145a

14. Septembril klassijuhataja tunni ajal käisime koolihoovis 1. klassi lastele tutvustamas meie 4. klassi Tehnoloogia projekti mis oli koolihoovi kaunistamine erinevate mängudega. Ilm oli pisut niiske, aga see ei mõjutanud midagi. Lastel oli väga põnev õppida ja mängida mänge ning meil tore õppetada.

Markus-Robin Vahtrik

2. septembril oli meil koolis spordipäev. See spordipäev oli eriline, sest me orienteerusime. Kogunesime Pirita velodromi juures kl 9.20 ning juhendus algas 9.30. Jooksime mööda 106 kilomeetrilist Pirita jõge. Loomulikult me ei jooksnud seda pikka maad. Kui saime kaardi ja oma numbrid kätte, siis asusime orienteeruma. Kokku läbisime me kaksteist punkti. Jooksime mööda erinevaid maastike metsas ja tee ääres. Finishisse jõudes saime teada mitu punkti saavutasime ning pärast seda sõime ühe mõnusa piruka ja õuna. Lõpus kukkus välja veel üks tore päev, mille sai veeta oma sõpradega värskes õhus.

Nele Jässi

Vara hommikul kell 09.00 pidi 5.a jõudma kooli, kuna neil oli klassijuhatajatund ruumis 307. See ruum on tegelikult kunstiruum, kus me maalime ja joonistame kunsti tunnis. Kolmapäeviti kell 08.00 seal toimub ka matemaatika valik, mida meile annab meie matemaatika õpetaja Marge Kanne. Matemaatika valik ei ole kohustuslik, kuigi seal käib ikka pool klassi. Kõik pidid tulema piduliku koolivormiga kooli. Klassijuhataja tunnis rääkis meili meie uus klassijuhataja Ege Viil. Õpetaja tutvustas meile natuke koolimaja ning rääkis, mida me lähipäevadel hakkame tegema. Meie klassi sattusid ka 2 uut õpilast. Nende nimed on Markus Tristian Talgre ning Anita Uussalu. Nemad tulid meie klassi põhikoolist. Pärast klassijuhataja tundi järgnes 2-12 klasside aktus, mis toimus kooli staadionil. See hakkas kell 10.00 ning kestis umbes 45 minutit. Aktusel kõik laulsid Eesti Vabariigi hümni, kuulasid direktori kõnet ning mõned vanemad klassid tantsisid rahvatantsu. Aktuse lõpus kõige vanem ja kõige noorem õpilane pidid viima küünla Reaali poisile. 5.a klass kohtus isegi enda vanade õpetajatega, kellega mõned tegid pilti. Nüüdsest peabki 5.a klass hakkama harjuma suure majaga.

Milana Majerovitš

Loodusmuuseumi päeval jalutasime läbi vanalinna sinna. Loodusmuuseumis räägiti meile maa arengust. Kõigepealt tutvustati meile, kuidas maa kunagi välja nägi ja kuidas loomad elasid. Meile näidati fossiile ja kuidas need tekivad. Fossiilid tekivad loomaluudest, kui luud kivistuvad. Järgmisena mängisime mängu, kus meid jagati tiimidesse ja igale tiimile anti paber, pliiats ja ühe looma fossiili tükk või terve loom. Siis pidime ruumis, kus me olime, ringi vaatama ja joonistama, mis looma fossiil meile anti. Siis esitasime teistele, millise fossiili me saime ja mis me arvame, et see on. Pärast täitsime töölehti ja meile näidati, kui suured on erinevad dinosaurused võrreldes inimesega. Lõpuks anti meile aega ise muuseumis ringi vaadata.

