Aastalõpu ekskursioon

7.-8. juunil toimus meil lõbus ekskursioon Tallinnas. Neljapäeva keskpäevaks kogunesime kogu klassiga Reaalkooli väikesesse majja, kust liikusime edasi Maarjamäe lossi. Seal võttis meid vastu noor giid.
Kõigepealt liikusime hoone kaminasaali, kus oli eksponeeritud Evald Okase monumentaalne maal “Rahvaste sõprus”. Kaminasaalis toimub tänapäeval väga erinevaid ĂĽritusi, kus osalejad saabuvad tihti maailma erinevatest nurkadest. Kuna see maal on kommunistliku maailmavaate poolt kantud ning ei käi seetõttu kokku paljudes riikides valitsevate põhimõtetega, on võimalik maal vajadusel ka kinni katta.
Edasi liikusime Andres Adamsoni fotonäitusele “Pärnu 100 kodukonda”, kus saime rĂĽhmades koostada ajatelje, kuhu saime märkida enda jaoks 10 kõige tähtsamat sĂĽndmust Eesti ajaloos viimase 100 aasta jooksul.
Seejärel kĂĽlastasime näitust “Minu vaba riik”, mis pakkus samuti võimaluse põhjalikumalt tutvuda viimase saja aastaga Eesti ajaloos. Eriti meeldejäävaks osutusid meile lood Eesti revolutsioonist, Jehoova tunnistajatest ning Eesti vabariigi algusaegadest.
Õhtupoole kogunesime klassiga taas väikesesse majja, kus saime kuulata muusikat, mängida jalg- ja korvpalli ning lihtsalt lobiseda. Kell 22.00 esitas Paul koos oma sõpradega meile vapustava tuleetenduse. Peale seda jätkasime mõnusat koosolemist vabas vormis.
Hommikul ärkasime varakult ning meile anti võimalus minna iseseisvalt linna sööma. Kell 10.00 saime kokku Lennusadamas, kus saime vaadata näitust “100 aastat kiilu all”. Näitusel võis näha erinevaid Eesti laevu, sh Eesti ilusaimaks laevaks loetud alust Tormilind, moodsat ja keskkonnasõbralikku Superstari, oma aja suurimat laeva Eesti rand. Hiljem saime käia ka kiirelt õpperuumides ning saime uusi teadmisi laevade ĂĽlesehitusest ning ĂĽlesannetest.
Peale näituse külastamist ootas meid ees tunnipikkune laevasõit Eesti ainsa säilinud purjelaevaga Hoppet, mis oli vahva lõpetus meie kahepäevasele ekskursiooniprogrammile.

Andreas Toomas

Lisas: 3eee 11.06.2018 08:10

Õppekäik Pandiverre

Kolmapäeval, 9.mail sõitsime terve lennuga Pandiverre Puhta Vee teemaparki.
Kohale jõudes võttis meid vastu sõbralik juhendaja, kes tegi meile põgusa sissejuhatuse teemasse. Saime teada, et Pandivere on Eesti suurim mageveevarude täiendaja ning selle ala kaitsmine reostuse eest on Eestile äärmiselt oluline, sest kõik siin alla sadav vesi liigub edasi teistesse Eesti veekogudesse, sealhulgas ka Soome lahte ja Peipsi järve. Kõik, mis siin põhjavette satub, on juba kahe kuu pärast jõudnud Tallinnasse.
Seejärel tutvustati meile veeringet ning erinevalt tavalisest koolipäevast saime nüüd ise käed külge lüüa. Paraku pidime tõdema, et eelmistel aastatel õpitust polnud meil nüüd küll suurt midagi meeles. Peale seda saime ka kiire ülevaate karstilehtritest ning saime näha ehtsaid fossiile.
NĂĽĂĽd oli aeg võtta ette lĂĽhike bussisõit Varangu looduskaitsealale, kus meid ootas ees põgus matk läbi metsa. Peale kiiret sissejuhatust saime koheselt tutvuda kobraste eluga – nägime ehtsat kopratammi ning saime oma kätega katsuda ehtsat kopra kasukat ning koljut. Saime teada, et kopra hambad polegi valged, vaid hoopiski puukarva ning seda juba enne sĂĽndi. Seejärel saime näha Varangu siniallikaid, mis on oma ilusa värvuse saanud tänu sinise saviga põhjale. Siniallikad nägid kĂĽll ilusad välja, kuid kahjuks polnud meil palju aega nende imetlemiseks, sest oli aeg juba bussiga Tallinna poole sõita.
Tee tagasi möödus paljudele kiirelt, sest oli ju vaja õppida matemaatika proovieksamiks.

