arh137a

Tänavu korraldasid sügislaada 3. klassid, ehk siis meie. Ostjaid oli palju – seega kippus kaupa väheks jääma. Kõik, peale ühe õpilase, suutsid ära müüa kogu oma kauba. Teenistus ühe õpilase kohta jäi 2.30 ja 29 euro vahele. Müügiks pakkusime nii magusaid kui soolaseid saiakesi ja pirukaid, oli pitsat ja maisikepikeste maiustusi, olid muffinid ja puuviljad. Pakkusime moosi ja mahla. Palju oli meiterdusi: seepi, tuuleveskeid, järjehoidjaid, pusle, võtmehoidjad, ehted ja palju muud.

Päev oli väsitav, kuid meie ise olime väga asjalikud. Loomulikult läks paremini neil, kes olid julgemad ja agaramad ning tegelesid kauplemise ja klientidega.

  

Täna käisid politseinikud meile rääkimas ohutust liiklemisest ning näitasid enda töövahendeid: ratast, sõiduautot ja väikebussi. Loengu ohutust liiklemisest pidas Martin Rammo – temal oli seljas pidulik poiltseivorm, ülejäänud olid tavalistes tööriietes. Räägitavas jutus oli palju tuttavat ning oli hea, et nii mõnigi unustatud reegel sai uuesti meelde tuletatud.

Kõige põnevam oli muidugi politseinike enda varustus ning see varustus, mis on masinates ja ja millega liiklust reguleeritakse või inimesi liiklemisel aidatakse. Eriti tore oli see, et sai ise ruuporisse õpitud tarkusi öelda ja seda kuulis kogu koolipere, kes parasajagu staadionil viibis.

     

24. augustil sai Kopli Päästekomando 100 aastaseks. Seal töötab iga päev 4-6 päästjat koos autojuhiga ning neil on palju ruumi väljakutsete ootamiseks. Mehed peavad kogu aeg valmis olema. Neil on seal elamine nagu kodus – väike saun, riietusruum, puhkeruum ja spordiruum ja magamistuba ning köök. Nägime päästemasinat ja -kummipaati päris lähedalt. Päästemasin meenutas suurt kappi, kus iga ukse taga polnud loomulikult muud, kui päästevarustus. See on raske töö, mida need mehed teevad. Naisi seal ei tööta, sest see töö on füüsiliselt lihtsalt liiga raske. Teiselt korruselt laskumiseks on Kopli komandos ainult üks jäme toru, varem oli neid olnud palju rohkem. Varustust, mida päästmise ajal seljas peab kandma, on märkimisväärselt palju ja see tundus väga raske.

  

Kooliaastat alustasime sportimisega. Tegelikult jooksime 500 m, ikka kiiremad ees ja veidi aeglasemad tagapool. Tüdrukutest olid seekord kiiremad Gerda, Anett ja Sarah ning poistest Marken, Ondis ja Klaus Martin.

 

Enne jooksu mängisime pimesikku nii, et rühmajuht pidi oma pimedad kaaslased turvaliselt stardist raja lõppu juhatama. Siis tutvusime jooksurajaga ja elasime kaasa neljandike jooksudele. Peale 500 m jooksu otsisime pimesi värvilisi mune, mitte et munade värvil mingi tähtsus oleks olnud – nagunii ei näinud ju. Ja kõige lõpuks ületasime sood – astuda võis ainult mätastele – muidu oli oht mülkasse vajuda – ja ujumistunnid ei ole veel alanudki.

    

Algas meie uus, kolmas, õppeaasta. Numbrites 2012/2013. Tore on kõiki klassikaaslasi näha ja nendega jutustada. Meil on uued õpilaspiletid ja esmaspäeval spordipäev. Algavad inglise keele tunnid ja ujumine. Väikese Maja kelder on korda tehtud – seal all on on nüüd ruum bändidele ja näitlejatele, ja meile ka, muidugi.

Loodetavasti tuleb tore ja paljude uute teadmistega kooliaasta.