137b

Kui teemaks tuleb vene keel, siis tavaliselt järgneb jutule pikk ohe ja lause „Ma ei viitsi”. Seekord olid lood aga teisiti. 137.b läks 20. jaanuaril täiesti VABATAHLIKULT Vene Teatrisse vaatama VENEKEELSET Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita” põhjal tehtud lavastust. Hoolimata sellest, et kogu etenduse vältel inises kõrvas monotoonse häälega naisterahva eestikeelne tõlge (mis kohati ka puudus) ning etenduse lõppedes pani meid proovile neljapäevaõhtune lumetorm, jäid meie klassi kummitama mõtted ja kultuuripäeviku tsitaadid nähtust veel pikaks ajaks (vähemalt kasvõi Bulgakovi kirjanduse kontrolltööni).

– Jakob

Pilt pärineb Vene Teatri kodulehelt

Teisipäeval, 21. detsembril toimus koolis laat. Ka meie klassi esindus pani välja nii mõndagi head ja paremat. Sellel päeval toimus 12.b jaoks ka teine suur sündmus, nimelt kirjutas umbes pool klassi samal ajal õp Kellale eksistentsialismiteemalist kirjandit. Kuna oli teada, et kõik puudujad saavad töö järele teha kodus ja mitte käsikirjas, vaid arvutiga, siis otse loomulikult oli klassi esindus laadal palju suurem, kui teglikult vaja oli. Ahjaa, tuli meelde, et käisime Martini ja Keniga vahepeal Tallinna Keskkraamatukogu vastas Starshipi robotilt energiajooki võtmas, et nendega teisi b-klassi esindajaid turgutada.

Kuna üheksast gümnaasiumiklassist, kes laadal osalema pidid, oli kohal vaid 3, siis jätkus palju ostjaid (nii õpilasi kui ka õpetajaid), kuid sellegipoolest jäi üsna palju toitu alles ning saime seda isegi hiljem nautida 🙂

– Joosep

27. detsembril oli vaheaeg juba alanud, kuid see ei hoidnud meid koolist eemale, toimus jõuluball. Kõik olid enne balli endale kaaslase otsinud ja kes sellega hiljaks jäid, said uhkusega käed taskus kohale marssida. Kõik olid viisaklt riides ning taustal mängis orkester Pärnust, mille saatel sai jalga keerutada. Koha peal oli ka hädisevõitu catering, aga ta oli siiski seal. Pakuti kringlit ja juua, mida oli mõnus kaaslaste seltsis nii 3. korrusel kui ka garderoobis nautida. Balli lõpetas meie lennukaaslase Luukas Aeg “on raha” Arbeiteri retrohõnguline dj-set. Kokkuvõttes oli väga meeleolukas õhtu, kes veetis lõbusat aega koolikaaskastega, kes nautis muusikat, kes avastas endas siiani varjus olnud sisemise tantsulõvi või kes sai mõne toreda taaskohtumise osaliseks (näha sai nii mõndagi vilistlasest jumalat, kes omal ajal meile elutarkusi edasi andsid).

– Tristan

Piltide autor: Ott Rõngas

Viimasel päeval enne koolivaheaja algust saime päeva veeta Toompeal. Alustasime hommikul kell 8 Toomkirikust, kus arutasime, kuidas mõistetakse sõna pere erinevalt igal pool maailmas. Seejärel liikusime Toompea lossi, kus istungisaalis saime kuulata Leo Kunnast, Viktoria Ladõnskaja-Kubitsat, Hanno Pevkurit ja Riina Sikkutit. Samuti tehti meile lossis tuur ja räägiti selle ajaloost. Sealt läksime Õiguskantsleri kantseleis Kohtu tänaval, kus küll Ülle Madisega me ei kohtunud, kuid saime ülevaate sellest, kuidas ja miks kontrollitakse kinnipidamisasutusi. Selle kohtumise lõppedes olid kõik juba näljas, kuid jõululõunast lahutas meid veel üks imeline jõulukontsert. Ilmselgelt oli ka meie klass seal esindatud ja kõik lauljad ja viiuldajad tõid südamesse ikka päris jõulutunde. Kontserdi lõppedes ootas meid sööklas kõige peenem toit, mida koolis on kunagi pakutud ja peale sellist päeva olid kõigi taldrikud ja magustoidukausid säravpuhtad. 12. klass on täis meie viimaseid sündmusi ning see jõululõuna ning jõulukontsert koolis jäävad meile kindlasti pikaks ajaks meelde.

– Maarja

                                                   (üritamas mõjutada kööki oma pilkudega, et saada kiiremini süüa)

                                                                                Kauaoodatud toit ♡

17. detsembril leidis aset gümnaasiumi Eurovisiooni teemaline jõulupidu. Loosiõnn meile sel korral ei naeratanud ning tõmbasime lühikese tiku – Soome. See selleks, kohalikud aktivistid suutsid siiski panna kokku muheda ja kaasahaarava kava. Isegi harjutamiseni jõudsime üllatavalt vara (päev enne üritust).

Kui jõudis kätte esinemise päev, oli tuju pea kõigil ülev. Liigne enesekindlus ei tule aga kasuks ning proovid kestsid viimase hetkeni. Muidugimõista jäi ka aega imetleda koolikaaslaste säravaid esitlusi. Siinkohal kõrvalepõige kiitmaks ürituse korraldajaid, kes vaatamata pandeemiareeglitele, olid igati oma ülesannete kõrgustel (vaid mõned filmimise vaatenurgad olid vahest pisut küsitavad).

Niisiis saabus meie kord esineda. Emotsioonid olid laes ja kõik täitsid oma ülesannet täie innuga. Erapooletu ma küll pole, kuid vaieldamatult oli meie klassi esitus teistest väljapaistvam. Nõndaks järgnes veel õpetajate esitus, mis nagu tavaliselt oli üks õhtu tipphetki.

