Tallinna Reaalkool - 136c » Blogi arhiiv

Suvine kuntstipraktika

Mina käisin 2019. aasta suvel Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgem Kunstikool Pallase 1.-2. kursuse tudengitega koos praktikal. Tudengid õppisid EKA ja Pallase koolides konserveerimisaladel. Praktikaid juhtis professor Hilkka Hiiop EKA muinsuskaitse- ja konserveerimisosakonnast ning kunstikultuuri teaduskonnast. Praktikad, millest mina osa võtsin toimusid 26.-28. juunil ja 15.-16. juulil Koeru kirikus ning 4. juulil Vigala kirikus (Kivi-Vigalas). Praktikad kestsid tegelikult umbes 2-4 päeva, kuid tulenevalt teistest suvetöödest, ei olnud mul võimalik alati kogu aeg kohal olla, aga osalesin maksimaalselt vastavalt oma töögraafikutele.

Koeru kirik on ehitatud 13. sajandil. Kui prof Hiiop tudengitega 2011. aastal esimesi uuringuid seal tegi, avastati uhked keskaegsed seinamaalingud. 2018. aasta suvepraktikal avastati ka maalingud edelavõlvikus. Samas kirikus kooriruumis asub ka Christian Ackermanni peidetud meistriteos: anatoomiliselt väga spetsiifiline ja akuraatne krutsifiks. Krutsifiks on tänasel päeval monokroomiliselt hall, kuid millele sondaaže tehes aru saadi, et tegemist siiski on polükroomiaga. See aga läheb EKA ühe tudengi lõputööks. Mina restaureerisin Koerus aknavõlvi ja seda ümbritsevat ala ning hiljem tõin keemiliselt pahtunud värvid esile. Samuti tõin krohvikihi alt esile ka laemaalingu. Uuriti ka koorilaes olevaid maailnguid, kust ilmus esile südamekujuline maaling.

Vigala kirikut mainiti esimest korda 14. sajandil. Kiriku altari on valmistanud 1680. aastal “ülbe ja andekas” puunikerdaja Christian Ackermann. Paraku sai barokkaltar endale kohaliku kirikuõpetaja omavolilise käe läbi 2005. aastal uue, Sadolini kuue ning altar kuulutati rikutuks. Altari taastamine on väga kulukas, kuid proovide eesmärk on teada saada, kuidas puutööd aastate kaupa üle on värvitud. Mina vastutasin kahe puto ehk kannatuseingli eest, kellest üks oli haamri ning ristiga ja teine äädikasvammiga. Putodest koostasin joonised, kuhu kandsin peale varasemad dokumenteeritud kui ka dokumenteerimata sondaažid ning uued enda tehtud sondaažid. Samuti võtsin proove stratigraafia jaoks. Samuti olid meil kohal inimesed Maksu- ja Tolliametist röntgenmasinaga, millega saime kujudesse löödud naelu jne vaadata, et näha, kuidas kujud kinnitatud on ning millistest osadest koosnevad. Kujudest tehti ka pildid ja 3D-versioonid, kuhu kandsin varasemad ja uued sondaažid ja muud märkamised, kuid need ei ole paraku avalikud.

Mõlemad praktikad olid meeletult silmaringiavardavad ning paeluvad. Loodetavasti saan ka järgmine aasta neil osaleda.

Kirjutas Liisa