arh137a

17. -18. maiks sõitsime klassireisile Taevaskotta.

Kell 8 väljus buss kooli eest. Tee peale jäi Lõunakeskus, seega ostsime sealt head ja paremat veel kaasa. Kella 12 paiku jõudsime ööbimiskohta. Seadsime end sinna sisse ja hakkasime bussiga jõe äärde sõitma, et oma kanuumatka alustada. Enne väljumist küsis klassijuhataja meilt, kas kõigi pinginaabrid on kohal, ja kõik karjusid “jaaaaa!”. Kuid hetk hiljem helistasid Kristiina, Cassandra, Gerda ja Elisa, et nemad jäid maha. Sõitsime tagasi, et nemad ka peale korjata. 

Ilmaga meil vedas: päike paistis, kuid mitte liiga kõrvetavalt. Kanuud mahutasid kolm inimest. Esimeste takistuste juures oli palju äpardusi. Meie paat läks tagurpidi, nii et sõitsime selg ees edasi. Siis me pidime jõega risti kukkunud puu alt läbi saama, kuid lõime kõik oma pead vastu puud ära. Varsti saime tunnetuse kätte ja oskasime juba paremini puude alt läbi minna. Kõik sõitsid erinevate kiirustega ja varsti olid kõige tagumised paadid kõige ees. Vahel tekkisid rasketes kohtades ummikud, kuid rahulikes kohtades polnud läheduses ühtegi paati. Ei saa mainimata jätta meie kangelast Aleksit, kes astus ühes kivises ja palkidega täidetud kohas paadist välja, et kõiki teisi sealt mööda aidata. Ise jäi ta kõige viimaseks.

Tee oli 11 km pikk ja kestis umbes 2,5 tundi, kõige kiiremad lõpetasid 2 tunniga. Ainult üks paat kukkus ümber. Kui ka viimased inimesed olid kohale jõudnud, tõstsime kanuud autosse ja sõitsime tagasi puhkekeskusesse. Meil oli ka plaanis puhkekeskuse ronimisparki minna, aga kõik olid nii väsinud, et jätsime selle vahele. 

Õhtul panime grilli püsti. Seekord olid kõigil suured vorsti- ja vahukommivarud kaasas.  Mõned poisid võtsid isegi šašlõkki kaasa. Vabadel hetkedel mängisime ka palju võrkpalli. Ükshaaval hakkasid inimesed vaikselt tuppa minema, kuid mängud ja jutud kestsid veel kaua.

 

Järgmisel hommikul tegime ekskusiooni oma puhkekeskuse lähedal metsas. Kõige pealt nautisime vaadet Suure Taevaskoja paljandi nõlvalt ning siis hakkasime alla poole liikuma. Iga vaatamisväärsuse juures rääkis giid meile legendi. Nende juures olid ka sildid, mis nendest rääkisid, kuid giid jutustas meile teistsuguseid lugusid, mida rääkisid kohalikud. Need sarnanesid palju siltidel olevate juttudega, kuid mõni tegelane oli asendatud nõiaga. Taevaskojas filmiti ka osad “Viimse reliikvia” stseenid, nendesse paikadesse giid meid järgmisena viiski. Huvitavad paigad olid ka soovikivi ja allikas, kus pesemine pidi inimest nooremana hoidma. Nii legendid, ebausud kui ka ajalugu on Taevaskoja juures väga huvitavad. 

Peale seda nautisime veel veidi aega päikest ning hakkasime kodu poole sõitma. 

Reisist valminud filmijupp:

Ka 14. mail saime veidi koolist eemal olla. 

Viimaste tundide ajal läksime ajalooõpetaja Tiia Luugiga Riigikogu hoonesse. Kõige pealt pidime läbima turvakontrolli. Siis jalutasime läbi hoone otse istungisaali. Seal tehti väike kokkuvõte, kuidas saalis tavaliselt nõu peetakse, ja võrreldi meie süsteemi teiste riikide omadega. Siis läksime järgmisesse ruumi ja istusime kõik ühe pika laua taha. Mart Nutt rääkis meile naljakatest lugudest, mis Riigikogus tema 8 ametiaja jooksul juhtunud oli. Kui see läbi sai, pidid mõned õpilased ära minema. Kel huviringidesse kiire polnud, liikusid meiega ka Euroopa Liidu hoonesse.

13. mai Botaanikaaia külastus oli natuke teistsugune kui eelmisel aastal.

Poole kaheteistkümneks sõitsime Botaanikaaeda ning meid võttis vastu kaks giidi. Pool klassi liikus Piret Otsaga, minu pool Aile Neimaniga.  Meie alustasime väikese matkaga metsas, mis viis rabasse. Alustasime mullaprofiili näitamiseks kaevatud suure augu juures. Sealt sai uurimiseks võtta mulda igast kihist. Meile anti paari peale töövihik, mida ekskursiooni käigus täitma pidime. Pärast pinnase analüüsimist räägiti ka veidi soorauast, mida praegu pole mõtet kaevandada, kuid võib olla meie tulevikumaavara. Rabas uurisime kuivatatud turvast ja kleepisime ühe turbasambla ka vihikusse. Ilm oli jahe ja vihmane, seega jooksime kõik.kohe peahoonesse, kui ekskursioon lõppes. Meile anti pool tundi aega üles soojeneda, süüa osta ja siseruumides ringi vaadata. Siis vahetasime gruppe. Läksime väikesesse majja mullaga katseid tegema. Filtrisime, lisasime happeid ja aluseid ning uurisime, kuidas erinevad mullatüübid nendele reageerisid. Kõik avastused märkisime vihikusse üles. Vaatamata jahedale ilmale, oli meil lõbus ekskursioon. 

2. mail rändasime aastasse 1869, kus toimus esimene üldlaulupidu. Koolimajas rippusid kaasaegsed ajalehed ja postrid, mis rääkisid meie kuulsatest ärkamisaja tegelastest. Õpilased aitasid ise ka palju kaasa ürituse korraldamisele. Iga klass tegi ühe lipu ja postri. Viie sendi eest müüdi ka Reaali Poisi eriväljaannet Reaali Postipoiss.

Päev algas aktusega. Lastekoor esines “Lauljate tervitusega” ning pidi siis ruttama laulupeo ettelaulmisele. Teiste päev jätkus ajastule vastavate tundidega. Esimeseks oli inglise või vene keele, siis eesti keele, kehalise ja füüsika tund.

Sööklas pakuti mulgiputru. Kui kõhud olid täis, mindi spordiväljakule ja tehti drooniga pilti.

Kella 12 paiku hakkasime pika rivina jalutama Kalevi spordikeskuse suunas. Selleks ajaks jõudsid ka koorilauljad tagasi. Korrakaitse hoolitses selle eest, et me ohutult üle tee saaks. Osa inimestele ei meeldinud see, et me liikluse peatasime, kuid teised jälgisid meid huviga ning lehvitasid ja naeratasid meile. Lehvitasime oma Torma pasunakoori lippu ning proovisime ka vahel laulu üles võtta.

Spordihallis lugesid meile ärkamisaja tegelasteks riietunud õpetajad ja gümnasistid ette oma tegelaskujude kõnesid. Kuna naisi laulupeole ei lubatud, siis esinesid ainult poiste- ja meestekoor. Neid dirigeerisid Reaalkooli vilistlased, nende hulgas ka Rasmus Puur. Ka teised koolid aitasid üritusele kaasa- meile esines ka GAGi ja 21. kooli pasunakoor.

Peo lõpus kutsuti kõik inimesed platsile ning me tantsisime ja mängisime tund aega.