137b

5. oktoobil tähistati koolis õpetajate päeva. Erinevalt varasematest aastatest, kus on abituriendid meile tunde andnud, olime see aasta meie need, kes said võimaluse klassi ees mitmekesi endast nooremaid õpetada. Esimesed 4 tundi olid koolipäevas tavalised, välja arvatud nende jaoks, kes algklassidele tunde andsid, kuid enamike jaoks olid 5. ja 6. tund need, kus õpilased õpetaja rolli üle võtsid. Selle päeva jaoks olid kõik juba eelmisel nädalal aineõpetajatega läbi rääkinud ning kui õpetaja just ei soovinud midagi spetsiifilist õpetada, said abituriendid õpilastega teha mida iganes nad ise tahtsid ning see hõlmas mitmel juhul kahooti või kuldvillaku mängimist. Kokkuvõttes oli õpetajate päev väga meeldejääv ja vahva kogemus.

– Aleksander

Selle aasta sügis on väga eriline. Ukse ees olid kahed (kolmed) valimised. 8. oktoobril valiti REKile uus president, kelleks sai meie oma poiss Tema Kõrgeausus Härra President Andreas Põšnograjev ning asepresidendi ametisse astus ka Hanna Maria Vinkel. 17. oktoobril toimuvad KOV valimised. Meie klassist astub üles tulevane Nõmme linnaosa vanem Indrek Vahur. Heldete sponsorite rahade eest organiseerisime poistega garderoobi seinale kõige suurema plakati, mis sinna mahtus, et suurendada Indreku võimalusi. Indrek on oma kampaaniat teinud alates 2018. aastast ning loodame, et see aasta tema unistused täituvad. Koolis tegid ka kõigi eestlaste eest kampaaniat kaks asjapulka. On teada, et eestlased annavad 40%, võtavad 40% või võtavad 40%. Et traditsioonid ja kohvimasin säiliksid, julgustas kandidaadiduo inimesi võtmisest pausi tegema ja valima minna. Lubati läbipaistvust, ausust, toetust, kohvimasina säilimist, võrdsust ja palju muud. Valik valimisplakateid:

Rebaste ristimine ning retsinädal ise on üks väga vähestest Reaali traditsioonidest, mis hoolimata koroonaaastatest alati toimunud on, kahjuks aga piiratud kujul. Ametlikult pidi retsinädal algama 13. septembril, et kümnendikel oleks veidigi aega ka paljude jaoks täiesti uue kooliga kohaneda, kuid juba eelneva nädala kolmapäeval said nad kätte esimese ülesande – leida üles oma jumal. Uutele reaalikatele anti kätte erinevad vihjed, mõned selgemad kui teised, mistõttu pidid osad kümnendikud, kelle vihjeks oli “Mul on mustad jalanõud” läbi käima terved klassid enne seda, kui lõpuks õige inimese leiavad. Kõigile aga õnn ei naeratanud – häbelikumad rebased oma jumalat ei leidnudki, paljud lennukaaslased seisid terved vahetunnid aula ees lootusetult ning peale tunde pidi nii mõnigi seisma sihitult garderoobis, oodates, et äkki keegi julguse kokku võtab. Paljud seda siiski ei teinud ning sellele järgnesid ka esimesed karistused, millest ma aga ühtegi ei mäleta, kuid nädala lõpuks olid enamused kümnendikud jõudnud oma pildi õige grupi juurde aula ees paigutada ning rets saigi alata. Esmaspaevane koolipäev möödus ilma suuremate sündmusteta: jagati karistusi, pakiti õpikuid ja kohaneti uute kostüümidega. Trall algas aga alles pärast tundide lõppu, kui ühiselt koguneti staadionile, et anda avapauk retsinadalale teatevõistlustega. Vaatamata rasketele pingutustele võitsid EBAAUSALT smurfid, kes õnneks pärast haledalt disklahvi said, uuteks võitjateks olid meie omad õelad tüdrukud. Rõõmsalt liikus seejärel iga roju oma koju. Teisipäev oli samuti retsinädalale omane. Jätkus esmaspäeval alguse saanud fotojaht, iga grupp leidis omad tegevused ning sisustas rebaste päeva erinevate karistustega, sidudes vahepeal kokku ka terve grupi. Peale rasket koolipäeva leidis aulas aset viktoriin, kus pandi proovile oma teadmised Reaalkoolist, koolikaaslastest ning popkultuurist. Kolmapäeva tippsündmuseks osutus maastikumäng – peale nüristavat koolipäeva pidid rebased jooksma mööda linna, täites teel kiiruse peale erinevaid ülesandeid. Muidu möödusid ka nädala viimased päevad kiiresti. Vahetundides harjutati tantsu, otsiti pildi jaoks Martin Saart ja hapet ning täideti karistusi. Nädalale pani lõpu reedene päev, peale kooli koguneti Rotermanni kvartalisse, tehti flashmob ming suunduti tagasi kooli, kus peale eri klasside vahel pimedalt liikumist pandi retsinädalale aulas pidulikult punkt peale.

