Arhiveeritud - kategooria: ‘Kooli üritused’

Ajarännak 1869

2. mail rändasime aastasse 1869, kus toimus esimene üldlaulupidu. Koolimajas rippusid kaasaegsed ajalehed ja postrid, mis rääkisid meie kuulsatest ärkamisaja tegelastest. Õpilased aitasid ise ka palju kaasa ürituse korraldamisele. Iga klass tegi ühe lipu ja postri. Viie sendi eest müüdi ka Reaali Poisi eriväljaannet Reaali Postipoiss.

Päev algas aktusega. Lastekoor esines “Lauljate tervitusega” ning pidi siis ruttama laulupeo ettelaulmisele. Teiste päev jätkus ajastule vastavate tundidega. Esimeseks oli inglise või vene keele, siis eesti keele, kehalise ja füüsika tund.

Sööklas pakuti mulgiputru. Kui kõhud olid täis, mindi spordiväljakule ja tehti drooniga pilti.

Kella 12 paiku hakkasime pika rivina jalutama Kalevi spordikeskuse suunas. Selleks ajaks jõudsid ka koorilauljad tagasi. Korrakaitse hoolitses selle eest, et me ohutult üle tee saaks. Osa inimestele ei meeldinud see, et me liikluse peatasime, kuid teised jälgisid meid huviga ning lehvitasid ja naeratasid meile. Lehvitasime oma Torma pasunakoori lippu ning proovisime ka vahel laulu üles võtta.

Spordihallis lugesid meile ärkamisaja tegelasteks riietunud õpetajad ja gümnasistid ette oma tegelaskujude kõnesid. Kuna naisi laulupeole ei lubatud, siis esinesid ainult poiste- ja meestekoor. Neid dirigeerisid Reaalkooli vilistlased, nende hulgas ka Rasmus Puur. Ka teised koolid aitasid üritusele kaasa- meile esines ka GAGi ja 21. kooli pasunakoor.

Peo lõpus kutsuti kõik inimesed platsile ning me tantsisime ja mängisime tund aega.

02.05.2019

Teaduspäev

2. aprillil tähistasime teaduspäeva. Meid külastasid Reaalkooli vilistlased, kes rääkisid klassidele midagi oma tööalalt. 3. tunni ajal läksime koos mitme klassiga aulasse ning Lauri Vahtre rääkis meile Eesti vabadussõjast. 5. tunnil jutustas meie klassile Eesti Energias töötav Tanel Joon. Ta seletas erinevate energiaallikate olulisust ning eeliseid. Ta tõi välja nii nende häid kui ka halbu omadusi. Põhirõhk oli taastuvatel energiaallikatel ja nendega seostuvatel plaanidel, mille täide viimine on väga kulukas, kuid mis oleksid väga kasulikud. Näiteks üks mõte on ehitada 250 meetri pikkuse diameetriga tuulegeneraator. Teaduspäev oli väga hariv nii õpilastele kui ka õpetajatele.

02.04.2019

Taani päev 2019

28. märtsil tähistasime Taani Päeva. Nagu kombeks, oli koolimaja kaunistatud Taani lippudega, mis rippusid treppide vahel. Seekord oli ka palju uusi plakateid huvitavate faktidega taani kommetest, teadusest, arhitektuurist ja muust. Esimesel korrusel oli 13. sajandi Taani sõduri makett, kus sai oma näoga pilti teha ja pildistajate vahel loositi välja auhind.
Mängud ja võistlused olid samad, mis eelmistel aastatel. Ühel vahetunnil tehti aulas viktoriin, kus osalejad pidid minema paremale või vasakule poole joont, sõltuvalt sellest, kas väide oli tõene või väär. Võitja sai endale suure Lego komplekti.
Kuna maaailmakuulsad Lego klotsid on pärit Taanist, siis toimus aulas ka Legodega ehitamise võistlus. Meie klassist läksid võistlustulle Rednar, Tormi, Marken ja Aleks. Kõikidel klassidel tulid väga huvitavad ehitised. Päeva lõpu poole tehti veel üks viktoriin, kuhu iga klass saatis neli klassikaaslast.
Taani päeva tähistamine on väga lõbus traditsioon ja ma loodan, et see jätkub veel kaua.
Emma

28.03.2019

Enne jõuluvaheaega

Viimasel koolinädalal aastas 2018 toimus meil palju lõbusaid üritusi ja tegevusi.

