Sirlet huvitav jutt
Viimasel ajal olen tundunud ennast imelikult ja ebatavaliselt. Möödub päev päeva järel, kõik teevad oma toimetusi ja mina justkui kulgen kaasa. Kõik möödub väga kiiresti ja nagu ei olekski aega millessegi süveneda. Mul pole üleliia tugevaid emotsioone, ma lihtsalt olen ja teen. Midagi oleks nagu valesti. Imelik on ka see, et viimasel ajal on mul tunne nagu oleksin kogu päeva olnud poolunes, väga tihti on mul suhteliselt ebareaalne tunne ja kogu see “imelik” tunne häirib mind tohutult.
Hakkasin asja uurima ja leidsin, et leidub häire, mille nimi on depersonalisatsioon või sellele sarnane derealisatsioon. Tegu on depersonalisatsioon-derealisatsiooniga, kui
-  inimesel on tunne, et ta pidevalt jälgib end kehaväliselt.
-  inimene tunneb, et tema ümbrus pole päris ja ta justkui elaks unenäos.
-  inimene ei tunne seost isikuga, keda ta peeglis näeb.
-  inimene kogeb emotsionaalset tuimust või tunneb end nagu robot
-  inimesel on tunne, et mälestustel puudub emotsioon.
- Â inimene teab, et midagi on valesti.
Depersonalisatsioon võib kesta paarist minutist kuni mitmete aastateni.
Väidetavalt on kerge depersonalisatsioon (tuntakse ebareaalsustunnet või ollakse unelaadses emotsionaalses olekus) peale ärevust ning depressiooni kolmas kõige sagedasem psühholoogiline kaebus. Seda esineb umbes koguni 50 protsendil Ameerika täiskasvanutest. Depersonalistatsioon kui häire on siiski suhteliselt harvaesinev. Depersonalisatsioon võib olla teiste häirete üks sümtomitest. Näiteks võib see esineda lapsepõlve trauma, stressi, ärevuse, depressiooni, obsessiiv-kompulsiivse häire, paanikahäirete, migreeni, unehäirete või narkootikumide kasutamise korral. Ekspertide sõnul on aga depersonalisatsiooni täpne põhjustaja teadmata. Oletatakse, et seda võivad mõjutada keskkonnafaktorid ja inimese geneetika.
Tunne, mis sarnaneb depersonalisatsioonile peaks mööduma, kuid kui tegemist on tõepoolest depersonalisatsiooni häirega, tuleks otsida psühholoogilist abi.
Kirjutas Sirle
© 2024, 136c