Manchester Unitedi 2010ndad-suurklubi allakäik või uue dünastia algus?
Manchester United saavutas oma staatuse maailma parimate jalgpalliklubide seas pärast peaaegu kolme aastakümne pikkust domineerimist Inglismaa kõrgliigas legendaarse peatreeneri Sir Alex Fergussoni käe all ning vähesed oleks ennustanud 2010ndate alguses, et klubi oleks dekaadi lõpuks langenud sinna, kus ta täna on. Fergusson läks pensionipõlve nautima 2013. aastal olles just võitnud Inglismaa kõrgliiga rekordiliselt kahekümnendat korda ning tema ametikoha võttis üle endine Evertoni peatreener David Moyes. Moyes vallandati vähem kui aasta hiljem, olles lõpetanud hooaja ilma karikateta ning jäädes välja Euroopa suurimatest jalgpallivõistlustest-UEFA Meistrite liiga ja UEFA Europa liiga, jäädes seitsmendale kohale Inglismaa kõrgliigas. Talle järgnenud peatreener Louis van Gaal ei toonud klubile suuremat edu, võites ainult Inglismaal teisejärgulise FA karika ning temalegi näidati kaks päeva peale eeltoodud karikafinaali võitu ust. Kolmanda peatreenerina Fergussoni-järgsel ajal töötanud Mourinho tõi küll klubile UEFA Europa liiga karika ja FA liigakilbi, kuid ka neid tiitleid nähti kui lohutusauhindu, mis näitasid kui madalale Unitedi standardid on langenud. Mourinho vallandati pärast kolme aastat peatreeneri rollis, hoolimata tema eelneval hooajal saavutatud teisele kohale Inglismaa kõrgliigas, mis oli parim koht liigatabelis, mida klubi oli suutnud saavutada pärast Fergussoni lahkumist. Mourinhole said saatuslikuks peamiselt plaanitu mängupilt ning tema lagunevad suhted staarmängijatega, kuid Mourinho-aegsed murekohad näitasid suurepäraselt Manchester Unitedi lagunevat plaani väljakul Fergussoni-järgsel ajal üldiselt. Legendaarne endine Manchester Unitedi mängumees Ole Gunnar Solskjaer võttis algselt ajutiselt peatreeneri koha pärast Mourinhot üle ning 19 mängu hiljem, võites 14 nendest, määrati ta kolmeaastase lepinguga püsivalt peatreeneriks. Paratamatult on ka Solskjaeri särav täht kustunud ja kirjutamise hetkel on Manchester United Inglismaa kõrgliiga tabelis üheksandal kohal ning fännid soovivad uuesti peatreeneri vahetust.
Manchester Unitedile on aga saatuslikuks saanud nende edu väljaspool jalgpalliväljakut. Särgimüügid toovad iga aasta tohutult raha sisse ning Unitedi bränd on praegu suurem kui kunagi varem. Praegused klubi omanikud on ka väidetavalt mitteavalikult tõdenud, et neid ei huvita, mis väljakul toimub, seni kuni klubi neile kasumit toob. Selline mõtteviis ei tohiks olla ühegi jalgpalliklubiomaniku peas ning seetõttu, klubi siira fännina, kardan ma et olukord ei pruugi paraneda kuni omanikumuutust ei toimu. Klubi tõenäoliselt jätkuvat ebaõnne saab eeldada ka klubi vigasest struktuurist. Pärast Fergussoni lahkumist lahkus ka tema parema käe mees David Gill, kes vastudas klubisse ostetud mängijate eest. See positsioon on tühjana püsinud sellest ajast saadik ning mängijate ostude eest on sellest ajast saadik vastutanud klubi täitev aseesimees Ed Woodward, kes on silmnähtavalt ebakompetentne selle rolli täitmiseks. Woodward on sama mõtestusega, mis on klubi omanikel Glazeritel-teenida klubiga võimalikult palju raha. Seetõttu ongi ta toonud sisse palju suure imagoga mängijaid, kes ei vii klubi õiges suunas edasi ning lähevad klubile ebavajalikult kalliks maksma. Klubi fännid on eeltoodud punktide tõttu suureski rahulolematud klubi juhtimisega ning juba mitmendat aastat järjest peetakse protestirongkäike ning hoitakse staadionitel üleval silte, mis kutsuvad muutustele.
Manchester United on vaikselt, titesammudega hakkanud astuma õiges suunas. Ole Gunnar Solskjaeri paljude taktikaliste vigade kompnsatsiooniks võiks tuua tema algatatud noormängijate revolutsiooni. Esimest korda üle pika aja ostis Manchester United suve üleminekuaknas Solskjaeri hakatusel mängijaid, kelle peamine ülesanne ei ole klubi brändi suurendada vaid, kes on mõeldud klubi edasi viima. Noored Briti mängijad, kes teavad kuidas Inglismaal mängida ning on võimelised tippjalgpalli palju aastaid mängima, olid Solskjaeri soovitud mängijad ning see on ainuõige viis, kuidas Manchester United saab taas tippu tõusta. Usaldades mängijaid, kelle parim on neil veel ees, mitte ajaraamatusse kirjutatud oli viis kuidas Fergusson 1993 aastal, pärast 26 aasta pikkust ootamist, liiga võitis ning tänu Solskjaerile ei pea Manchester United seekord niikaua ootama, kuna noormängijad on juba taas üle võtmas klubi egoistlikke staarmängijaid ja ma usun, et United võidab taas liiga lähima 10 aasta jooksul.
Fergussoni lahkumisest on klubi haavad veel värsked, kuid Solskjaeri algatatud noormängijate sisseostmine on samm õiges suunas ning ei lähe enam kaua, kuni Manchesteri punane pool näeb oma kahekümne esimest liigatiitlit.
Kirjutas Sten
Esiplaanil Manchester Unitedi talendikad noortähed Marcus Rashford ja Mason Greenwood pärast PSG elimineerimist 3-1 võiduga UEFA Meistrite liiga kaheksandikfinaalis
© 2024, 136c