Taevaskoja

17. -18. maiks sõitsime klassireisile Taevaskotta.

Kell 8 väljus buss kooli eest. Tee peale jäi Lõunakeskus, seega ostsime sealt head ja paremat veel kaasa. Kella 12 paiku jõudsime ööbimiskohta. Seadsime end sinna sisse ja hakkasime bussiga jõe äärde sõitma, et oma kanuumatka alustada. Enne väljumist kĂĽsis klassijuhataja meilt, kas kõigi pinginaabrid on kohal, ja kõik karjusid “jaaaaa!”. Kuid hetk hiljem helistasid Kristiina, Cassandra, Gerda ja Elisa, et nemad jäid maha. Sõitsime tagasi, et nemad ka peale korjata. 

Ilmaga meil vedas: päike paistis, kuid mitte liiga kõrvetavalt. Kanuud mahutasid kolm inimest. Esimeste takistuste juures oli palju äpardusi. Meie paat läks tagurpidi, nii et sõitsime selg ees edasi. Siis me pidime jõega risti kukkunud puu alt läbi saama, kuid lõime kõik oma pead vastu puud ära. Varsti saime tunnetuse kätte ja oskasime juba paremini puude alt läbi minna. Kõik sõitsid erinevate kiirustega ja varsti olid kõige tagumised paadid kõige ees. Vahel tekkisid rasketes kohtades ummikud, kuid rahulikes kohtades polnud läheduses ühtegi paati. Ei saa mainimata jätta meie kangelast Aleksit, kes astus ühes kivises ja palkidega täidetud kohas paadist välja, et kõiki teisi sealt mööda aidata. Ise jäi ta kõige viimaseks.

Tee oli 11 km pikk ja kestis umbes 2,5 tundi, kõige kiiremad lõpetasid 2 tunniga. Ainult üks paat kukkus ümber. Kui ka viimased inimesed olid kohale jõudnud, tõstsime kanuud autosse ja sõitsime tagasi puhkekeskusesse. Meil oli ka plaanis puhkekeskuse ronimisparki minna, aga kõik olid nii väsinud, et jätsime selle vahele. 

Õhtul panime grilli püsti. Seekord olid kõigil suured vorsti- ja vahukommivarud kaasas.  Mõned poisid võtsid isegi šašlõkki kaasa. Vabadel hetkedel mängisime ka palju võrkpalli. Ükshaaval hakkasid inimesed vaikselt tuppa minema, kuid mängud ja jutud kestsid veel kaua.

 

Järgmisel hommikul tegime ekskusiooni oma puhkekeskuse lähedal metsas. Kõige pealt nautisime vaadet Suure Taevaskoja paljandi nõlvalt ning siis hakkasime alla poole liikuma. Iga vaatamisväärsuse juures rääkis giid meile legendi. Nende juures olid ka sildid, mis nendest rääkisid, kuid giid jutustas meile teistsuguseid lugusid, mida rääkisid kohalikud. Need sarnanesid palju siltidel olevate juttudega, kuid mõni tegelane oli asendatud nõiaga. Taevaskojas filmiti ka osad “Viimse reliikvia” stseenid, nendesse paikadesse giid meid järgmisena viiski. Huvitavad paigad olid ka soovikivi ja allikas, kus pesemine pidi inimest nooremana hoidma. Nii legendid, ebausud kui ka ajalugu on Taevaskoja juures väga huvitavad. 

Peale seda nautisime veel veidi aega päikest ning hakkasime kodu poole sõitma. 

Reisist valminud filmijupp:

Lisas: lend137a 18.05.2019 21:21

Riigikogu kĂĽlastus

Ka 14. mail saime veidi koolist eemal olla. 

Viimaste tundide ajal läksime ajalooõpetaja Tiia Luugiga Riigikogu hoonesse. Kõige pealt pidime läbima turvakontrolli. Siis jalutasime läbi hoone otse istungisaali. Seal tehti väike kokkuvõte, kuidas saalis tavaliselt nõu peetakse, ja võrreldi meie süsteemi teiste riikide omadega. Siis läksime järgmisesse ruumi ja istusime kõik ühe pika laua taha. Mart Nutt rääkis meile naljakatest lugudest, mis Riigikogus tema 8 ametiaja jooksul juhtunud oli. Kui see läbi sai, pidid mõned õpilased ära minema. Kel huviringidesse kiire polnud, liikusid meiega ka Euroopa Liidu hoonesse.

