Arhiveeritud - kuu 11.2020

Teatrihullus

Novembri esimesel nädalal õnnistas meid õpetaja Anu Kell kahe imelisi näidendi piletitega. Kahjuks pidime ikkagi nende eest ise maksma, aga etendused olid seda kindlasti väärt. Novembri 3. päeval, mis oli toona rahvasuus tuntud ka kui teisipäev, kĂĽlastasime me Draamateatrit ning vaatasime seal Henrik Ibseni ,,Rahvavaenlast’’, mille lavastas Kertu Moppel. Etendus oli äärmiselt huvitav ning saime ka hulgaliselt seoseid tuua hetkel Eestis ja maailmas toimuvaga. Sama nädala neljapäeval olime me uuesti kogunenud oma õhtut veetma samasse majja, kus nĂĽĂĽd kanti ette Lucas Hnathi näidend “Nukumaja, osa 2”, mis on Henrik Ibseni “Nukumaja” mõtteline järg. Kõigi arvates oli ka see lavateos väga nauditav, kuid tekitas ka mitmeid vaidlusi – kumb vaadatud näidend oli ikkagi parem. Kultuurirohke nädalaga said kõik rahule jääda ning nĂĽĂĽd jäi veel ainult ĂĽks asi teha – kirjutada kaks imelist retsensiooni äsja nähtu kohta.

– Andreas K.

Allikas: Eesti Draamateatri kodulehekĂĽlg

28.11.2020

Poisid võtsid kätte ja korraldasid märgipeo

Kuuendal novembril toimus sellel aastal nagu koroonaperioodile juba kombeks saanud omapärases võtmes 12. klasside märgipidu, mida nagu kord ja kohus korraldasid aasta nooremad ehk meie, 137. lend. Majanduse tunnis toimunud võistluse võitjaks osutus meie klassi kuuene rühm, kuhu kuulusid Tristan, Ottomar, Armin, Karl Mattias, Andreas ja Hardi, kellest said nüüdsest uhke peo peakorraldajad. Ülesanded jagati kolme klassi vahel ühiselt ära ning meie saime käe külge panna söögitegemisega, millega tegime algust juba päev enne sündmuse toimumist. Valitud söögipooliseks osutusid küpsisetort ja quesadillad, millele lisaks saime serveerida sponsoritelt saadud nii magusaid kui soolaseid kringleid, sushisid, tosca kooke ja muud isuäratavat. Loodame, et sündmus möödus abituuriumile meeleolukalt ja et aasta pärast saame ise juba märgid rinda riputada!

– Aleksandra

13.11.2020

Kadrioru lossi kĂĽlastamine

Külastasime 10. novembril ajaloo tundides käsitletud Vene aja raames Kadrioru kunstimuuseumi. Klass jagati kaheks ning kumbki grupp suundus retkele läbi Kadrioru lossi. Tunni aja jooksul saime teadmisi lossi ajaloost, õppisime maalidelt tundma kunagisi valitsejaid ning nende lähedasi ning märkama kõiksugu detaile lossi arhitektuuris.

Muuseumitund oli üpris mänguline. Kõigepealt arvasime Peeter I paraadportreed silmitsedes, millised võiksid olla antud maalil leitavad tunnused, mille järgi saab öelda, et tegu on Vene imperaatoriga. Muidugi oli esimene pakkumine kroon. Seejärel märkasime valitsuskeppi ning valitsusõuna. Raudrüü andis märku Peetri suurepärastest sõjaoskustest ning enesekindlusest. Giid juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsejate mantlitel on hermeliinist äär. Samas ruumis jäljendasime ka Jelizaveta Petrovna ja Ivan VI piltidega paleepööret, mängides trips-traps-trulli. Poisid olid seekord nupukamad, nad suutsid pärast mitmekordset mängimist tüdrukud üle kavaldada ning võita.

Edasi suundusime lossi maketti uurima. Otsisime ĂĽles fassaadi, paraadukse, frontooni, petiku ning balustraadi. Samas ruumis olid seintel maalid kahest kaunist tĂĽtarlapsest.

Viimase mängulise ülesande sooritasime ballisaalis. Otsisime barokkstiilile iseloomulikke jooni. Igaüks sai enda kätte ühe omadussõna ning kaaslasega arutades ja ruumis ringi vaadates pidi jõudma järelduseni, kas antud sõna sobib barokkstiili kirjeldamiseks või mitte. Paari minuti pärast tehti ühine arutelu giidiga, kus selgus, et sõnad moodustasid antonüümide paare. Kokkuvõttes tegi see otsustamise lihtsamaks, kui üks sõna sobis, siis järelikult selle vastandsõna ei sobinud barokkstiili kirjeldamiseks. Leidsime palju nikerdatud detaile, kulda ning tähendusrikkaid elemente. Lisaks kuulasime ballisaalis lugu laemaalist.

Arvan, et praegusel ajal tegi klassile ühine koosviibime väljaspool kooliruume suurt rõõmu. Sellisel viisil õpiks ajalugu meelsasti sagedamini.

– Anette

06.11.2020