145a

Sellel aastal lähenesid Tallinna Reaalkooli 1.-4. klassid teaduspäevale teisiti kui tavaliselt. Rõhk on leiutamisel.

2.-4. klasside õpilastele esinesid leiutajad, inimesed, kes oma töös on seotud leiutamisega või erinevatele probleemidele lahenduste otsimisega. Õpilastele tutvustati, miks üldse inimesed leiutama hakkasid,  leiutamise ajalugu, esimesi leiutisi ja praegusi leiutisi.  Saadi teada, et leiutaja võib töötada üksinda või koos meeskonnaga. Väga tore mõte, mis kõlama jäi, oli, et haridus annab vabaduse – vabaduse tegeleda tulevikus täpselt sellega, millega soovime.

1. klassidele tutvustasid oma leiutisi meie enda õpilasleiutajad. Noored selgitasid, milline probleem neil tekkis ning kuidas nad seda lahendada püüdsid, milliseid lahendusi leiti ja milline leiutis siis lõpuks välja tuli. Eriti tore oli näha, et mõnel lapsel oli idee ja kujutlus oma leiutisest, kuid mõnel oli valminud ka täiesti töötav prototüüp või masin. Tore oli mõistmine, et leiutis ei pea olema suur ja keeruline vaid see võib olla väike ja lihtne.

Järgmine osa päevast kulus leiutamiseks. Lastele tutvustati probleemi avastamist ja püstitamist. 1. ja 2. klass leiutasid koos. Probleem, mida lahendati, oli varjupaikade loomade igavuse peletamine. Arutleti, millised tingimused on varjupaiga loomadel, millised loomad on varjupaikades ja kui neid jalutama ei viida, siis on neil seal igav. Õpilased töötasid 4-liikmelistes rühmades. Kõigepealt vaadati üle „ehitusmaterjal“ ning siis hakati kujutlema, mida loomad varjupaikades teha tahaksid. Noorleiutajate ideed olid väga mitmekesised ja lennukad, loomadele mõeldi kohti peitu pugemiseks, võimlemiseks, jooksmiseks, ronimiseks, müramiseks, söömiseks ja ujumisekski. Oma töid tutvustati kaaslastele.

Päev lõppes leiutajate võistlusega. Igast klassist oli 4 võistlejat, võistkonnad moodustusid aga nii, et igas oli üks õpilane esimesest, üks teisest, üks kolmandast ja üks neljandast klassist. Võistkonnad pidid olemasolevate vahenditega lennumasina ehitama.

Tallinna Reaalkool rändas ajas tagasi 150 aastat … taaslavastati esimene laulupidu koos simmaniga. Meie klass sai loosiga Ambla koori rolli. Kuna tol ajal laulupeole naisi ei lubatud, siis esinesid ainult meeskoorid. Rongkäigus ja peol võisid ikka tüdrukud ka osaleda. Ettevalmistus võttis päris pika aja. Lipu õmbles meile Koidu ema, kes kasutas hiljutise Ambla valla lipu ja vapi värve.  

Lapsed tõid fotosid laulupeo ajaloost ning oma lähedast või enda pilte pidulistena.

Päev algas gümnasistide Annika ja Elina esitlusega laulupidude ajaloost. Tüdrukutel olid seljas oma kodukoha rahvariideid.

Seejärel kogunesime saali, et koos üks laul laulda, pikniku pidasime koolihoovis ja siis tehti suurejooneline foto kõikidest reaalikatest kooli staadionil.

Rongkäigus kõndisime 4-kaupa läbi linna Kalevi Spordihalli. Ilmataat just ei hellitanud. Laulupidu oli vägev, koos ajalooliste isikute kõnede, pasunakoori ja meeskooriga. Pidu lõppes simmaniga, mille lõpuni ka meie klassi 10 õpilast vapralt vastu pidasid.

Tore on, et lapsed olid võimalikult ajastutruult riides ning paljudel oli toidukorv või -komps tänapäevase kilekoti asemel kaasas.

 

Jutu kirjutas Hardi

28.märtsil oli koolis Taani päev. Üks suurema klassi tüdruk käis meie klassile Taanit  tutvustamas. Me mängisime ühte mängu,mis koosnes küsimustest ja meie pidime arvama, kas vastuseks on ei või ja. See oli tore mäng ning õpetas meile palju uusi asju Taani kohta. Selle mängu võitjad läksid teise vooru, teiste klasside õpilastega võistlema. Nägime ühte ramatut mile kirjutas üks kuulus Taani kirjanik. Taani päev oli väga tore päev! Ma sain teada, et Taanis ei ole palju suuri mägesid, seal on palju saari ja miline Taani vapp on. Kindlasti kuulsid kõik midagi uut.

 

Meie klassi kõige esimesel Palybacki üritusel pääses lõppvõistlusele 2 tüdrukute punti. Mõlemad said ka auhinna.

2. koha vääriliseks tunnistati Nele, Linda, Anni ja Mirjam etteaste “Think About Us”. Eriauhinna parimate kostüümide jäljendamise eest said Elin ja Hanna-Britt esitusega “Wo sind die katzen?”

 

Meie klassi parimad peastarvutajad retro-stiilis e paberil ja plliatsiga on Paul Johann 124 punktiga, Lennart 122, Ott 120, Markus Robin 114 ja Konrad 109 punktiga.

Kolmas periood lõppes eriti pidulikult, sest koos sellega tähistasime ka Eesti Vabariigi 101. aastapäeva. Pidulikul aktusel kuulasime kõnesid 3. klassi õpilaselt, 9. klassi õpilaselt ja direktorilt.  3. klassi õpilased lugesid enda kirjutatud luuletusi ning mudilaskoor laulis. Hümni laulsime meie ka.

Sel päeval andsid lapsed ise tunde, kus nad tutvustasid oma hobisid või muud huvitavat. 4. klasside õpilased tutvustasid ettekannetega Eesti ajalugu.

Päev lõppes viktoriiniga Eesti Vabariigi kohta, kus kõik nelja 1. klasside õpilased olid segavõistkondades. Õnneks oli viktoriin lihtne, selgitati välja ka võitja võistkond, kuid kaotajaid ei olnud.

 Mia

15. jaanuaril oli meil koolis ball. Seal osalesid esimeste klasside lapsed. A ja B klasside lapsed tantsisid kõik koos ja B klassi poisid võisid võtta tantsima ka A klassi tüdrukuid ja vastupidi. D ja E klasside lapsed tantsisid ka kõik koos ning poisid võisid võtta tantsima ka mõlema klassi tüdrukuid.

Meie kaks toredat õhtujuhti olid lapsed vanematest klassidest. Kahjuks poisid vahepeal lärmasid ja me ei kuulnud, mida õhtujuhid rääkisid.

Kõigil olid väga ilusad ja pidulikud riided. Meie klassis oli üks ilusamaid kleite Milanal ja tal oli ka väga ilus soeng. Aga meie klassijuhatajal oli väga väga ilus kostüüm.

Laupäevaõhtuse palaviku tantsu ajal tantsisid koos meiega õhtujuhid. Kõige toredam tants oli tibutants, mida koos meiega tantsis tantsuõpetaja. Loodan, et selliseid balle tuleb veel ja ka mina saan olla kunagi õhtujuht.