17. detsembril oli Salmes Advendikontsert, kus esinesid koorilauljad, tantsijad, bänd ja ka mõned sooloesinejad. Kontserdi lugu rääkis sellest, kuidas taheti üht vana talumaja maha müüa, aga lõpuks sai see pere aru, kui väärtuslik see maja on. Tantsijad ja lauljad jäljendasid tegevusi ja rääkisid lugusid, mis olid seal majas toimunud. Esinemised olid jaotatud nelja aastaaja vahel, alustades kevadest, lõpetades talvega.

Esinejatega oli näha üht seaduspära: mida vanemast klassist, seda väsinum inimene välja nägi. Algklasside lapsed olid loomulikult väga energilised, kuid gümnasistid andsid endast parima, et näha välja ärkvel. Vaatamata väsimusele, tulid esinemised hästi välja. Kõik võtsid end väga hästi kokku ja panid esinemisse palju emotsiooni.

18. detsembril käisime klassiga kinos vaatamas filmi “Eia jõulud Tondikakul”.  Film rääkis sellest, et Tondikakul soovitakse kogu mets maha raiuda, aga Eia ja ta sõbrad saaksid seda takistada, kui nad tõestavad kaitsealuse liigi pesitsemist sellel alal. See oli huvitav ja hästi filmitud ning noor peategelane oskab väga hästi näidelda. Soovitan ka teistel seda filmi vaadata.

20. detsembril pandi kooli koridori püsti Kalevlaste Maleva näitus. Sõjamehed tutvustasid meile igasuguseid sõjarelvi ja kuidas neid kasutada. Need olid muidugi mängurelvad, aga need olid rasked ja neid sai samamoodi laadida, nagu päris relvi. Näituse tõttu olid mõned tunnid kümne minuti võrra lühemad ja kõikidel klassidel oli üks pikem vahetund, mille jooksul nad said sõjatehnikat uurida.

21. detsembril toimusid igasugused töötoad. Töötoad kestsid veidi üle kahe tunni ja siis toimus klassijuhataja tund. Mina isiklikult käisin Gregoriuse koraali töötoas, kus õpetati vanaaegse noodikirja lugemist ja selles stiilis laulmist, kuid oli ka palju teisi valikuid, näiteks plakati disainimine ja Piret Otsa ringmängud. Kõige toredam on see, et viimasel päeval polnud üldse koolitunde.

Kuna kõik reaalikad olid väga väsinud ja kõigi mõtted olid juba vaheajal, oli väga tore, et viimasel nädalal saime rohkem lõbutseda.

Emma

21.12.2018

Võimlemispidu

28. novembril toimus Võimlemispidu. Seekord oli meil aega kava kokku panna 5 nädalat, aga mõned tunnid jäid ka ära.

