Arhiveeritud - kuu 04.2022

Peagi on aeg lendu tõusta 

Kolmapäeval, 20. aprillil kõlas 137. lennule viimast korda koolikell. Kogu gümnaasium oli üle mitme aasta taas ühiselt aulasse kogunenud, et rahvarõivastesse riietunud abiturientidele viimasteks katsumusteks julgust anda ning nad traditsiooniliselt teele saata. 12. klassi alguses ootavad seda päeva kindlasti kõik, sest võib öelda, et alates sellest hetkest paistab tunneli lõpus tõesti valgus ja veel vaid eksamid on takistuseks teel vabaduse ja kauaoodatud suveni. Aga kui see päev kätte jõuab, siis ei leidu vist kedagi, kes koosoldud aastaid pisaraga ei meenutaks, kuigi ennekõike oli tegu siiski rõõmsa sündmusega, kust ei puudunud naer, laul, tants ja trall ning head soovid.

Meid oli tulnud ära saatma 1. klass, kes kinkis meile omatehtud kaardid julgustavate sõnumitega ning ka meie kinkisime vastu oma elutarkust ja soovisime neile palju jaksu eesootavateks aastateks Reaalkoolis. Traditsiooniliselt said suled sappa koorilauljad ning ka tantsijad said lennukaaslastelt sooja aplausi. Võib vist kahtluseta öelda, et aktuse tipphetkeks olid kõned, mis nii mõnelgi veel aastaid hiljem meeles püsivad, aga alati on võimalik ka mälu värskendada, sest Andrease kõne on leitav ka meie ajaveebist (kui kerid veidi üles).

Abiturientide ja ka teiste koolikaaslaste rõõmuks sai pärast aktust kogu lennust moodustatud inimketiga läbi kõikide klasside joosta, kus õpetajad ja õpilased meile mõne lauluga kaasa elasid. Ka väikses majas, Mauruses ja naaberkoolis sai natuke ühiselt kilgatud ning muidugi sai koos kõik müüripealsed läbi käidud, seda kõike tehes oli tunda, et Reaali vaim on alati koos meiega, sest särin ja elekter meie kehades ei tahtnud kuidagi vaibuda.

Järgnes ühine bussisõit Eesti Vabaõhumuuseumisse, sest Kolukõrtsis toimus piknikulaadne pidu, kus meist said Potsa ringmängude abil õiged inimesed, kes on valmis iseseisvasse ellu astuma. Võime uhkusega öelda, et oskame nüüd arvutada (jah, kes kui palju, seda näitavad veel mata eksami tulemused), rahaga ümber käia, endale palju vara soetada ja leida sobiva kaaslase, kellega korralikud pulmad maha pidada. Vahepeal sai hinge ka tõmmata ja head-paremat nautida, kuid suurem osa ajast kulus ikka ühiselt tantsimisele, mis võttis korralikult võhmale. Loodetavasti on meie tulevik sama vahva, kui oli see kaunis kevadine kolmapäev ning vilistlasena tuleme kindlasti kõik üksteisele kalli tegema ja vaatama, kes kui paksuks vahepeal läinud on.

137. lend võib nüüd uhkusega suurelt unistada ja kaugele liuelda, sest on kõlanud viimane signaal, mis andis märku, et oleme valmis peagi õhku tõusma, aga mis peamine, tükike meist jääb alati Reaalkooli ning Reaalkool meie südamesse!

– Anette

29.04.2022

Ühe meie armastatud klassijuhataja kõne

Lugupeetud juhtkond, õpetajad, klassijuhatajad, abituurium ja teised tegelased. Lõpetasin selle sama kooli 16 aastat tagasi. Olen endale teadaoleva elu olnud numbrite fänn. Alates aastast 2000, kui siia kooli tulin, ka Reaalkooli fänn. Ma ei oleks täna teie ees, kui ma poleks nakatunud Reaali vaimuga. Siit tänane esimene number:

0: See on protsent, et ka teie sees on Reaali vaim, kui te pole osalenud kooliĂĽritustel.

Olgu see siis klassi väljasõidud, Terve lennu reis Soome, kus umbes pooled teist merehaigeks jäid või tänane lõpukell, esimene kord 3 aasta jooksul, kus terve gümnaasium on Reaali traditsioonilisel üritusel koos. Ära ei saa unustada ka sõrmuste saamist vanglas, olen enam kui kindel, et teised Reaali lennud on suutnud vanglamüüre vältida. Reaali VAIM

1: See on see legendaarne 1 kõikide, kõik 1 eest tunne, mis siin koolis võiks tekkida. Kui klassikaaslane, lennukaaslane, koolikaaslane on hädas ning vajab abi, siis MA aitan teda, isegi kui mul pole aega, raha, oskusi. Reaali VAIM

2: Nii mitu kevadet olite sunnitud osalema õppetöös distantsilt. Sellega seoses on teil võrreldes eelmiste lendudega kindlasti raskem olnud, eelkõige ühtsuse saavutamisel, aga nähes teid 100 päeva ballil, tundus, et ka see raskus ei olnud teile ületamatu.

