137b

11. klass sai viimase tööderohke arvestustenädalaga lõpetatud ja aktuse asemel otsustasime me hoopis tulistvalu klassireisile põgeneda. Murettekitav vihmasadu jäi kohale jõudmise hetkeks õnneks järele ja peale tubade jagamist saimegi suunduda linnatuurile kohaliku giidi ehk meie kalli klassiõe Eliise juhatamisel. Möödusime rongijaamast, rannapromendaadist ning viimaks jõudsime ka lossiparki. Edasine plaan oli vaba ning suunduti poodi, hotelli sööma ja seejärel basseini või sauna, mille pidime varasemalt juba koroonaohu tõttu reserveerima. Õhtul vaatasime jalgpalli, sõitsime ratastega ning uudistasime niisama linna peal, kuna hotellis ju liiga palju lärmata ei saa. Järgmisel päeval sõime hommikust ja juba pidimegi lahkuma. Teel kodulinna külastasime veel Padise mõisa ja kloostrit ning ronisime Pakri tuletorni otsa. Kloogarannas tegime natuke pikema peatuse ning mängisime jalgpalli/võrkpalli, sõime grillvorste ja plaksutasime tublimatele. Kooli juurde jõudes said kõik veel viimast korda kallistada vahetusaastale minevat Kristiinat.

Jõudsime enne 11. klassi viimast arvestusnädalat käia ära klassiga koos Vargamäel. Neljapäeval, 3. mail alustasime juba kell 9 hommikul kooli juurest bussiga sõitmist ja kella 10-ks olime Tammsaare-Põhja talus, mis oli „Tõde ja õigus“ raamatu asukoha prototüübiks. Meile räägiti asukoha ajaloost ja saime ka ise uurida taluhooneid seestpoolt. Lisaks käisime vaatamas talust veidi eemal asuvaid saunahooneid. Peale seda tulime tagasi talu juurde, kus saime läbi näidelda Tammsaare „Tõe ja õiguse“ tekstide põhjal kirjutatud erinevaid stseene. Kui näidendid esitatud said, siis kõigil juba kõhud korisesid ning oli aeg minna mõisa sööma. Ahvatlevateks roaks osutus kartul koos kana ja kastmega. Peale sööki läksime nautima rabamatka. Väga ilus päikseline ilm tegi ekskursiooni mõnusaks ja meeleolu heaks. Peale matka seadsime sammud kodu poole, kus saime õhtul hakata rõõmsat ja emotsionaalset päeva luuletuseks vormima.

– Ottomar

Tulevased näitlejad etendamas stseene teosest „Tõde ja õigus”

Klass rahatamme all

Väike rabamatkake

Peale pikka ja väsitavat arvestuste nädalat õnnestus meil tänu vahvatele klassijuhatajatele võtta ette reis Kurgjärvele. Kolm päeva 19.-21. veebruarini veetsime klassiga väljasõidul Lõuna-Eestis, kus sai nautida talvespordi mõnusid ning käia ära ka jääaugus . Reedel jäi koosoldud aeg küll veidi lühikeseks, sest jõudsime Kurgjärvele kohale alles hilistel õhtutundidel, kuid laupäeval oli see-eest ideaalne ilm talispordi nautimiseks – külm, kuid selge ning seega said kõik meist terve päeva suusatada, kelgutada ja uisutada. Õhtul toimus Tibulas ehk majas, kus peatusime, pingpongi turniir, mille võitsid tüdrukutest Hanna (kes väidetavalt on lautatennist mänginud elus vaid paar korda – algaja õnn?) ja poistest Andreas (Kepp). Ka õhtul veetsime koos aega ning koosolemine osutus üpriski lõbusaks. Pühapäeval oli aga ilm soojem ja lumi hakkas juba sulama, mistõttu veetis enamik aega lihtsalt toas ennast (arvestuste nädalast?) välja magades või juttu ajades, mõni üksik julge võttis ka veel viimast korda suuna suusarajale.

Võib täie kindlusega öelda, et keegi ei pidanud reisile tulekut kahetsema ning nädalavahetust nauditi klassi seltsis täiel rinnal. Lõppude lõpuks pole me kurja viiruse tõttu väga ammu kuskil käinud või midagi koos teinud, nii et oli mõnus omakeskis aega veeta.