Kava idee tuli Liisil, me plaanisime teha Eurovisioonil olnud eesti lauludest popurrii. Laulu lõpliku versiooni panime kokku lugudest “Rockefeller Street”, “Rändajad”, “Play”, “Verona”, “Leto svet” (ja lisasime ka natukene “Vaata mind”), “Kuula”, “La Forza” ja “Everybody”. Alguses oli neid laule natuke rohkem, aga see oleks kokku tulnud liiga pikk, seega võtsime need ära. Soovisime kindlasti panna “Rändajatesse” Jakobi ja Elisa soolo, sest nad oskavad hästi tantsida ja meie hulgas pole palju selliseid, kes tantsimisest päriselt huvitatud on.
Kuna Liisil tuli idee ja mina olen juba kaua aega tantsimisega tegelenud, olime me alguses peamised juhid. Kahjuks harjutasime me väga suures saalis, kus kõik kajas, ning seekord pidime tegema kava kogu klassiga, mistõttu pidi õpetamiseks väga kõvasti karjuma, niisiis otsustasin proovida kuidagi teistmoodi õpetada. Ma kutsusin mõned inimesed kokku ja me tegime midagi sellist nagu “õpetajate klubi”, kellega me peale tunde kokku saime, arutasime, mis kavas võiks olla ja siis pidime kõik koos seda edasi õpetama. Algselt olid seal Liisi, Elisa, mina, Jakob ja Erik, kuid siis tulid veel mõned inimesed juurde, osad selleks, et aidata, osad lihtsalt pealtvaatajateks. Soovisime arvu viie kandis hoida, sest mida vähem erinevaid inimesi, seda vähem erinevaid arvamusi. Ideed tulid küll lihtsamalt, aga õpetusviis ei tulnud hästi välja. Plaani järgi pidi 5 “õpetajat” endale 5-6 inimest võtma, kellele ta eelnevalt kokku lepitud kava selgeks õpetab, sest siis peab korraga ainult üle 5, mitte 27 õpilase karjuma, aga teistele see mõte ei meeldinud, nii et proovisime viiekesi korraga 27 õpilast õpetada. See tegi asja veel raskemaks, sest detailide osas olid meil erinevad arvamused ja kõik juhtisid omamoodi erinevast saali otsast. Lõpuks otsustasime, et ikka ainult mina tegelen kava edasi õpetamisega, aga plaani pidasime ikka koos.

Enamasti seadsime kava nii: igas loos on paar sooloinimest, kes imiteerisid selle loo lauljat, keskel olid selle loo taustatantsijad ja taga olid taustatantsijate taustatantsjiad, kes ei soovinud olla rambivalguses või olid natuke tagapool lihtsalt massi vähendamiseks, sest vahel vähem on rohkem.
Nädal aega enne esinemist olid meil kõik liigutused olemas, aga meil oli veel palju vaja harjutada, et liigutused meeles oleksid ja ilusamini välja tuleksid. Mõned kohad läksid meelest ära, aga üldiselt tuli see paremini välja, kui ma alguses arvasin.
“Rockefeller Streeti” solist oli Kristiina koos oma taustatantsijatega, kelleks olid Mihkel, Mikk, Marko ja Hannes. “Plays” olime kõik ühes massis, “Veronas” püsis sama mass, aga Erik jäljendas Koit Toomet ning ma tegin väikese soolo. “Leto svetis” tulid ette Rednar, Aleks ja Erik, kes olid Eesti lipu värvides. “La Forzas” tegime me ringi, mille keskele läks Jakob, kes vallandas oma pika valge kleidi. Siis tõstis väike grupp ta õhku ja samaaegselt tegid teised ringis kätega lainet. “Everybodyga” hüppasime kõik püsti ja lihtsalt tantsisime.
Ma arvan, et me võime kõik tulemuse üle uhked olla. Kahjuks sel aastal auhindu ei jagatud, aga vähemalt saime kogemuse võrra rikkamaks.

Emma

https://drive.google.com/file/d/1vdJ7TqY8B3PogClhmCs7AKT3ZYsbqCI3/view?usp=sharing

28.11.2018

Kaevandusmuuseum

6. novembril toimus karjääriretk. Seal käis kogu 137 lend, eelnevalt olime me jaganud oma kolm klassi nelja gruppi ja kahte bussi.
Meie ekskursioon algas Järve kindlusmõisa juurest. See ei sarnanenud teiste mõisadega, kus me käinud oleme. See oli palju vanem (15. sajandist) ning see ei näinud üldse välja nagu need uhked valged kahekorruselised mõisamajad, vaid pigem nagu väike kindlus. Sellel oli ka huvitavas tehnikas tehtud paekividest katus. Me rääkisime veidi sõja ajast ja ka Anton Õunapuust ning panime küünlad Haarald Triigeri auks, kes oli sõja ajal tubli võitleja. Siis jätkasime bussisõitu.