Lisas: lend137a 14.05.2019 21:19

Botaanikaaed

13. mai Botaanikaaia kĂĽlastus oli natuke teistsugune kui eelmisel aastal.

Poole kaheteistkümneks sõitsime Botaanikaaeda ning meid võttis vastu kaks giidi. Pool klassi liikus Piret Otsaga, minu pool Aile Neimaniga.  Meie alustasime väikese matkaga metsas, mis viis rabasse. Alustasime mullaprofiili näitamiseks kaevatud suure augu juures. Sealt sai uurimiseks võtta mulda igast kihist. Meile anti paari peale töövihik, mida ekskursiooni käigus täitma pidime. Pärast pinnase analüüsimist räägiti ka veidi soorauast, mida praegu pole mõtet kaevandada, kuid võib olla meie tulevikumaavara. Rabas uurisime kuivatatud turvast ja kleepisime ühe turbasambla ka vihikusse. Ilm oli jahe ja vihmane, seega jooksime kõik.kohe peahoonesse, kui ekskursioon lõppes. Meile anti pool tundi aega üles soojeneda, süüa osta ja siseruumides ringi vaadata. Siis vahetasime gruppe. Läksime väikesesse majja mullaga katseid tegema. Filtrisime, lisasime happeid ja aluseid ning uurisime, kuidas erinevad mullatüübid nendele reageerisid. Kõik avastused märkisime vihikusse üles. Vaatamata jahedale ilmale, oli meil lõbus ekskursioon. 

Lisas: lend137a 13.05.2019 21:18

Ajarännak 1869

2. mail rändasime aastasse 1869, kus toimus esimene üldlaulupidu. Koolimajas rippusid kaasaegsed ajalehed ja postrid, mis rääkisid meie kuulsatest ärkamisaja tegelastest. Õpilased aitasid ise ka palju kaasa ürituse korraldamisele. Iga klass tegi ühe lipu ja postri. Viie sendi eest müüdi ka Reaali Poisi eriväljaannet Reaali Postipoiss.

Päev algas aktusega. Lastekoor esines “Lauljate tervitusega” ning pidi siis ruttama laulupeo ettelaulmisele. Teiste päev jätkus ajastule vastavate tundidega. Esimeseks oli inglise või vene keele, siis eesti keele, kehalise ja fĂĽĂĽsika tund.

Sööklas pakuti mulgiputru. Kui kõhud olid täis, mindi spordiväljakule ja tehti drooniga pilti.

Kella 12 paiku hakkasime pika rivina jalutama Kalevi spordikeskuse suunas. Selleks ajaks jõudsid ka koorilauljad tagasi. Korrakaitse hoolitses selle eest, et me ohutult üle tee saaks. Osa inimestele ei meeldinud see, et me liikluse peatasime, kuid teised jälgisid meid huviga ning lehvitasid ja naeratasid meile. Lehvitasime oma Torma pasunakoori lippu ning proovisime ka vahel laulu üles võtta.

Spordihallis lugesid meile ärkamisaja tegelasteks riietunud õpetajad ja gümnasistid ette oma tegelaskujude kõnesid. Kuna naisi laulupeole ei lubatud, siis esinesid ainult poiste- ja meestekoor. Neid dirigeerisid Reaalkooli vilistlased, nende hulgas ka Rasmus Puur. Ka teised koolid aitasid üritusele kaasa- meile esines ka GAGi ja 21. kooli pasunakoor.

Peo lõpus kutsuti kõik inimesed platsile ning me tantsisime ja mängisime tund aega.

