145b

# rühm 1

Meie aasta seen on lillakübarnarmik ja me koostasime selle kohta plakati.

Lilla kübarnarmik on varasemalt tuntud kui lilla põdramokk. Valdavalt  pruunikas kübaras on näha tumesinist tooni. Kübara alapinnal on pruunikaid või sinakaid narmaid ,millel arenevad eosed. Seent on leitud vaid Hiiumaalt ,Saaremaalt ja Vormsilt, teada on vähem kui kümme leiukohta. Seen kasvab okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsades ning viljakehi võib leida septembris- oktoobris. Lilla kübarnarmik on 1. kaitsekatekoorjas, seega jätta tema viljakeha korjamata.

Lisaks räägin meie rühmast. Meie rühmas oli Theodor, Katarina, Aston ja Grete. Meie rühmatöö sujus väga hästi ja kõik panustasid oma osa. Kõige aegavõtvaim asi oli toiduahela koostamine.

-kirjutas Theodor. Rühmas olid Grete, Katarina, Aston ja Theodor

Kolmapäeval tegime klassiga sõbrapäeva kaarte. Meil oli paarilisega kolm paberit. Paberid murtsime pooleks. Kaks murtud paberit olid kaardid ja kolmandale joonistasime ühe südame poole. Siis lõikasime südamed välja. Südamed panime kaardil ja hakkasime rasvakriitidega värvima. Kui pilt sai värvitud võtsime südamed värvitult kaardil. Kui kaart sai värvitud hakkasime sisse kirjutama. Sisse kirjutasime luuletuse. Kui luuletus kirjutatud sai näitasin oma kaarti õpetajale. 3.b kaardid pannakse parkidesse üles. Kurvad inimesed või ilma kaardita jäänud inimesed võivad võtta endale ühe kaardi. Head sõbrapäeva!️

-kirjutas Lilli

See oli kõige lahedam talve tund üldse! Kõigepealt me hakkasime kindlust ehitama. Siis meile anti 3 minutit, et laskemoona teha. Siis hakkas poiste ja tüdrukute vaheline sõda.

Tüdrukutel oli 3 elu kuna neid oli vähem. Poistel oli 2 elu, aga me saime ainult 5 minutit mängida kuni tuli ilma eludeta mäng kus keegi välja ei läinud. Kui sõda oli läbi siis hakkas kettikull. Alguses olid Karel ja Anna kullid. Siis kui mäng läbi sai hakkas uus mäng. Poisid vs tüdrukud. Alguses olid poisid üks kett ja üritasid tüdrukuid viie minuti jooksul kätte saada. Poisid said viimasel sekundil viimase tüdruku kätte. Pärast olid tüdrukud kullid ja nende kett oli kaheks nii, et poistel oli raskem põgeneda.

-kirjutas Oliver

Theodori linnulood #7

Ma käisin üks päev loodusringis kus läksime parki linde vaatlema. Parki minnes nägime kolme hallvarest kraaksumas ja kahte hõbekajakat lendamas. Hõbekajakas on linnades kõige tavalisemad kajakad, kuid nad on väga sarnased kalakajakatele. Hõbekajakaid eristab kalakajakatest nende nokal olev punane täpp mida kalakajakatel ei ole.

Kui parki jõudsime kuulsime kohe sinitihast, koduvarblaseid ja rasvatihaseid. Sinitihastel on selline peenike piiksumine lauluks ja koduvarblastel on säutsumine lauluks. Rasvatihastel on üldse 150 erinevat häälitsust.

Veel nägime kohe kuidas porr lendas ühele puule ja ronis nagu hiir puud mööda üles. Porr on muidu hele pruun valge kõhuga ja valgete tähnidega ning veidi kõvera nokaga.

Peale seda nägime suurt hulka koduvarblaseid põõsa peal askeldamas ja toitu otsimas. Koduvarblased on väga sarnased põldvarblastele, kuid väiksemad ning isased on halli pealaega ja emased pruunika pealaega. Põldvarblastel on aga valged põselaigud ja tume pruun pealagi nii emastel kui ka isastel lindudel. Siis tegime võistluse kes näeb kümne minutiga kõige rohkem linde ja mina võitsin, sest ma nägin 75 lindu. Need olid sinitihane, puukoristaja, rasvatihased, koduvarblased, musträstad, kodutuvi ehk kaljutuvi, hallvares ja hõbekajakas. Puukoristaja on ülalt hall ning valge kõht ja kurgualune. Veel on tal must silma triip ja oranžikas päranipuala.

