Mošee Tallinnasse
Tänapäeva Eesti on demokraatlik riik, kus igaühel on õigus usuvabadusele. Tallinna panoraami ehivad mitmed kirikud: luterlikud, õigeusklikud ning ka katoliku kirik. Tallinnas on esindatud juudi sünagoog, Krishna tempel, kuid puudub klassikaline islami, maailma kõige kiiremini kasvava religiooni pühakoda. Islam on maailmas suuruselt teine religioon, pea 2 miljardi uskujaga. Mošeeta pealinn pole Euroopas eriti laialdane nähtus, kuid võttes arvesse eestlaste kurikuulsat usuleigust, siis kas mošee rajamine oleks vajalik? Eesti hiljuti taasiseseisvunud riigina alles kompab Euroopa väärtusi ja kultuurilist mitmekesisust ning tekib kahtlus: kas Eesti oleks üldse mošee rajamiseks valmis?
On levinud arusaam, et islam on Euroopas midagi täiesti võõrast ning eksootilist. Tegelikult ei saa seda nii võtta. Ajaloolane Richard Bulliet on öelnud, et tsivilisatsioonide areng on läbi aegade olnud kultuuride dialoog, kus üks kultuur annab teisele ning teine võtab omakorda esimeselt. Ajalugu on näidanud, et kui üks kultuur ennast teistest isoleerib, sureb ta paratamatult välja, sest pole piisavalt inimesi, kes saaksid kultuuri pärandit edasi kanda. Just algselt tsivilisatsioonide ning hiljem juba riikide omavahelised suhted on olnud meie tänase kultuuriruumi säilimise võtmekohaks. Koos on kultuurid tugevamad, toimib kaubanduse, teaduse, ning kultuuri vahetus. Loomulikult on kultuuride segunemisest puhkenud ka kauakestvaid konflikte, kuid tänapäeval, mil enamikes riikides on tagatud julgeolek ning rahvusvahelised organisatsioonid rahu nimel püüdlevad, on kultuuride vahetuse takistamises minu silmis midagi paranoilist, kui kujuteldavaid probleeme hakatakse lahendama juba enne nende tekkimist. Demokraatia ei tohiks vältida, vaid hoopis vältimatult lahendada.Â
Võttes arvesse eelpool mainitut, olen ma arvamusel, et idee moÅ¡eest Tallinnas on õige ning mõtestatud. Kuid selle idee teostamise osas tekivad teele hoopis uued takistused. Murekohaks osutuks kindlasti hoone maksumus ning kas ja kui palju pühakoda päriselt kasutataks? 2011. aasta seisuga on Eestis ca 1500 muslimit. Usulistest toimingutest ning kogudustunnetusest saavad nad siiski praegu osa Eesti Islami keskuses, mis asub Tallinna kesklinna lähistel.Â
MoÅ¡ee rajamine Tallinnasse oleks Eestile kindlasti samm õiges suunas. Globaliseeruv maailm ei kavatse lõpetada globaliseerumist ning mida aeg edasi seda suuremaks läheks vajadus islami pühakoja järele Tallinnas. Lõplikuks küsimuseks jääbki- kas moÅ¡ee rajamise taga olev ood demokraatiale ning austusavaldus ja vastuvõtlikkus Lähis-Ida kultuuriruumi suhtes on eestlasele tähtsam kui praktilisus ning juurdunud traditsioonid ja mugavus? Â
Kirjutas Helery
© 2024, 136c