Lisas: lend137a 02.05.2019 16:55

Teaduspäev

2. aprillil tähistasime teaduspäeva. Meid külastasid Reaalkooli vilistlased, kes rääkisid klassidele midagi oma tööalalt. 3. tunni ajal läksime koos mitme klassiga aulasse ning Lauri Vahtre rääkis meile Eesti vabadussõjast. 5. tunnil jutustas meie klassile Eesti Energias töötav Tanel Joon. Ta seletas erinevate energiaallikate olulisust ning eeliseid. Ta tõi välja nii nende häid kui ka halbu omadusi. Põhirõhk oli taastuvatel energiaallikatel ja nendega seostuvatel plaanidel, mille täide viimine on väga kulukas, kuid mis oleksid väga kasulikud. Näiteks üks mõte on ehitada 250 meetri pikkuse diameetriga tuulegeneraator. Teaduspäev oli väga hariv nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Lisas: lend137a 02.04.2019 21:17

Mälestusväli

29. märtsil tegime teise ühiskonnaõpetuse tunni ajal väikese ekskursiooni. Sõitsime bussiga Piritale, et minna vaatama okupatsiooni ajal hukkunud inimestele pühendatud mälestusvälja. Selle sissepääsu juures oli elektrooniline tahvel, kust sai otsida oma sugulaste nimesid ja uurida välja, millise ruudu sisse ta oli märgistatud. Mälestusväli oli väga kaunis ja selle seinad olid meist ligikaudu 5 korda pikemad. Kõik otsisid hoolega tahvlitelt oma sugulaste nimesid. Mõned leidsid ka.
Ehitise väline linnapoolne kĂĽlg oli eriti vapustav- seal oli tuhandeid metallist mesilasi ja nende keskele oli kirjutatud Juhan Liivi luuletusest “Ta lendab mesipuu poole” ĂĽks lause: “Ja rändavad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded.”
Siis jalutasime trepist üles ja uurisime teabetekste, mis rääkisid kommunistliku terrori kohta, ning nende kõrval asuvaid kohakive. Seina olid uuristatud ka kuuliaugud, mille sisse vaadates nägi pilte mõndadest hukatutest või vangistatutest.

Emma

Lisas: lend137a 29.03.2019 17:18

Taani päev 2019

28. märtsil tähistasime Taani Päeva. Nagu kombeks, oli koolimaja kaunistatud Taani lippudega, mis rippusid treppide vahel. Seekord oli ka palju uusi plakateid huvitavate faktidega taani kommetest, teadusest, arhitektuurist ja muust. Esimesel korrusel oli 13. sajandi Taani sõduri makett, kus sai oma näoga pilti teha ja pildistajate vahel loositi välja auhind.
Mängud ja võistlused olid samad, mis eelmistel aastatel. Ühel vahetunnil tehti aulas viktoriin, kus osalejad pidid minema paremale või vasakule poole joont, sõltuvalt sellest, kas väide oli tõene või väär. Võitja sai endale suure Lego komplekti.
Kuna maaailmakuulsad Lego klotsid on pärit Taanist, siis toimus aulas ka Legodega ehitamise võistlus. Meie klassist läksid võistlustulle Rednar, Tormi, Marken ja Aleks. Kõikidel klassidel tulid väga huvitavad ehitised. Päeva lõpu poole tehti veel üks viktoriin, kuhu iga klass saatis neli klassikaaslast.
Taani päeva tähistamine on väga lõbus traditsioon ja ma loodan, et see jätkub veel kaua.
Emma

Lisas: lend137a 28.03.2019 19:45

KUMU kĂĽlastus

14. märtsil käisime Kunstimuuseumis Konrad Mägi teoseid vaatamas.
Väga huvitav oli näha, kuidas tema stiil aja jooksul muutus. Konrad Mägi on loonud nii palju erinevat tüüpi maale, et kõik tema looming ei mahuks ühte muuseumisse ära. Seetõttu keskendus see näitus tema maastikumaalidele.
Meie giid rääkis Mägi erinevatest eluetappidest ja kuidas need tema loomingut mõjutasid. Kõik erinevad arengujärgud olid erinevates ruumi osades. Oma karjääri alguses maalis noor kunstnik Norra loodust. Oli näha, et ta alles otsis oma stiili. Siis kolis ta Saaremaale ja tegi seal puäntillismi stiilis mitu teost, tema käekiri hakkas juba välja kujunema. Peale seda hakkas ta oma piltidel pilvedega mängima. See osa meeldis mulle kõige rohkem. Viimased teosed olid palju süngemad ja tumedamates toonides kui teised. Seda mõjutas tõenäoliselt tema haigus ja lähedaste surm. Mägi teoste tausta kuulamine oli mõnes mõttes isegi huvitavam kui nende vaatamine.