Koolipäeva alguses olid meil tavalised tunnid, aga pärast läksime Rakett 69 teadusstuudiosse. Seal hakkasime lahendama ülessandeid. Meie teema oli “heli” ja kuidas heli liigub. Enne ülesannete lahendamist küsiti meilt heli kohta küsimusi. Edasi jagati meid neljastesse rühmadesse. Esimene ülesanne oli teha heliredel klaasidega ja mängida nendel üks lugu. Meile olid antud 6 klaasi, pulgad, millega vastu klaase lüüa, et heli tekiks, mõõdunõu, plaat, kus peal olid noodid ja 2 plastikpudelit. Alguses tundus, et on raske, sest vaja on 8 nooti, aga meil oli 6 klaasi. Lugude jaoks oli õnneks vaja ainult 6 nooti. Selleks, et klaasid erinevat häält tegema panna, oli vaja panna klaaside sisse erinev kogus vett ja lüüa neid õrnalt puust pulgaga. Kui olime klaasid õigesti kõlama pannud, oli meil aega enda välja valitud laulu harjutada. Pärast esitasime teistele rühmadele oma laule. Teine ülesanne oli seotud heli liikumise ja helilainetega. Meile anti pildid, kuidas iga täht näeb välja helilainetena. Ãœlesande mõte oli saada kokku neli numbrit ja igal rühmal oli tabalukk, mis tuli nende nelja numbriga avada. Tabalukud avasid kirstu. Iga rühm sai sõna, mis oli kirjutatud helilainetega. Pidime vaatama teisi pilte, et aru saada, mis number on paberile kirjutatud. Lõpuks, kui oli neli numbrit olemas, pidime välja mõtlema loogilise järjekorra, et tabalukk avada. Kui tabalukud olid avatud, avasime kirstu, kus sees olid kommid ja kommid asusid kõlari peal. Kui kõlar tööle panna, oli näha, kuidas kommid hüppasid.

Tundi tulid kaks 11. klassi õpilast. Nad tutvustasid meile Ukraina ajalugu, erinevaid maakondi, erinevaid Ukrainaga seostuvaid  lippe ja Ukraina sümboleid ning Ukraina traditsioone. Lõunaks saime süüa pannkooke ja boršisuppi.                                         

Uku Vili 4.A

Sõbranädalal iga päev oli erinev teema mille vastavalt pidi riietuma. Esmaspäeval oli punase ja roosa päev. Kõik olid väga punaselt ja roosalt riietunud. Teisipäeval oli teemaks filmitegelane. Minu arust kõige lahedam riietus oli minu klassiõel Nelel. Kolmapäev
oli õpetajatepäev. Kõik riietusid õpetajateks. Neljapäevane teema oli tuduriided. Oli väga huvitavaid tuduriideid. Reede oli kakstilka vett päev. See tähendab, et sa pead kellegagi sama moodi või sarnaselt riietuma. Näiteks kaks minu sõpra riietusid
kaheks multikategelaseks, kes on parimad sõbrad.

Anni Vili 4.a

Kõigil oli seljas sell päeval pidulik koolivorm. Etendus algas kl 12:00. Enne kui etendus algas oli kuulda orkestrit harjutamas. Kui olid kolm etenduse alguse kutset kuuldud olid kõik saalis ja valmis etendust vaatama. Eesriie avanes ja etendus võis alata. Esimesel poolajal sai Marie endale jõuludeks Pähklipureja. Kõige huvitavam koht esimesel poolajal oli, siis kui rotid tulid ja ründasid Mariet kuid Pähklipureja ärkas ellu ja päästis Marie ära ja muutus kauniks printsiks. Teises vaatluses viis Pähklipureja Marie Suhkruhaldja kuningriiki. Marie saab istuta troonil nii kaua kui kõik teised tema ees tantsivad. Kui etendus läbi oli plaksutas publik tantsijatele ja orkestrile. Peale etendust said kõik koju minna. Mulle isiklikult väga meeldis see etendus.

Anni Vili 4.A

Traditsiooniline advendikontsert toimus Toomkirikus. Kuulasime kiriku̵petajat, esinesid erinevad pillid Рfl̦̦t, viiul, tsello, kitarr. J̵ululaule laulsid erinevad koorid. Klassivennad lugesid j̵uluevangeeliumit. Oli pidulik ja j̵ulumeeleolukas kontsert.

Uku Vili

Jõululaat oli väga tore, kuid oli päris külm ilm. Kõik müüsid ägedaid tooteid, näiteks Jens müüs helkureid ja Lennart toredaid päkapikke. Pärast jõululaata oli ka järelmüük, kus sai oma alles jäänud asju müüa. Laadal käis peaaegu terve kool. Laadal käis ka direktor. Me tegime ka ägedad plakatid. Mina müüsin Reaalkooli logoga helkurkangast märke.

Konrad Kaarma