Andreas Toomas

Lisas: 3eee 18.05.2018 08:32

Käisime Tartus

Reedel, 6. aprillil käisime koos c-klassiga Tartus. Esmalt külastasime Eesti Rahva Muuseumi ning seejärel saime vaadata lavastust „Kalevipoeg“ Sadamateatris.
Oodates pikisilmi eesseisvat bussisõitu, tundusid koolitunnid pikad. Seda aga vaid kuni kehalise kasvatuse tunni saabumiseni, kus saime vanalinna uurida, kuid erinevalt tavapärasest saime huvitavaid kĂĽsimusi ise koostada, mitte teiste kĂĽsimustele vastata. Reis Tartusse möödus nii nagu meil ikka – kiirelt ning lõbusalt.
Esimese peatuse tegime väga omapärase arhitektuuriga katkenud teed meenutava ERMi hoone juures. Muuseumis ootas meid ees sõbralik giid, kes tutvustas meile ERMi hoonet ning tegi meile ka pooleteisetunnise ekskursiooni. Alustuseks suundusime suurele rahvarõivanäitusele, kus saime näha Eesti suurimat rahvarõivakollektsiooni, milles on esindatud pea kõikide Eesti kihelkondade rahvarõivad. Teistest torkasid enam silma Mulgi meeste rahvarõivad, mille hulka kuulus rahakott ning tubakakott; Vormsi naiste erilised peakatted, mille juurde kuuluvad patsid; erksinist värvi rõivad, mille värvi saamiseks olid inimesed kasutanud indigot ja uriini, mis rõivastele kunagi halva lõhna juurde tekitas. Meile räägiti ka nendest riietuse osadest, mis pidid inimesi kaitsma halbade vaimude eest. Samuti saime teada, et vallalised naised käisid paljapäi või pärjaga, kuid abielunaised kandsid näiteks linikut või tanu ning lesed kandsid tumedaid riideid.
Jõudes soome-ugri rahvakultuuri väljapanekuni, saime näha erinevaid täissuuruses soome-ugri hõimude hooneid, nende hulgas olid näiteks komid ning Läänemere- ja Volga-äärsed rahvad.
Järgmisena sukeldusime lähiminevikku, kus saime näha näiteks Lennart Mere 38 kg kaaluvat telefoni ja tavapärast Nõukogude Liidu aegset raamaturiiult, kuhu oli peidetud palju keelatud kirjandust. Samuti saime näha Eesti esimest riigilippu ning saime teada palju uut eestlaste küüditamise kohta.
Peale lühikest ERMi külastust anti meile kõvasti üle tunni aega, et käia linna peal söömas ning kell 19.00 algas etendus „Kalevipoeg“. Lavastus oli tavapärasest erinev selle poolest, et seal oli kasutatud regivärssi, mida varasemalt pole „Kalevipoja“ etendustes tehtud.
Pikk päev seljataga, olid osad meist juba bussis väsinud. Kooli juurde jõudsime umbes südaöösel, paljusid meist ootasid seal juba ees vanemad.
Arvamusi “Kalevipoja” etendusest pani kokku õpetaja Tiia.
Etendus oli huvitavam kui raamat ja oli väga sarnane eeposega. Kostüümid ja lavakujundus olid lahedad. Väga head näitlejad, eriti jutustaja Anu Lamp ja Kalevipoja kehastaja ning lavastaja Karl Laumets. Head heli- ja valgusefektid.
Etendus oli liiga pikk ning lõpuks oli huvi kadunud. Regivärsilisest tekstist ei saanud kohati aru ning mõni stseen jäi tänu sellele arusaamatuks.
Lõppkokkuvõttes oli päris huvitav ja mõneti ka humoorikas etendus.

Loe etenduse kohta täpsemalt siit.

Andreas Toomas

Lisas: 3eee 12.04.2018 07:10

Teaduspäeva tänukirjalised

  • Joosep– muusika piirkonnavooru 1. koht, lõppvooru kulddiplom ja III koht, Alo Mattiiseni muusikapäevadel 2018 5. koht ja eripreemia laulu „Emale“ sĂĽdamliku esituse eest
  • Erki – Alo Mattiiseni muusikapäevadel 2018 5. koht ja eripreemia laulu „Emale“ sĂĽdamliku esituse eest
  • Laura Greta – geograafia piirkonnavooru 5. koht, lõppvooru kutsutud
  • Adeele bioloogia piirkonnavooru 4.-5. koht, lõppvooru kutsutud; loodusteadused lõppvooru kutsutud
  • Natali – geograafia piirkonnavooru 6. koht, lõppvooru kutsutud
  • Paul  keemia piirkonnavooru 3.-4. koht, huvipäevale kutsutud; geograafia piirkonnavooru 3. koht, lõppvooru kutsutud
  • Andreas  – matemaatika piirkonnavooru 4.-5. koht, huvipäevale kutsutud