Kella üheteistkümneks jõudsime Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi. Seal saadeti kõik meie neli gruppi erinevaid asju tegema. Minu grupp alustas safarisõidust. Me sõitsime kahe autoga mööda künklikku maad, üks oli ATV, teine tavaline maasturauto, mõlemad sõitsid väga hästi mööda künkaid. Nad suutsid väga suure nurga alt üles minna. Kui mina olin autos, proovis ATV juht minna peaaegu maaga risti olevast künkast üles, aga kahjuks veeres sõiduk tagasi alla ja juht ei soovinud uuesti proovida. Me sõitsime nagu karussellil! Esimese peatuse tegime lindi juures, mis viis paekivi kaevandusest tehasesse. Lint oli mitu kilomeetrit pikk ja töötas peaaegu terve ööpäev. Siis sõitsime jõe äärde, mis oli väga puhas ja selge. Seal oleks saanud väga hästi paadimatka teha, sest veepõhja nägi väga hästi. Lõpetuseks sõitime ühest muuseumi kõrval olevast kõrgest mäest üles ja nautisime vaadet.


Siis oli meil väike paus, et oodata teise grupi lahkumist kaevandusest. Me vaatasime muuseumis ringi. Seal sai nii vaadata kui ka mängida. Aga näitus ei paiknenud ainult selles kaasaegses majas, suurem osa oli hoopis järgmisel korrusel. See koht nägi välja täpselt nagu vana põlevkivitehas. Kõik masinad olid suured ja vanaaegsed. Kõige kõrgemal korrusel olid veel mõned tühjad ruumid. Kõik aknad olid väga väikesed ja tolmused.

Järgmiseks vaatasime ühe lühikese õppefilmi kaevanduste kohta ning peale seda läksime ise kaevandusse. Enne trepist alla minekut võtsime endale ühe jope ja kiivri. Kaevanduses kostitati meid borši ja kaneelisaia ning morsiga. Me sõitsime sügavamale kaevandusse väikese vanaaegse rongiga, mille igasse vagunisse mahtus 4 last, kuigi tegelikult sõitsid suured kaevurimehed seal isegi kuuekesi. Uurisime erinevaid paekivikihte, nende paksust ja värvust. Kõik käigud nägid välja samasugused ja mul oleks seal üksinda olnud väga lihtne ära eksida. Tee peal nägime palju masinaid ja giid demonstreeris meile neid kõiki. Näiteks oli seal ketassae sarnane masin, mis pidi paekivi lubjakivi alt ära kraapima, ning seal oli ka vahendeid kivimikihi paksuse mõõtmiseks, kooshoidmiseks ja õhku laskmiseks. Märkamatult jõudsimegi kaevanduse algusesse tagasi.

Mulle väga meeldis see retk. See oli nagu lõbustuspark, aga samas oli see väga hariv. Loodetavasti saame veel sellistesse interaktiivsetesse muuseumitesse minna.

Emma

06.11.2018

5.-9. klasside võimlemispidu

Selle aasta võimlemispidu toimus 10.aprillil. Meie kavast võtsid osa meie klassi tüdrukud, Rednar, Jakob, Aleks ja Erik. Pealkirjaks panime “Pangarööv”, muusika koosnes “Pink Panter Theme´ist” ja “Jailhouse Rockist”. Tüdrukud olid riietatud pättideks ja poisid politseinikeks.
Seekord sujus meie koostöö väga hästi. Me fokuseerisime rohkem sisule kui tantsule, aga kuna see oli ikka tantsupidu, pidime midagi tantsima ka. Tahtsime kaks muusikat kokku panna, sest ainult see aeglane Pink Panteri muusika oleks ära tüüdanud. Linda pakkus välja “Jailhouse Rocki” ja see sobis suurepäraselt.
Üldiselt oli kava minu poolt välja mõeldud, aga mitmed tüdrukud aitasid. Poisse väga õpetama ei pidanud. Ma lihtsalt ütlesin neile, kus nad millal olema peavad, aga liigutused jm nad mõtlesid ise välja. Tänu sellele oli meil rohkem aega tüdrukutega tantsuliigutusi harjutada.
Riietust polnud raske otsustada: me leppisime kokku, et kõik kannavad midagi musta, sest pätid ongi ju mustas. Mina ja Õnne tegime endale näovärvidega pätimaskid. Ma soovisin, et me kõik kannaksime pätimaske, aga teised ei tahtnud seda teha.
Tantsukava esitamine tuli hästi välja. Jagasime 3. ja 4. kohta ja saime auhinnaks bowlingu kinkekaardid.