– Andreas Toomas

1. veebruaril toimus 11. klasside suusapäev Kõrvemaa Suusakeskuses. Välja sõitsime kooli kõrvalt kell 9.15 hommikul ning olime Kõrvemaal kohal juba kell 10. Tegevusi oli mitmeid – soovijad said täiendada suusaõppe näol oma oskusi ning juba kogenumad suusatajad said kohe rajale asuda. Toimus ka väike võistlus – iga klass pani välja kuuest tublist sportlasest koosneva võistkonna ning asutigi teatesõidu kallale. Meie klassi tiim suutis teatesõidu ka võita ning võidu puhul jagati meile šokolaadi. Ilm oli mõnusa suusapäeva juures kirss tordil – rajad olid kaetud värske lumega, mis küll pisut aeglustas libisemist, kuid täiustas suurepärast talvist õhkkonda. Poisid, olles suusatamisest juba pisut väsinud, rentisid Kõrvemaa keskusesse sauna, et end peale pingutusi turgutada. Kui saunas oli käidud, mindi lõunasööki sööma ja teed jooma. Kella üheks olime tegevustega lõpule jõudnud ning asusime tagasi kooli poole teele.

– Markus

Juba eelmisel õppeaastal võtsime ette klassisärkide tegemise. Küll oli ees arvestuste nädal, mõni üritus või muud põnevat, mistõttu ei jõudnud me sellega eriti kaugele. Kevadel olime sunnitud aga istuma kodus ning avanes suurepärane võimalus ja aeg sellega tegelemiseks. Niisiis võtsime mina ja Hanna asja kätte ning uurisime maad. Peale pikki meilivahetusi leidsime lõpuks sobiliku firma ning ka klassikaaslased olid juba ammu täitnud ära Exceli tabeli suuruste, hüüdnimede ja numbritega. Nüüd lahutas meid valmis särkidest vaid karikatuuri joonistamine, milleks kellelgi väidetavalt kätt ei olnud. Tänu sobivatele tutvustale leidsime siiski sobiva inimese ja juba valmiski tore pildike meie kolmest klassijuhatajast. Siis tuli taaskord pikk paus. Ei teagi, mis vahepeal juhtus, aga vist saabus soe suvi ja kõik muu. Augustis mõistsime, et uus kooliaasta on juba kohe ukse taga, aga mida pole, on särgid. Kindlasti polnud nende valmimine üks kiire ja lihtne protsess, sest perfektsionistina tahtsin kõikides detailides kindel olla. Seetõttu võtsime augusti lõpus ette tee FIFAA kontorisse, kus saime nii katsuda kui ka proovida erinevaid lõiked, värve ja materjale. Lõpuks peale mitmeid kuid ettevalmistusi said särgid tellitud ja ka valmis. Nüüdseks oleme saanud neid uhkelt kanda juba mitu kuud.

Kuna koroona ei jätnud ka sügisel oma jonni, siis alguses naljana välja käidud idee, et teha ka klassimaskid, sai reaalsuseks. Andreas K. ja Ken võtsid ühendust Hiina hulgitootjaga ning näokatted said tellitud kordades kiiremini kui särgid. Ainsaks võimaluseks oli tellida minimaalselt 100 maski, seega leidub neid ilmselt siiani kehalise kasvatuse õpetajate ruumis.

– Mia

Novembri esimesel nädalal õnnistas meid õpetaja Anu Kell kahe imelisi näidendi piletitega. Kahjuks pidime ikkagi nende eest ise maksma, aga etendused olid seda kindlasti väärt. Novembri 3. päeval, mis oli toona rahvasuus tuntud ka kui teisipäev, külastasime me Draamateatrit ning vaatasime seal Henrik Ibseni ,,Rahvavaenlast’’, mille lavastas Kertu Moppel. Etendus oli äärmiselt huvitav ning saime ka hulgaliselt seoseid tuua hetkel Eestis ja maailmas toimuvaga. Sama nädala neljapäeval olime me uuesti kogunenud oma õhtut veetma samasse majja, kus nüüd kanti ette Lucas Hnathi näidend “Nukumaja, osa 2”, mis on Henrik Ibseni “Nukumaja” mõtteline järg. Kõigi arvates oli ka see lavateos väga nauditav, kuid tekitas ka mitmeid vaidlusi – kumb vaadatud näidend oli ikkagi parem. Kultuurirohke nädalaga said kõik rahule jääda ning nüüd jäi veel ainult üks asi teha – kirjutada kaks imelist retsensiooni äsja nähtu kohta.