– Andreas Põšnograjev

Video autorid: Georg Rüütel, Epp Maria Pugal (137.c)

Külastasime klassiga 24. septembril ajalootunni raames Siselinna kalmistut. Peamiselt oli kalmistu jagatud kolmeks väiksemaks osaks: Aleksander Nevski kalmistu, Vana-Kaarli kalmistu ja Sõjaväekalmistu. Õppekäiku alustasime Aleksander Nevski kalmistus, kuhu on maetud vene õigeusklikud. Edasi liikusime Sõjaväekalmistu poole, kuhu oli maetud I maailmasõjas langenud eestlastest sõdurid ning samas nende peale veel II maailmasõjas langenud punaarmeelasi. Külastasime ka pikemalt pronkssõdurit, mis oli sinna ümberpaigutatud 2007. aastal Tõnismäelt. Viimasena käisime ka läbi Vana-Kaarli kalmistust, kuhu oli maetud protestantlikud eestlased ehk enamasti luteri usku inimesed. Sissepääsuks kalmistule oli kahe torniga väravaehitis. Kalmistust läbi kõndides külastasime erinevate ühiskonnategelaste haude, sh Jaan Poska, Ernst Põdder ja Jaan Raamot. Õppekäik lõppes õppursõduri Harald Triegeli juures, kus räägiti temast täpsemalt. Üldjoontes oli sündmus õpetlik ning põhikoolis ning gümnaasiumis õpitut kinnistav.

– Pets

15. septembril, rebastenädala kolmapäeval, toimus meie koolis ajarännak aastatesse 1987-1991. Ajarännak korraldati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamiseks. Sel päeval pidime juba kell 6.55 hommikul kogunema Kuberneri aias, kus saime kuulata Jüri Ratase kõne. Kõik õpilased-õpetajad olid pannud end ajastule kohaselt (1980-ndate lõpp / 1990-ndate algus) riidesse. Toompeale oli juba varahommikul kogunenud hulgaliselt fotograafe. Edasi liiguti Hirveparki teemakohaseid esitusi kuulama ning pärast seda juba koolimajja. 

Ka koolitunnid toimusid pisut teistmoodi. Kõik koolitunnid kestsid vaid pool tundi. Väga huvitav oli kuulata, mis toimus õpetajate eludes sel keerulisel ja pingelisel ajal. Lisaks toimus ühes vahetunnis ka Balti keti järgi tegemine. 12. klass sai seista lippude juures müüril. Üheskoos õues seista oli lõbus, kuid ka omamoodi võimas. 

Pärast koolipäeva toimus ka kooli välikontsert. Algul esinesid meie kooli õpilased, kuid pärast saime ka laulda isamaalisi palasid koos armastatud Ivo Linnaga. Oli meeldejääv, hariv ja lõbus koolipäev.