Emma

10.04.2018

Taani päev

28. märtsil saime järjekordselt koolitööst puhkust. Tähistasime Taani päeva põnevate tegevustega.
Kolmanda tunni ajal tuli meile külla üks Taanimaalt pärit sõjaväelane, kes töötab praegu Eestis. Ta õpetas meile taanikeelseid sõnu ja lauseid, näiteks kuidas öelda, kui vana sa oled, või kuidas küsida restoranis toitu. Taanlastel on ka mõned tähed, mida ei kasutata kusagil mujal maailmas. Need on sarnased meie täpitähtedele, aga on ikka omapärased.
Viienda tunni ajal tegime taaniteemalist Kahooti. Alustamisele kulus palju aega, sest programmi oli sisse häkitud. Mängu tegijad proovisid seda lahendada, aga roboteid lisati kogu aeg juurde. Lõpuks oli seal 800 mängijat.
Teiseks oli raske internetiga ühendada, sest kõik kolm paralleelklassi võtsid mängust korraga osa. Tormi oli vahepeal teisel kohal (või isegi esimesel, sest esimene oli tõenäoliselt robot), aga lõpus jäi kahjuks neljandale kohale.
Kahootist sai palju uut infot Taani kohta, kõige huvitavam oli minu jaoks see, kui palju taanlased jalgrattaid armastavad. Sain teada, et Taanis on iga inimese kohta keskmiselt üks ratas ja autosid on peaaegu kolm korda vähem kui rattaid.

Emma

 

28.03.2018

Jõulupidu

18. detsembri õhtul toimus Reaalkooli 7.-8. klasside jõulupidu. Me mängisime erinevaid mänge, tantsisime ja laulsime. Näiteks mängisime hularõnga keerutamise mängu: iga klass saatis ühe poisi rõngast keerutama ja ühe tüdruku punkte lugema. Päris palju poisse kukutasid juba esimesel minutil rõnga maha, aga kaks poissi keerutasid nii pikalt, et tahtsime juba mõlemad võitjateks kuulutada. Lõpuks võitis Erki 8.b klassist. Siis valiti välja kuninglik perekond, kes ei pidanud ise midagi tegema ning kuningas sai madalamatele klassidele käske anda. Tantsisime ka seltskonnatantse ja mängisime “Just Dance” tantsumängu.
Siis pidid kõik klassid millegagi esinema. Mõned laulsid või lugesid terve klassiga luuletust, teised aga saatsid vaid paar inimest lavale. Meie klassi poisid Marken, Hannes ja Aleks esitasid laulu “Knocking on the Heaven´s Door”.
Kui ühine pidu läbi sai, siis läksime oma klassiruumi, et kinke jagada. Aleks oli jõuluvana. Tegime Kahootis viktoriini ja peale seda lasime lihtsalt muusikat.

24.12.2017

4. klasside lõpukontsert

Aeg Reaalkooli Väikeses Majas sai täis. Suures majas ootab meid uus klassijuhataja Mirja Särg ja teised uued õpetajad ning õppeained. Selleks puhuks kutsusime oma lähedased ja Väikese Maja õpetajad meie lõpukontserdile “Kelleks saada?”. Kõik lapsed esinesid, esinesid ka isad-emad ja meie vanemad õed-vennad. Õhtu jätkus aulas ja kooli staadionil ning meie väikeses koolimajas, kus veetsime öö. Magamisaega just ei jäänud, kuid neljas kooliaasta lõppes toredalt.

Kooliaasta viimasel päeval tantsisime aktusel laulu- ja tantsupeo tantse “Tantsuhoos” ja “Koostegemise lugu” ning parimaid õpilasi tunnustai kiituskirjaga. Meie klassist on kiituskirja väärt Elisa Marie, Linda, Emma, Tormi, Mihkel ja Hannes.

06.06.2014