Meie klassi õpilased meisterdasid huvitavaid piparkooke, näiteks selliseid:

Päris mitmed võtsid vaevaks lausa piparkoogimaju meisterdada:

Kõige loovamalt lähenesed asjale aga Adele, Lukas ja Christofer. Neil tulid uued ja ainulaadsed mõtted, ei kasutatud vorme ega muid abivahendeid, väga äge töö!

Päev metsas

Ma käisin täna metsas ning nägin seal palju huvitavaid jälgi, magamiskohti ja taimi. Nüüd räägin teile sellest lähemalt. Ma nägin eostaimi nimega sammal ja sõnajalg. All olevatel piltidel on näha nende taimede eoseid.

Sõnajala eosed on need tumedad täpikesed sõnajala lehe alumisel küljel. Tegelikult koosneb üks sõnajala eose täpike väga paljudest eosetest. Sambla eosed paiknevad sambla tuttide peal olevates pisikestes kõrte moodi moodustistes.

Samuti nägin metsas palju loomade jälgi. Nüüd räägin ühe loo. Meie metsas on olnud juba ammu ühe looma urg, aga me ei ole aru saanud mis loom seal elab. Oleme arvanud ,et see on kas rebane või kährik. Kuid me eksisime täielikult. Nägime ,et urus elav loom oli oma pesa puhastanud ja toonud välja heina. Siis leidsime põllu pealt jälje. Jäljel oli viis varvast ( pildi jäljest leiad alt poolt ) ja küünised. Saatsime pildi jäljest ühele oma sõbrale kes tegeleb palju loomade ja nende jälgedega. Ta ütles ,et see on hoopis mägra jälg.

Ülemisel pildil on näidatud mägra käpa jälg põllul ja alumisel pildil on näha mägra uru ülemine korrus. Kui tahate teada mida ma mõtlen ülemise korruse all siis ütlen teile seda ,et mägra uru pealmise osa all on veel palju ruume ja kambreid. Siin on mõned näited : toidukamber ,magamiskamber ja käimla.

Veel elab meie metsas orav ja rähn. Nägin ühe kuuse all tühjaks söödud käbisid ja mu mõte liikus kohe rähni ja orava peale. Käbi jääkide järgi sain ikkagi aru et tegu oli orava tööga. Kui te küsite miks mu valiku varijantides oli rähn siis siin on teie küsimusele vastus. Ka rähnid söövad meelsasti käbi seemneid. Nad purustavad käbi seemneid nii et sealt tuleks seemned välja. Sellist kohta kus rähn töötab nimetatakse rähni sepikojaks.

Kui jutt juba rähnidele läks siis tahaksin jutustada veel ühe imeliku loo. Meie metsas elab üks roherähn. Ühel päeval kuulis mu ema ,et keegi koputab. Ta läks vaatama mis toimub ja nägi ,et roherähn toksib maja sisse auku. ( pärast saime teada ,et roherähn oli majale sisse puurinud kaks auku ) See tundub küll imelik ,aga on see eest täitsa tõsi.

Ka loodusnähtused on ilusad. Ma leidsin kunagi metsast ühe kivi mille peal kasvasid seened , sammal ,sinililled ,naat ja metsmaasikad. Samuti avastasin täna ühe imeilusa sammaldunud kännu. Pealt poolt vaadates nägi välja nagu oleks kännul kassi nägu peas. ( pildi kännust leiad alt poolt ).

Mul oli metsas väga lõbus ja ma loodan ,et ka teie saite midagi uut teada. Aitäh ,et lugesite minu päevast metsas.

-kirjutas Adele

-Theodori linnulood #7

Käisin Sipsiku lasteaias oma venna rühmas lindudest rääkimas, kui olime koduõppele. Tutvustasin neile linde, kes elavad linnades, põldudel ja niitudel, metsades, veekogudel ja roostikus. Rääkisin neile ka kaks nalja kahe linnu kohta. Kõrvukräts on natuke kohmakas lind, kes ei saa ise pesa ehitamisega hakkama, vaid kasutab vanu vareste pesi. Käoga on selline lugu, et ta muneb oma munad teiste lindude pesadesse. Tegin neile ka lindude teemalise kahoot viktoriini. Meil oli väga lõbus ja sain kingituseks shokolaadi ja lasteaed Sipsiku raamatu, kus on ka minu enda vana lasteaia rühma lugu.