– Andreas K.

Allikas: Eesti Draamateatri kodulehekülg

Kuuendal novembril toimus sellel aastal nagu koroonaperioodile juba kombeks saanud omapärases võtmes 12. klasside märgipidu, mida nagu kord ja kohus korraldasid aasta nooremad ehk meie, 137. lend. Majanduse tunnis toimunud võistluse võitjaks osutus meie klassi kuuene rühm, kuhu kuulusid Tristan, Ottomar, Armin, Karl Mattias, Andreas ja Hardi, kellest said nüüdsest uhke peo peakorraldajad. Ülesanded jagati kolme klassi vahel ühiselt ära ning meie saime käe külge panna söögitegemisega, millega tegime algust juba päev enne sündmuse toimumist. Valitud söögipooliseks osutusid küpsisetort ja quesadillad, millele lisaks saime serveerida sponsoritelt saadud nii magusaid kui soolaseid kringleid, sushisid, tosca kooke ja muud isuäratavat. Loodame, et sündmus möödus abituuriumile meeleolukalt ja et aasta pärast saame ise juba märgid rinda riputada!

– Aleksandra

Külastasime 10. novembril ajaloo tundides käsitletud Vene aja raames Kadrioru kunstimuuseumi. Klass jagati kaheks ning kumbki grupp suundus retkele läbi Kadrioru lossi. Tunni aja jooksul saime teadmisi lossi ajaloost, õppisime maalidelt tundma kunagisi valitsejaid ning nende lähedasi ning märkama kõiksugu detaile lossi arhitektuuris.

Muuseumitund oli üpris mänguline. Kõigepealt arvasime Peeter I paraadportreed silmitsedes, millised võiksid olla antud maalil leitavad tunnused, mille järgi saab öelda, et tegu on Vene imperaatoriga. Muidugi oli esimene pakkumine kroon. Seejärel märkasime valitsuskeppi ning valitsusõuna. Raudrüü andis märku Peetri suurepärastest sõjaoskustest ning enesekindlusest. Giid juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsejate mantlitel on hermeliinist äär. Samas ruumis jäljendasime ka Jelizaveta Petrovna ja Ivan VI piltidega paleepööret, mängides trips-traps-trulli. Poisid olid seekord nupukamad, nad suutsid pärast mitmekordset mängimist tüdrukud üle kavaldada ning võita.

Edasi suundusime lossi maketti uurima. Otsisime üles fassaadi, paraadukse, frontooni, petiku ning balustraadi. Samas ruumis olid seintel maalid kahest kaunist tütarlapsest.

Viimase mängulise ülesande sooritasime ballisaalis. Otsisime barokkstiilile iseloomulikke jooni. Igaüks sai enda kätte ühe omadussõna ning kaaslasega arutades ja ruumis ringi vaadates pidi jõudma järelduseni, kas antud sõna sobib barokkstiili kirjeldamiseks või mitte. Paari minuti pärast tehti ühine arutelu giidiga, kus selgus, et sõnad moodustasid antonüümide paare. Kokkuvõttes tegi see otsustamise lihtsamaks, kui üks sõna sobis, siis järelikult selle vastandsõna ei sobinud barokkstiili kirjeldamiseks. Leidsime palju nikerdatud detaile, kulda ning tähendusrikkaid elemente. Lisaks kuulasime ballisaalis lugu laemaalist.

Arvan, et praegusel ajal tegi klassile ühine koosviibime väljaspool kooliruume suurt rõõmu. Sellisel viisil õpiks ajalugu meelsasti sagedamini.

– Anette