145a

Loo kirjutas Hanna-Britt

Käisime teisipäeval klassiga A.H. Tammsaare muuseumis Kadriorus.

Kui jõudsime kohale pidime veel õues ootama, kõik tegid lumememme, seega minagi. Kui meid sisse lasti võtsime riidest lahti ja giid rääkis, et midagi ei või katsuda. Tammsaare elutoas oli ehitud suur kuusk.
Me rääkisime, kuidas vanasti jõulud olid ja kas meil sellised kuusekaunistused on kodus. Peale seda võisime ise ringi vaadata ja pidime üles otsima ühe pilli, milleks oli viiul. Tammsaarel oli olnud teener, kes avas iga päev ust öeldes: ”Tere! Tammsaaret pole kodus!” Isegi kui ta oli kodus. Sellepärast, et
Tammsaare ei jaksanud iga päev 10-20 külalist tuppa kutsuda. Tammsaarel olid ka lapsed.
Siis läksime ühte tuppa, kus olid toolid ja lauad. Laudu oli neli. Mina istusin Mirjami, Linda, Nele, Uku ja Pirgiga. Tegime postkaarte, liimisime pildid punastele või kollasetele paberitele ja taha kirjutasime päris tindiga jõulusoove. Ümbrikule kirjutasime, kellele see on ja oma kodu aadressi. Kõik panid ümbriku kasti ja läksime kooli tagasi.
See oli väga tore õppekäik.

Loo kirjutas Milana

  

Loo kirjutas Georg

Loo kirjutas Konrad

12. novembril käisime teistele klassidele esitamas näidendit Seene varjus. Meil olid ägedad kostüümid seljas ja tekst hästi peas. See näidend rääkis putukatest, kes olid vihma kätte jäänud. Kõigile meeldis see näidend, eriti 2.d õpetajale ja ta tõi meie grupile kommi. Rohutirtsul oli kaasas viiul ja see oli minu meelest lahe. Me käisime näidendit esitamas ka 1.b klassile, nad olid natuke häbelikud, aga mulle tundus, et neile ka meeldis. Minu grupis olin mina Konrad, Uku,  Maico, Artur, Norman, Anni, Paul, Arabella, Lennart ja Albert.

Loo kirjutas Albert

Me läksime trammidepoose trammiga ja pärast maha minemist jala. Kui olime kohale jõudnud, ja giid polnud veel tulnud nägime õppesõidu trammi. Siis tuli giid ja me läksime tuppa sisse. Pärast seda nägime elektrikku trammi katuse peal. Ainult elektrikud võivad trammide katustel olla. Meid hoiatati šahtide eest, kuhu me võisime kukkuda. Giid näitas meile alguses kõige uuemat trammi (valge, punast), siis sinist trammi ja lõpuks (vist) kõige vanemat kasutusel trammi (ka punane, valge). Meile näidati ka varsti ilmuvat “kohvikutrammi” kus saab pidada sünnipäevasid, firmapidusid, klassiõhtuid ja muid toredaid asju. Me saime käia trammijuhi kabiinis. Varsti tuleb liin mis viib sadamasse (see on vist number 5). Trammidepoo on vanem kui Eesti vabariik (trammidepoo on 131 aastat vana, ta tegutseb juba aastast 1888).

Loo kirjutas Rebeka

Isadepäeval oli palju tegevust. Näiteks tangram seal pidi väga taibukas olema. Aga ilma oma isata või kellegi teiseta poleks ma seda ära lahendada suutnud. Seal oli veel nooleraja mäng  mis minu arvates oli kõige toredam. Ma ei kujuta ette, et mõni isa pidi kaks või rohkemgi lapsi selga võtma. Olid kohad kus helkurit meisterdada, võtmehoidjat punuda või koos isaga võimlas  palliga mängida kahjuks, mina sinna ei jõudnud. Nii, et rohkem ma ei tea võimla tegevusest. Paljud mängisid ka värvide mängu, mängu mängiti nii. Sa said näiteks väikse tükki kollast siis pidid sa teise kollase tükki leidma.  Võimalikult kiiresti ja tooma tagasi kohta kus sa alustasid  ja sulle anti järgmine värv mille paarilist otsima pidi. Minu arust oleks pidanud kauem isadepäeva üritus kestma, et kõik kohad läbi käia .Kõige toredam oli ikka see, et said olla oma isa, või kellegi teise perekonna liikmega,  kas või oma sõbra isaga. Üritus oli väga tore sest pidi koostööd tegema.