Lisas: 3eee 04.04.2018 11:49

Teaduspäev

Teaduspäev oli väga lahe! Tundide ajal olid meil neljas tunnis külalised. Marko Mihkelsoni ja Margus Tsahkna loengud meeldisid mulle kõige rohkem, sest nad rääkisid huvitavalt ja kaasahaaravalt. Nad näisid seda ise nautivat ning tegid ka nalja. Mihkelsoni kuulates ei hakanud igav ja ta kasutas meile arusaadavaid väljendeid. Mulle tundusid huitavad tema ennustused Hiina kohta. Peab mainima, et Marko Mihkelson suutis rääkida 45 min ilma takerdumata ega kusagilt märksõnu vaatamata ning ennast kordamata. See avaldas muljet.

Margus Tsahkna rääkis kaitseväest, kaitsetahtest ja pani mõtlema selle peale, et me mängime väikeses Eestis igaüks suuremat rolli, kui me arvata oskame. Tema jutt oli kaasahaaravning ta rääkis teemadest, mis peaks kõikidele eestlastele korda minema ning tema sõnad panid mõtlema.

Hendrik Meister rääkis huvitavalt putukatest. Ta näitas esitlust, millelt pilte ja videoid vaadates oli lihtne jälgida tema juttu. Lõpuks pakkus ta meile proovimiseks erinevaid putukaid ja jahuusse. Olid täitsa söödavad.

Mart Laanpere tunnis oli huvitavaid näiteid ja sai naljakaid teadmisi. Näiteks kuidas keel ja sõnavara on seotud sellega, mida näeme.

Oli väga huvitav ja teistmoodi päev ning meile väga meeldis.

Pilleriin, Natali, Laura Greta, Gretel ja Maarja-Liis

Lisas: 3eee 04.04.2018 11:43

Taani päev

Juba traditsiooniline Taani päev toimus 28. märtsil. Meile käis taani keelt õpetamas Taani kaitseväelane, kes praegu teenib Tapal. See tund oli väga huvitav ja lõbus ning ta rääkis ka veidi Taanist üleüldiselt ja enda elust Tapal. Selgus, et taani keelt on väga keeruline hääldada ja seal on ka tähed, mida teistes keeltes ei ole.

Veel toimus meil Taani-teemaline Kahoot. See oli huvitav ja hariv, kuid alustamisega läks aega ning kaasõpilased tekitasid üsna palju segadust.

Ma arvan, et see oli tore päev, aga legovõistlus oleks ikka võinud olla!

Epp Maria, Epp, Kevin ja Kaspar

Lisas: 3eee 29.03.2018 11:35

Joosep muusikaolĂĽmpiaadil

16.-17. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vabariiklik muusikaolümpiaad, mis koosnes viiest voorust: kontsertarvustus, kirjalik töö, astmetega noodist laulmine, laulu esitamine ja omalooming. Põhikooli vanuserühmas saavutas Joosep kulddiplomi ja III koha. Ta valiti Eestit esindama aprillis toimuvale rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile. Õnnitleme!

Lisas: 3eee 19.03.2018 19:49

Sudokude lahendamise Eesti meistrivõistlused

Meie klassikaaslaseks on sudokude lahendamise Eesti meistrivõistluste II koha omanik. Ühtlasi läheb Anna-Brigita sügisel Eestit esindama maailmameistrivõistlustele! Hurraa ja õnnitlused!

Lisas: 3eee 16.03.2018 09:03

Botaanikaaias ja Metsakalmistul

Neljapäeval, 8. märtsil sõitsime klassiga Tallinna Botaanikaaeda Pirital. Olenemata sellest, et buss oli rahvast täis, möödus teekond tänu muhedale seltskonnale kiirelt. Kohale jõudes tuli meil läbida lühike teekond põhjapoolsesse kasvuhoonesse, kuhu on rajatud väike troopiline vihmamamets.
Meid võttis vastu sõbralik giid, kes tutvustas meile vihmametsa elustikku ning taimede ja loomade kohastumusi. Saime teada, et vihmamatsades on kokku umbes 4-12 taimevööndit ning need erinevad täielikult üksteisest.
Kõige enam jäid mulle meelde:

  • ebakrooton, millel on mĂĽrgised lehed, mida tohib ainult kinnastega katsuda ja mille lehed on punased, et imeda sisse rohelist valgust, mis on energiarikkam kui punane valgus;
  • kanntaim, mis pĂĽĂĽab väikeseid putukaid ja hiiri, meelitades neid hea lõhnaga oma kannu sisse, mis nad seejärel ära seedib;
  • arvsõnajalg, mis kogub ĂĽlevalt alla kukkuvat taimede varist.