– Kätlin

10. septembril käisime spordipäeval. Kogunesime Pirital Velodroomil ja saime klassijuhatajatelt paari peale jublakad, mida punktis piiksutada. Peagi panime juba metsarada mööda ajama, unistades kunagistest jalgpalliga spordipäevadest. Mõned kimasid paari hetkega raja läbi, teised nautisid rahulikuma tempoga jalutuskäigul ilma. Kokkuvõttes oli tore, aga higiseks ei jõudnud saada.

– Armin

Video: Mihkel Paumverk (137.c)

Kuigi meie jaoks oli selle aasta 1. september viimane, siis 148. lennu jaoks oli see esimene nende pikast kooliteest. Alguses pidasime lühikese klassijuhatunni, peale mida jõudis kätte päeva põnevaim osa – igale õpilaspaarile anti üks esimese klassi koolijüts. Abiturientide ülesandeks oli neile koolimaja tutvustada. Mõnede juntsude jaoks tundus direktori toolil istumine hirmuäratav, teised suhtusid sellesse õhinaga. Peale ringkäiku koolimajas juhatati jütsid aulasse, kus nad peagi aabitsad said. Osalesime koos väikestega ka füüsika ja keemia tundides. Lõpetuseks sai igaüks omale nimelise koolimütsi.

– Haide

11. klass sai viimase tööderohke arvestustenädalaga lõpetatud ja aktuse asemel otsustasime me hoopis tulistvalu klassireisile põgeneda. Murettekitav vihmasadu jäi kohale jõudmise hetkeks õnneks järele ja peale tubade jagamist saimegi suunduda linnatuurile kohaliku giidi ehk meie kalli klassiõe Eliise juhatamisel. Möödusime rongijaamast, rannapromendaadist ning viimaks jõudsime ka lossiparki. Edasine plaan oli vaba ning suunduti poodi, hotelli sööma ja seejärel basseini või sauna, mille pidime varasemalt juba koroonaohu tõttu reserveerima. Õhtul vaatasime jalgpalli, sõitsime ratastega ning uudistasime niisama linna peal, kuna hotellis ju liiga palju lärmata ei saa. Järgmisel päeval sõime hommikust ja juba pidimegi lahkuma. Teel kodulinna külastasime veel Padise mõisa ja kloostrit ning ronisime Pakri tuletorni otsa. Kloogarannas tegime natuke pikema peatuse ning mängisime jalgpalli/võrkpalli, sõime grillvorste ja plaksutasime tublimatele. Kooli juurde jõudes said kõik veel viimast korda kallistada vahetusaastale minevat Kristiinat.

Jõudsime enne 11. klassi viimast arvestusnädalat käia ära klassiga koos Vargamäel. Neljapäeval, 3. mail alustasime juba kell 9 hommikul kooli juurest bussiga sõitmist ja kella 10-ks olime Tammsaare-Põhja talus, mis oli „Tõde ja õigus“ raamatu asukoha prototüübiks. Meile räägiti asukoha ajaloost ja saime ka ise uurida taluhooneid seestpoolt. Lisaks käisime vaatamas talust veidi eemal asuvaid saunahooneid. Peale seda tulime tagasi talu juurde, kus saime läbi näidelda Tammsaare „Tõe ja õiguse“ tekstide põhjal kirjutatud erinevaid stseene. Kui näidendid esitatud said, siis kõigil juba kõhud korisesid ning oli aeg minna mõisa sööma. Ahvatlevateks roaks osutus kartul koos kana ja kastmega. Peale sööki läksime nautima rabamatka. Väga ilus päikseline ilm tegi ekskursiooni mõnusaks ja meeleolu heaks. Peale matka seadsime sammud kodu poole, kus saime õhtul hakata rõõmsat ja emotsionaalset päeva luuletuseks vormima.

– Ottomar

Tulevased näitlejad etendamas stseene teosest „Tõde ja õigus”

Klass rahatamme all

Väike rabamatkake