145b

Päev metsas

Ma käisin täna metsas ning nägin seal palju huvitavaid jälgi, magamiskohti ja taimi. Nüüd räägin teile sellest lähemalt. Ma nägin eostaimi nimega sammal ja sõnajalg. All olevatel piltidel on näha nende taimede eoseid.

Sõnajala eosed on need tumedad täpikesed sõnajala lehe alumisel küljel. Tegelikult koosneb üks sõnajala eose täpike väga paljudest eosetest. Sambla eosed paiknevad sambla tuttide peal olevates pisikestes kõrte moodi moodustistes.

Samuti nägin metsas palju loomade jälgi. Nüüd räägin ühe loo. Meie metsas on olnud juba ammu ühe looma urg, aga me ei ole aru saanud mis loom seal elab. Oleme arvanud ,et see on kas rebane või kährik. Kuid me eksisime täielikult. Nägime ,et urus elav loom oli oma pesa puhastanud ja toonud välja heina. Siis leidsime põllu pealt jälje. Jäljel oli viis varvast ( pildi jäljest leiad alt poolt ) ja küünised. Saatsime pildi jäljest ühele oma sõbrale kes tegeleb palju loomade ja nende jälgedega. Ta ütles ,et see on hoopis mägra jälg.

Ülemisel pildil on näidatud mägra käpa jälg põllul ja alumisel pildil on näha mägra uru ülemine korrus. Kui tahate teada mida ma mõtlen ülemise korruse all siis ütlen teile seda ,et mägra uru pealmise osa all on veel palju ruume ja kambreid. Siin on mõned näited : toidukamber ,magamiskamber ja käimla.

Veel elab meie metsas orav ja rähn. Nägin ühe kuuse all tühjaks söödud käbisid ja mu mõte liikus kohe rähni ja orava peale. Käbi jääkide järgi sain ikkagi aru et tegu oli orava tööga. Kui te küsite miks mu valiku varijantides oli rähn siis siin on teie küsimusele vastus. Ka rähnid söövad meelsasti käbi seemneid. Nad purustavad käbi seemneid nii et sealt tuleks seemned välja. Sellist kohta kus rähn töötab nimetatakse rähni sepikojaks.

Kui jutt juba rähnidele läks siis tahaksin jutustada veel ühe imeliku loo. Meie metsas elab üks roherähn. Ühel päeval kuulis mu ema ,et keegi koputab. Ta läks vaatama mis toimub ja nägi ,et roherähn toksib maja sisse auku. ( pärast saime teada ,et roherähn oli majale sisse puurinud kaks auku ) See tundub küll imelik ,aga on see eest täitsa tõsi.

Ka loodusnähtused on ilusad. Ma leidsin kunagi metsast ühe kivi mille peal kasvasid seened , sammal ,sinililled ,naat ja metsmaasikad. Samuti avastasin täna ühe imeilusa sammaldunud kännu. Pealt poolt vaadates nägi välja nagu oleks kännul kassi nägu peas. ( pildi kännust leiad alt poolt ).

Mul oli metsas väga lõbus ja ma loodan ,et ka teie saite midagi uut teada. Aitäh ,et lugesite minu päevast metsas.

-kirjutas Adele

-Theodori linnulood #7

Käisin Sipsiku lasteaias oma venna rühmas lindudest rääkimas, kui olime koduõppele. Tutvustasin neile linde, kes elavad linnades, põldudel ja niitudel, metsades, veekogudel ja roostikus. Rääkisin neile ka kaks nalja kahe linnu kohta. Kõrvukräts on natuke kohmakas lind, kes ei saa ise pesa ehitamisega hakkama, vaid kasutab vanu vareste pesi. Käoga on selline lugu, et ta muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Tegin neile ka lindude teemalise kahoot viktoriini. Meil oli väga lõbus ja sain kingituseks shokolaadi ja lasteaed Sipsiku raamatu, kus on ka minu enda vana lasteaia rühma lugu.

Me käisime sellel nädalal kahes R-õppe tunnis. Esimene oli keemia ja teine
mikroskoobitund. Keemiasse läksime teisipäeva hommikul 7:50 ja mikroskoobitundi
kolmapäeval. Keemias tegime katseid õhu kohta. Näiteks ühega kontrollisime me hapniku ja
teisega CO2 sisaldust õhus.

Mikroskoobitunnis uurisime liblikaid. Me pidime seal neil
erinevaid kehaosi üles leidma ja pildistama. Saime näiteks teada et liblikate tiivad
koosnevad põhiliselt tiivasoomustest. Mõlemad tunnid olid väga põnevad.

-kirjutas Jaagup

Theodori linnulood #6

Eelmisel nädalal käisin Aegviidus matkamas ja seal kuulsime pöialpoissi, rasvatihast ja pasknääri. Pöialpoisi keha on rohekas ja peal must ring, mille keskel on kollane ovaal. Rasvatihase kõht on kollane ja pea must valgete põskedega. Pasknääri keha on ülalt pruunikas ja alt hele ning tiibade servad on musta värvi ja valgete triipudega ning kui hoolikalt vaadata näeb tiival helesinist laiku. Nädalavahetusel käisin veel Pühajärvel orienteerumas, läbisime 18 km. Seal nägin hallvareseid, kaelushakke, rasvatihaseid, sinitihaseid ja pasknääri, kuulsin pöialpoisse. Hallvarest te kõik teate, aga kaelushakk näeb välja peaaegu samasugune kui hallvares, kuid on väiksem ja ainult kael hall ning hääl piuksuv.