3: Nõnda palju punkte saab korvpallis kaare tagant sisse viskamise eest, ühtlasi ka paralleelide arv lennus.

4: Korruste arv meie armsas koolimajas.

5: Hinne, mis põhikoolis on hirmutav, aga keskkoolis suurepärane.

6: Vähemalt korra kuus võiksite kokku saada mõne oma klassikaaslase või lennukaaslasega, uskuge mind, see aitab VAIMu värskena hoida.

7: Vaadates enda klassis ringi, suudate kindlasti leida üles kõigi 7me pöialpoisi karakterid: On torisejaid, unimütse. On ka häbelikke ning aevastajaid. Mõnel veab rohkem kui teisel-õnneseen. Puudu ei jää ka ninatargast ja raudselt on klassis vähemalt 1 doktor.

8: Koolis veedetud tundide arv päevas kui just ei olnud autokooli, kontserti, trenni, arsti juurde minekut, võistlusi või muidu sisse magamist.

9: Klass, kus pidite esimene kord eksameid tegema, aga ärge muretsege, kohekohevarsti peate järgmisi tegema ja see kohustus ei lõppe keskkooliga eieiei. Sealt edasi tulevad juba järgmised ülikoolis.

10: Nii mitu halli karva on minu pähe juurde tekkinud teiega tutvumise järel.

11: Klass kus te loodetavasti saite aru, et uurimistööga tuleks alustada veidi varem kui paar päeva enne tähtaega.

12: Sakkide arv Reaali logol ning mütsil, ühtlasi ka aastate arv kaua olen pidanud teist normaalseid inimesi kasvatama, leian, et pigem õnnestunult.

Ning lõpetuseks

137: Peaaegu sama vägev lend kui oli 121. Nähes teid kooli peal läheb tuju alati heaks. Peale minu toote ka nii mõnegi teise kolleegi päeva päikese. Proovige olla sama vahvad ja toredad ka edaspidi.

Kuna see ei oleks minulik, kui ühtegi piinlikku olukorda ei tekiks, siis seekord palun kõigil ühineda ühe lauluga. Tervitaks selle lauluga minu ja 137.b ajaloo õpetajat Heli Ahunat, kellel on täna sünnipäev. Loodan, et lauluoskused korvavad 137.b puudujäägid ajaloo teadmistes.

– Erik Mäe

25.04.2022

Liigutav lõpukella kõne

Austatud koolijuht, lugupeetud õpetajad, head sõbrad, kallid abituriendid, toredad koolikaaslased. Kuna nii mõnelgi hakkab pisar silma tulema, kui veel juba ei ole, siis proovin vältida täielikku matusemeeleolu teket. Täna on ikkagi rõõmus päev! 

Kuus aastat tagasi siia koolimajja astudes tundusid koridorid kõhedad ja õpetajad hirmsad, tänaseks on koridorid saanud koduseks ja osad õpetajad natukene vähem hirmsaks.  Koolikaaslane, kui ka sina leidsid end vahel olukorrast, kus pildi pealt päris kuut mullatüüpi ei eristanud või olid Vatseli laevas koristaja, vahel pidid ehk leppima isegi aerupaadiga, siis ära muretse. Nüüdseks tead sa vähemalt täpselt, mida sa EI oska. Looduslik valik on küll teinud oma töö, kuid võime uhkusega öelda, et enamus meist ei jäänud kiirrongist maha!

Kallid rebased! Teie septembrikuus kahvatutesse ja sisutühjade pilkudega nägudesse hakkab vaikselt värvi tekkima. Ei saa salata, õpetajatel on ka palju tööd ees. Ärge siiski unustage, et vahel võib olla suurem väärtus kooliellu panustamisel ja mälestuse tekitamisel, kui füüsika kontrolltööks õppimisel. Vabandust, füüsikud! Rebsud, te olete meid üllatanud. Nii oma tubliduse ja pealehakkamisega, aga ka kirjeldamatute asjadega. Jääte meile kõigest hoolimata alati kalliks!

138.lend! Kuidas uurimistööga läheb? Kui aus olla, oli 11. klass päris nigel. Terve aasta UT juhendit lugeda, 100 muu asja pärast pabistada ja mõelda: ,,Oleks ma vaid paaritu lend…’’ Selle viimase võrra oli meil muidugi lihtsam. Anname teile üle teatepulga hoida õpilaste vaim ja au kõrgel, tundides, väljaspool kooli ja õpilasesinduses. Aga sorry, Põšnost paremat REKi presidenti muidugi ei ole ega tule.

