu linavästrik ainult tema keha on ümaram ja nokk pisem. Mänsak on nagu künnivarese, kuldnoka ja rähni ristand, ta rind on musta värvi ja valgete täppidega, ülejäänud keha on must. Ma panin ka sööda palli üles ja rasvatihased kukutasid selle alla nii, et ma pidin selle uuesti üles panema. Mul käisid ka sõbrad külas ja nad tõid meile päevalilli. Hommikuti oli meie hoovis rasvatihaste parved, et maiustada päevalille seemnetega.

 

29.10.2020

Theodori linnulood #4

Nädalavahetusel käisin loomaaias, tähistasime seal minu venna sünnipäeva. Giidiga tegime röövlindude juures ekskursiooni. Kas teadsid, et loomaaias on Eesti kõige haruldasem lind ehk habekakk.

Veel on seal väga haruldane habekotkas. Ma kuulsin seal veel suurt-kirjurähni häälitsemas. Ja seal on Eesti kõige suurem lind merikotkas, kelle pikkus on kuni 1m ja tiibade siruulatus on kuni 2,50 m.

Lisaks käisime ka veelindude juures, seal nägin tuliparte, sinikael-parte, laululuiki, väikeluiki, vööthane, hallhane, lumehane, valgepõsklaglesid, jääkoskel, pelikane, ristparte ja must-toonekurg.

Loomaaias on tore!

15.10.2020

Theodori linnulood #3

Käisin eelmisel nädalavahetusel Matsalu rahvuspargis. Esimene õhtu käisin matkarajal ja seal kuulsin pasknääri ja suur-kirjurähni. Järgmine hommik ärkasime kell viis ja läksime Kasari jõele paadiga sõitma ja seal nägime suur-laukhane parvi, ühte merikotkast, hallõgiat, rasvatihaseid, sinitihaseid, sookurgi, sinikaelpart, kuldnokki, musträstaid, künnivareseid, hallvareseid, roo-loorkulle, roohabekaid, pöialpoisse ja käblikut. Õhtul läksime kahte lahte, ühele saarele ja Kukeranda. Järgmine päev läksin jälle matkarajale ja seal nägin kuldnokka, pruunselg-põõsalindu, sookurgi ja suur-laukhane. Praegu toimub lindude suur ränne, minge kõik loodusesse.

-kirjutas Theodor

08.10.2020

Theodori linnulood #2

Kas olete kuulnud, et puude otsas laulavad paljud linnud, need on rasvatihased ja sinitihased. Praegu võib näha veel palju musträstaid ja varblasi. Äärelinnas aga harakaid ja hallvareseid. Tegelikult on hallvareseid ja harakaid raske eristada kui nad istuvad maja katustel või kuuri katustel. Nende värvid on väga sarnased ja kehakuju ka. Esiteks tuleb nad lendu ajada ja siis näeb nende saba järgi ära. Harakal on pikk saba, aga hallvaresel on lühike saba. Sel nädalal kolmapäeval enne oma robotika tundi nägin ma 21. sookurge. Ma pole kunagi kesklinnas sookurgi näinud.

-kirjutas Theodor

01.10.2020

LINNUD

   Lindude ränne on alanud ja kui sa lähed maale võid näha palju lindude parvi kogunemas või juba rändamas. Põhilised linnud on praegu sookured, pardid, haned ja lagled, muidugi paljud väiksemad linnud ka. Kõige tavalisem part on sinikaelpart, teda võib näha merelahtedes, järvedel, jõgedel ja tiikidel. Isastel on keha hall ja pea roheline, emastel ja noorlindudel on keha ja pea pruunikad. Lagledest tavalisem on valgepõsklagle, teda võib näha suurtes parvedes põldudel ja lennul vahel ka hallhanedega koos.
Eelmise nädalavahetuse veetsin Võõpsus, Setomaal ja vaatlesime koos sõbra Robertiga läbirändajaid veelinde. Harjutasime ka linnuvõrgu tegemist. Linnuvõrke tehakse, et linde püüda ja neid rõngastada.
Suvel käisin Vaibla linnujaamas kaks korda ja tegin oma esimese rõngastamise. Õhtul tuli võrku umbes 200 suitsupääsukest ja 4 kaldapääsukest, hommikul oli lisaks roolindudele 2 jäälindu, 2 käblikut ja pöialpoiss. 

Käblik

Jäälind

Kui hommikul minna võrke vaatama on seal väga ilus loodus ja palju linnulaulu. Vaibla linnujaam asub Võrtsjärve ääres ja see oli minu suve parim elamus.
-kirjutas Theodor

25.09.2020

 Braille punktkiri

Arvuti tunnis saime teada, mis on Braille kiri ehk punktkiri. Punktkiri on kiri, mida õpetatakse pimedatele. Braille kiri tähistab häälikuid ja numbreid reljeefsete punktide abil ja pimedad saavad lugeda sõrmedega.

Louis Braille leiutas selle 12-aastaselt. Ta oli sünnist saadik ühest silmast pime. Ta vigastas oma teist silma 3-aastaselt naaskliga isa töökohas.
Braille kiri on kasutusel vähemalt 133 riigis.
-uuris ja kirjutas Arabella.

20.09.2020