Eurovisioon – osavõtt on pool võitu
17. detsembril leidis aset gümnaasiumi Eurovisiooni teemaline jõulupidu. Loosiõnn meile sel korral ei naeratanud ning tõmbasime lühikese tiku – Soome. See selleks, kohalikud aktivistid suutsid siiski panna kokku muheda ja kaasahaarava kava. Isegi harjutamiseni jõudsime üllatavalt vara (päev enne üritust).
Kui jõudis kätte esinemise päev, oli tuju pea kõigil ülev. Liigne enesekindlus ei tule aga kasuks ning proovid kestsid viimase hetkeni. Muidugimõista jäi ka aega imetleda koolikaaslaste säravaid esitlusi. Siinkohal kõrvalepõige kiitmaks ürituse korraldajaid, kes vaatamata pandeemiareeglitele, olid igati oma ülesannete kõrgustel (vaid mõned filmimise vaatenurgad olid vahest pisut küsitavad).
Niisiis saabus meie kord esineda. Emotsioonid olid laes ja kõik täitsid oma ülesannet täie innuga. Erapooletu ma küll pole, kuid vaieldamatult oli meie klassi esitus teistest väljapaistvam. Nõndaks järgnes veel õpetajate esitus, mis nagu tavaliselt oli üks õhtu tipphetki.
Seejärel kuulutati aga välja kaua oodatud tulemused. Oh seda üllatust, kui meile ei langenud osaks mitte ainsatki tänukirja, isegi Pukki lohutusauhinda ei saanud. Õigupoolest olime päris suures Å¡okis. Siiras pingutus jäi tulemusta. Rahva seas levisid jutud ebaõiglasest hääletusest, mis tundus olukorda arvestades vägagi tõenäoline. Vandenõuteoreetikud mainisid siinkohal ka homofoobsust…
Pisut nördinult korrastasime klassi ja nõustusime üheskoos, et päris õige asi see polnud.
– Iti
© 2024, 137b