Kallid abituriendid! Pärast kolme aastat teiega avastan ma ikka veel uusi nägusid. Kes veel ei tea, siis tere, mina olen Andreas. 

A-klass. Tundub et täna on teid siia klassivõrra rohkem kogunenud kui spordivõistlustele. Millal te klassisärgid valmis saate? Vaatamata sandaalidele ja sokkidele, olete te ikkagi suuresti panustanud kõikidesse tegemistesse ja üritustesse meie ühiselt veedetud aja vältel. Aitäh Mirja, et oled kasvatanud sellest omapärasest seltskonnast oma emaarmastuse ja karmi käega peaaegu normaalsed indiviidid.

C-klass – teie suhtestatistika on fenomenaalne. Hetkel ei ole vist gĂĽmnaasiumis ĂĽhtegi nii kokkuhoidvat klassi. Selle kolme aasta jooksul pole ma inseneeria tundide kohta mitte midagi kuulnud, nii et ma pole ikka päriselt veendunud, et selline suund olemas on. Vähemalt on teie õhtud Some arvestustega sisustatud. Kui mõni reede vabaks jäi ja te midagi korraldasite, siis tegite seda suurelt. Näeme kĂĽĂĽnis! Villu, aitäh, et oled andnud neile vabaduse ja vastutuse ise suureks kasvada. Nad kukkusid täitsa lahedalt välja. 

B-klass: skeemide klass, saunaklass, klass, kes keskendub kõigele muule peale õppimise. Ma ei hakka teid pikemalt iseloomustama – te teate, millised te olete. Meenutagem parem neid ĂĽhiselt veedetud hetki: kelgumägi kurkal, Team Generato ja teised, kardinapuu Riias, bowlingud, Saša kadunud kulm, grillimised klassijuhatajatega, Airbnb-d pärast klassireise, Armini 13 sĂĽnnipäeva, valimispostrid ja veel kĂĽmned sama toredad mälestused.  Suur-suur kummardus ka Theale, et ta meid kolm aastat kantseldanud on ja Meelisele ning Erikule, et meil kunagi tuju halb ei oleks. 137.b, ma ei oska sõnadesse panna, kui tore teiega olnud on. Meil on 62 päeva, et sama auruga edasi panna, naudiskleme!

Ă•petajad – meil on söögivahetund! Meie gĂĽmnaasiumiaastad koos pole olnud lihtsad. KĂĽmnenda klassi alguses saime vaevu tuttavaks, kui juba algas distantsõpe, kus te pidite igapäevaselt ekraanivahendusel vaime välja kutsuma. On äärmiselt kahju, et nii palju tunde ära jäi. Sellegipoolest saite te meile ääretult kalliks. Kuigi me suutsime nii mõnegi õpetaja endast välja ajada, näiteks meie grammatikateadmiste või pigem nende puudumise peale ĂĽtles Anu Kell, (tsiteerin) :,,Te viite mind enesetapu äärele.” Siis sellest kõigest hoolimata olite te alati pĂĽhendunud, vastutulelikud ja päriselt tahtsite meile parimat, seetõttu peame teid kõiki sĂĽdamest tänama. Te kasvatasite meid inimesteks, AITĂ„H! 

Abituriendid, võtkem viimast nendest alles jäänud hetkedest siin arhitekt Max Hoeppeneri ja insener Carl Jacobi loodud kolmekorruselises lameda kelpkatusega historitsistlikus hoones. 

Musid, kallid ja edu teile eksamitel. Oli tore!

– Andreas K. ja Hanna

25.04.2022

Tagasi lapsepõlve radadel

Sel aastal tähistati 19. aprilli Reaalkoolis tutipäevaga. Abituriendid tulid kooli oma vanade mänguasjade ja nii lapselike riietega kui võimalik. Vahetundides käis pidev lust ja lillepidu, kus kohe kindlasti ei pritsitud kalleid koolikaaslaseid, sest see oli ju keelatud tegevus.