Edasi liikusime kõrbe, kus meile räägiti põhiliselt kaktustest. Saime teada, et okaste suur arv kaktusel viitab karmidele kliimatingimustele.

Liikudes edasi lähistroopikasse, nägime palju huvitavaid taimi, näiteks rosmariini, mis parandab mõtlemist. Samuti tutvustati meile taimede kohastumusi kohtades, kus ei ole palju valgust.
Peale huvitavat ringkäiku botaanikaaias liikusime laulu saatel edasi Metsakalmistule, kus nägime paljude meile tuttavate eesti poliitikute, sportlaste ja kirjanike haudu. Nende hulgas olid näiteks maletaja Paul Keres, Eesti riigivanem ja esimene president Konstantin Päts, Eesti teine president Lennart Meri, luuletaja Lydia Koidula ja laulja Georg Ots.
Samas nägime ka enda jaoks vähem tuntud inimeste haudu. Nende hulgast jäid meelde poeet, kirjanik ja poliitik Johannes Semper, poliitik ja poeet Johannes Vares Barbarus, poliitik Artur Vader jpt.

Andreas Toomas

Lisas: 3eee 16.03.2018 07:01

Meie erilised jõulud, mis lõppesid veebruaris

Kõik sai alguse klassis omavahel tehtavatest jõulupakkidest. Pärast pikka kaalumist ja arutamist otsustas meie klass teha kinke teistele heategevuseks. Algul oli mitu varianti. Kas annetada loomaaia loomadele või hoopis annetada lastekodule või teha kinke lastele, kes peavad jõulud veetma lastehaiglas? Pärast pikki klassijuhatajatunde otsustasime hoopis midagi esmapilgul utoopilist – teeme kingid Nepaali kooli puudustkannatavatele õpilastele! Kõigile tundus see mõte MEGAĂ„GE.

Õpetaja Tiia asus koheselt koos kahe lapsevanema abiga kõiki variante uurima. Kuidas saata? Mida saata? Kontakteerusime kohaliku heategevusorganisatsiooniga ning nende kaudu leidsime kooli, kus õppivad lapsed kõige rohkem abi vajasid.

Kertu, Maarja-Liis ja Natali otsisid Nepaali ja Kathmandu (kus lapsed elasid) kohta lisainformatsiooni ning rääkisid sellest nii klassikaaslastele kui ka lapsevanematele. Meile sai selgemaks, kuidas nad elavad, et nende pealinnas on maavärinad tekitanud väga suuri purustusi, et kirjaoskuse ja lugemistase on väga madal ning see on väga vaene riik.

Saime peatselt kätte kirjad Nepaali lastelt (väljavalitud 30 last). Ăśldjoontes olid kirjad kõik samasugused või väga sarnased. Nad soovisid lihtsaid ja igapäevaseid asju, näiteks sokid, kampsunid ja koolitarbed – tegemist oli ääretult vaeste lastega. Praeguseks on meil pakid valmis tehtud ning need ootavad ärasaatmist.

Nüüd algas närviline ooteaeg. Käisid läbirääkimised mitme firmaga, et pakid Nepaali kohale jõuaksid. Kuna nii riigid kui ka kaubakäitlemise reeglid on väga erinevad, siis võttis kõigest arusaamine ja kordaajamine palju aega. Lõppkokkuvõttes pani oma õla alla DHL ning oleme neile siiralt tänulikud, et veebruaris jõudsid pakid lõpuks kohale ning piltide järgi otsustades valmistasid ka palju rõõmu.

Meile meeldis see projekt, sest tunne, et sa tegid kellelegi heateo, annab parema tunde, kui see, et sa saad selle kingi, mida kaua oled tahtnud. Eriti hea tunde tekitas veel teadmine, et saime olla vajalikud ja täita saajate soove.

Meile andis see projekt hea enesetunde ja rahulolu, et oleme teinud midagi head. Teiseks andis see võimaluse tutvuda teise rahvusega ja nende majandusliku olukorraga. Mõistsime kui luksuslikult ikkagi meie elame ning kui vähese üle rõõmustavad Nepaali lapsed.

Kertu ja Pilleriin

Lisas: 3eee 28.02.2018 10:57