Seejärel kuulutati aga välja kaua oodatud tulemused. Oh seda üllatust, kui meile ei langenud osaks mitte ainsatki tänukirja, isegi Pukki lohutusauhinda ei saanud. Õigupoolest olime päris suures Å¡okis. Siiras pingutus jäi tulemusta. Rahva seas levisid jutud ebaõiglasest hääletusest, mis tundus olukorda arvestades vägagi tõenäoline. Vandenõuteoreetikud mainisid siinkohal ka homofoobsust…

Pisut nördinult korrastasime klassi ja nõustusime üheskoos, et päris õige asi see polnud.

– Iti

Õiget talvetunnet ikka kätte ei saa, kui pole vähemalt korra saanud klassiga uisutamas käia! Seega sammus 137.b 8. detsembril vapralt Harju uisuplatsi poole. Olgugi, et Eestimaa kare külm pani nii mõnegi õpilase lõdisema, nautisime klassiga koosolemist väga. Sai uisutada, kukkuda ja muidugi ei jäänud tegemata ka rong. Pärast veel üks tassike glögi Raekoja platsilt ja kokku ongi üks õdus talvepäev.

– Kertu-Triin

26. novembrit ehk kodanikupäeva tähistasime traditsioonilise viktoriiniga. Meie klassi esindasid Maarja-Liis Engel, Aleksandra Maarja Maitse, Brigitta Ambur, Karl Mattias Arulepp ja Andreas Kepp ning üheks küsimuste koostajaks oli Andreas Põšnograjev. Kuigi esikolmikuni seekord ei küündinud, saime veeta meeldiva tunni aulas, õppides päevakajalisi ja põnevaid fakte.

– Brigitta

12. novembril jõudis kätte abituuriumi kaua oodatud päev – märgiaktus. Lõpuks õhtu, mille puhul said neiud ja noormehed end laitmatuseni ilusaks teha. Oodates märki, oli tunda saalis suurt pabinat ning paljudel mõlkus mõtteis, kas ja kuidas ikka seisma ning hiljem kummardama peaks. Õnneks said kõik ikka kenasti märgid rinda ning seejärel täitsid mitmed klassikaaslased aukohust ning andsid ka õpetajale meie lennu märgid. Kauaks märk rinda ei jäänud, selle tiivad pidi usaldama ühisesse karikasse ning seejärel suunati abituurium sööklasse. Seal ootasid meid 11. klassi poolt valmistatud maitsvad suupisted ning mitmete sponsorite poolt pakutavad snäkid. Juba enne, kui jõudsime kohvid lõpetada, palusid peoperemees- ja naine kõiki tagasi saali. Nüüd pidime kõik ütlema oma toostid – kellel originaalsem, kellel mitte. Et märki lunastada, pidi iga klass mõtlema välja ühe näidendi. Nagu ikka, kasutasime klassiga võimalust mõelda kastist välja ning eesti vanasõnal baseeruvas näidendis olid esindatud nii kiirtoidukett Hesburger kui ka turvamehed, kes küsisid vaktsineerimispasse. Tundus, et rahvale meeldis!

Ebatraditsiooniliselt ei olnud meil küll kedagi koolimajast välja laulda, kuid õhtu lõppes ikka lõbusalt jalga keerutades. Kui tantsuisu täis ja näidendid vaadatud, oli aeg seada sammud koolist. Tore õhtu igal juhul!

– Loona

Piltide autor on Sander Simson (138. lend)

Kui arvestuste nädalaga ühele poole saadi, istus 137. lend 22. oktoobri tormisel hommikul laeva peal suunaga Helsingisse. Kogunesime laeval A la carte restoranis, kus pidas väikese loengu 128. lennu vilistlane Jüri-Mikk Udam, kes jagas enda kogemusi gümnaasiumi lõpetamisest ja õpingutest Harvardi ülikoolis. Samuti ei jätnud ta ka rääkimata, milline on olnud tema edukas sõudja karjäär. Pärast metsikuid laineid merel said kõik oma jalad Soomes maha toetuda ja seada sammud EBSi Helsingi filiaali. Seal pidas meile loengut professor Jukka Veikko Mäkinen ja kaks EBSi tudengit, kes jagasid samuti oma ülikooli kogemusi. Kui ülikoolis loengud lõpule jõudsid, hakkasid kõik kiirel sammul Toomkiriku poole minema, et teha seal pilt, kuidas kogu lend moodustas treppidel R-tähe. Hiljem oli kõikidel ka paar tundi vaba aega enne, kui õhtul kõik tagasi sadamaterminalis kogunema pidid. Pardale astudes jäigi vaid leida laevas hubane nurk, kus toredast ja pikast päevast silm looja lasta ning oodata kojunaasmist.

– Rednar

Oktoobrikuu üheks tippsündmuseks kujunes poiste lendudevahelise jalgpalli turniir. Meie klassi esindasid Indrek, Hardi, Karl Mattias, Luca ja Armin. Finaalikoht suudeti tagada juba peale kahte alagrupi mängu, kui alistati nii kümnes kui üheksas klass ning üheteistkümnendikega mängiti tasakaalukalt viiki. Paari võtmemängija haigestumise, vastase tugevuse ja mõne mänguvea tõttu pidi meie lend finaalis vastu võtma kaotuse ja leppima kibeda teise kohaga. Õnnitleme üheteistkümnendat klassi. Erilist austust peab avaldama äärmiselt resultatiivsetele väravaküttidele Arminile ning Karl Mattiasele ja kindlasti väravavaht Indrekule, kes nii mõnelgi korral meeskonna raskest olukorrast välja päästis. Kõrgklassist mängumehed.

– Luca