Paljud õpilased tulid kooli juba varem ja koolis oldi kauem, sest tol päeval oli ettenähtud vaid kaks matemaatikatundi. Tutipäev algas garderoobist, kuhu juhuslikult kogunes enamik õpilasi, et lapsepõlvemälestusi uuesti läbi elada. Kõigil olid seljas erksad ja nooruslikud outfitid ning kaasas kõige lõbusam tuju, mis nende aastate jooksul gümnaasiumis olnud on. Peale garderoobis olemist, mindi koolimajast välja, et TIK-iga veesõda pidada. Ilmselgelt võitsime meie, sest TIK ei suutnud ühtegi veepüstolit isegi mitte kaasa võtta. Peale edukat sõjavõitu algas matemaatikatund, kus ka omad tilkusid, sest üpris paljud jäid tulevahetuse keskele. Kui matemaatikatund läbi sai, siis suunduti keldrikorrusele sööma. Toolidele seati veelõksud, et võimalikult paljude lennukaaslasate tagumikud oleks hiljem märjad. Söök söödud, hakkas päeva lõbusaim tipphetk! Tekkis tunne, et kuskil keldrikorrusel ei ole turvaline ja iga hetk on võimalus märjaks saada. Ka kõige lähedasemad sõbrad olid sel päeval suurimad vaenlased, kes võisid ootamatul hetkel sind märjaks pritsida. Potsa nägu oli kergelt öeldes šokeeritud, kui ta juhuslikult keldrikorrusele sattus. Hiljem võtsid kõik rätikud kätte ja mopid pihku ning hakkasid enda tekitatud kaost koristama. Kui enamus veest sai kokku pühitud, siis suunduti tagasi Taltsi tundi, kus nüüd olid küll kõik täiesti läbimärjad. Targad võtsid kaasa vahetusriided, lollimad leppisid olukorraga ligunenud riietes. Peale matat mindi jällegi lõbutsema, kuid seekord natuke rahulikumalt. Hiljem viidi läbi lõplik koristus ja koolikaaslased hakkasid sättima kodu ja Mauruse pubi poole, et valmistuda järgneval päeval toimuvaks lõpukellaks.

– Ottomar

23.04.2022

Teadustööde festival

12.-13. aprillil toimus Tartus ERMis riikliku teadustööde feativali finaalvoor. Esimesel päeval toimus oma posterettekannete esitamised komisjonile ning vabakuulajatele ja teisel päeval oli pidulik autasustamine. Noored startisid 12. aprillil Tartusse juba kella viiese bussiga, seega päev oli pikk ja väsitav, aga põnev! Viimasesse vooru pääsesid meie klassist lausa neli õpilast – Maarja-Liis Engel, Kertu Kaare, Haide Maria Kuusik ning Joosep Toomeste. Kertu tõi oma tööga koju kolm eriauhinda –  Sotsiaalministeeriumi I preemia, Tallinna Ülikooli eripreemia ning Tervise Arengu Instituudi peapreemia. Ka Haide tööd hinnati kõrgelt ning sai kirjastus Argo eripreemia. Kõik meie klassist olid väga tublid ning nende töid kiideti väga. Noortele meeldisid Tartus veedetud päevad väga.

Kertu töö – ,, Raseduse I trimestri sõeluuringul tuvastatud suurenenud kuklavoldi seos patoloogilise karüotüübi ning loote arenguanomaaliatega Ida-Tallinna Keskhaigla andmetel”

Joosepi töö – ,,CdS termotöötluste mõju Cu2ZnSnS4 päikesepatareide põhikarakteristikutele
Kertu”

Maarja töö – ,,Psüühikahäired, nende sagedus ning koolipsühholoogide roll nende käsitluses Tallinna Reaalkooli, Viljandi ja Noarootsi Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste näitel”

Haide töö – ,,Emakakaelavähi haigestumuse ja potentsiaalsete riskitegurite leviku seosed Eestis inimestel vanuses 15–44 aastatel 1980–2017”

– Kertu

23.04.2022

Teaduspäev

5. aprillil 2022 toimus Tallinna Reaalkoolis 18. teaduspäev. Kui eelmisel aastal oli teaduspäev virtuaalne, siis sel korral saime nautida teadmiste omandamist koolimajas.Päevale pani tugeva alguse Siim Kallas, kes rääkis Euroopa Liidu kujunemises ja arengust.  Järgmisek rääkis meie klassile Ago Raudsepp demokraatia mõjust julgeolekule Soome ja Ukraina näitel.Järgnes Kaarel Adambergi loeng mikrobiootast, kus õppisime, kuidas meie toitumine võib mõjutada meie heaolekut. Eriti tähtsad on kiudained.Seejärel saime Maarja Grossberg-Kuuselt õppida materjaliteaduse vajalikkusest päikesepaneelide tootmisel.Päevale pani punkti Aivar Pohlak, kes rääkis jalgpalli populariseerimisest Eestis ja pideva järelkasvu tagamisest.

– Ken

07.04.2022

Kaksikud esipingis

Tristan ja Kristofer

07.04.2022

Saalihoki

Sellega läks nii nagu läks… Alagrupist edasi ei saanud, kuid osavõtt on pool võitu ning vähemalt spordimehed ja -naised nautisid igat mängu.

05.04.2022

Piibel on valminud!

Kui vaid kõik saaksid osa Anu Kella imelistest tundidest… Suur sĂĽdamlik tänu Anu Kellale ja tema tegemistele!

01.04.2022