Loo kirjutas Maico

 

Teadaolevalt ei õpita koolis alati seda, mis lapsi päriselt huvitab ning seepärast tutvustavadki meie klassi õpilased tavaliselt perioodide viimastel päevadel klassikaaslastele kõike seda, mis neile huvi pakub.

Päev algas sellega, et Linda ja Mia rääkisid Titanicust ning sellest, miks ja kuidas uppumatuks peetud luksusaurik oma esimesel reisil põhja läks. Nad esinesid väga enesekindlalt ja tempokalt, näitasid pilte ning jutustasid põnevalt. Linda joonistas laeva isegi tahvlile.

Ott tutvustas meile Noorte Kotkaste tegevust ning Tallinna Maleva Toompe rühmast, kuhu temagi kuulub. Eriti põnevaks osutus esitluse viktoriin, kus valede variantide välja mõtlemisega oli tõsiselt vaeva nähtud – need valed variandid olid väga naljakad.

Amelia mängib meil tennist. Tema tutvustas, milliseid oskusi füüsiline treening arendab, millist palli või reketit erinevad vanuses lapsed kasutavad ning miks on sportimine üldse tore tegevus. Saime teada, kes on kuulsaimad tennisistid ja olnud Amelia treenerid.

Rebeka, Ingrid ja Elin tutvustasid oma lemmik iluvõimlejat Margarita Mamuni ja lauljat Aviciit ning viisid meid natuke kurssi ka nende eraeluga. Esitlus lõppes Kahoot- viktoriiniga.

William jutustas meile enda raamatu “Titaanide sõda” II osa. Kui klassikaaslasi ajas loetu naerma, siis ilmselt seepärast, et suures loomistuhinas ei tule meelde, et tekst oleks mõistetavam, kui noor kirjanik kasutaks kirjavahemärke ning suuri algustähti. Ilmselgelt on idee hea ja kaasahaarav. Ka selle esitluse lõpus oli viktoriin – esineja esitas küsimused suuliselt ja teised vastasid ka käega märku andes suuliselt.

Päeva viimaseks ja väga lõbusaks ettekandeks jäi Anni ja Nele viipekeele tutvustus. Anni käis Heleni kooli lasteaias, kus puutus kokku lastega, kel oli kuuldeaparaat ning kes õppisid viipekeelt kasutama. Püüdsime meie ka enda eesnimesid viibelda. Uurisime ka viipekeelset sõnaraamatut ja vaatasime, kuidas erinevaid sõnu kätega “öelda”. Tund lõppes viipekeelse lauluga – see nägi küll rohkem välja kui üks tore tants.

Terve päev oli hästi põnev ja läks ruttu. Küll on tore, et meie klassi õpilastel on nii palju erinevaid huvisid ja hobisid ning et neil on tahtmist seda klassikaaslastele tutvustada.

Iga õpilane koostas endale ise tunnistuse e kirjutas endale kokkuvõtte selle õppeaasta esimesest perioodist. Materjali ja aluse, kirjastiili, värvilised silmatorkavad märkmed jms võis igaüks seekord täitsa ise valida. Kokkuvõttel on tingimused, mida kindlasti peab kajastama – neid sai vaadata plakatilt saali seinal. Töökoha sai seekord ka ise valida, kas saalis või klassis.

Kokkuvõte jääb kodus vaheajal lõpetada.

Jutu kirjutas Uku

Me käisime koos 2.B klassiga Järvi Suursoos matkal. Bussisõit sinna oli pikk. Kohale jõudes kõndisime
mööda matkarada laudteeni. Raja kõrval kasvas palju sinikaid. Sinikad olid väga hapud, aga maitsvad.
Laudtee viis suure laukani. Sealt edasi kõndisime vaatetornini. Torni juures tegime söögipausi. Siis
vantsisime jälle edasi kuni jõudsime suure mäeni, mille otsas oli veel üks torn. Ronisime torni otsa,
sealt oli ilus vaade. Piknikku pidasime vanal laagriplatsil. Tegime lõket, mängisime, jooksime,
mürasime. Kõigil oli lõbus.

Päev oli ilus ja kõik jäid matkaga rahule.