https://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=83563371
http://konradmagi.ee/en/works/vilsandi-motif/
https://www.pinterest.com/berecz_agoston/konrad-m%C3%A4gi/

Lisas: lend137a 14.03.2019 12:07

G5 koolide õpilasvahetus

5.-7. veebruaril oli võimalus G5 koolide õpilastel üheks päevaks kooli vahetada.
Vahetusest võtsid osa Tallinna Reaalkool, Tallinna 21. Kool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Prantsuse Lütseum ja Inglise Kolledž. Kandideerimiseks pidi saatma meili. Mina pääsesin Kahekümne esimesse kooli, just sinna kuhu kandideerisin.
Kui ma kella kaheksas kooli tulin, ei osanud midagi ennustada. Olin kooli ainult väljastpoolt näinud ja ei kujutanud ette, et see nii suur on. Kõikjal oli nii avar ja valge ning see meeldis mulle väga. Keskel oli suur plats, kus olid maas kotttoolid, seintel õpilaste kunstiteosed ja lagi koosnes klaasist. Interjööri poolest on 21. tõesti vapustav!
Tunnid kestsid 45 minutit ja vahetunnid, kaasaarvatud söögivahetunnid, olid 15 minutit, sellest söömiseks puudu ei jäänud, sest järjekorrad polnud väga pikad. Koolikell ei kõlanud nagu traditsiooniline kell, vaid oli rahulik muusika.
Tunnid, kus ma käisin, olid õpilasfirmade tund, ajalugu, vene keel, robootika, keemia ja hispaania keel. Kõik need tunnid olid kas koos 10. või 11. klassiga. Õpetajad olid kõik väga meeldivad ja tunnid väga huvitavad. Ühe päevaga ei oska öelda, millised need tunnid üldiselt on, sest see oli vaid üks kord ja uus koht äratab rohkem tähelepanu ka, aga mulle väga meeldis seal, nii see õpetusviis kui ka õhkkond.
Reaalkool on mulle väga kallis, aga 21. jättis hea mulje ja ka seal koolis oleks tore käia.

Emma

 

https://21k.ee/img_1262/

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tallinna_21._Kool

Lisas: lend137a 07.02.2019 05:34

Enne jõuluvaheaega

Viimasel koolinädalal aastas 2018 toimus meil palju lõbusaid üritusi ja tegevusi.

17. detsembril oli Salmes Advendikontsert, kus esinesid koorilauljad, tantsijad, bänd ja ka mõned sooloesinejad. Kontserdi lugu rääkis sellest, kuidas taheti üht vana talumaja maha müüa, aga lõpuks sai see pere aru, kui väärtuslik see maja on. Tantsijad ja lauljad jäljendasid tegevusi ja rääkisid lugusid, mis olid seal majas toimunud. Esinemised olid jaotatud nelja aastaaja vahel, alustades kevadest, lõpetades talvega.

Esinejatega oli näha üht seaduspära: mida vanemast klassist, seda väsinum inimene välja nägi. Algklasside lapsed olid loomulikult väga energilised, kuid gümnasistid andsid endast parima, et näha välja ärkvel. Vaatamata väsimusele, tulid esinemised hästi välja. Kõik võtsid end väga hästi kokku ja panid esinemisse palju emotsiooni.

18. detsembril käisime klassiga kinos vaatamas filmi “Eia jõulud Tondikakul”.  Film rääkis sellest, et Tondikakul soovitakse kogu mets maha raiuda, aga Eia ja ta sõbrad saaksid seda takistada, kui nad tõestavad kaitsealuse liigi pesitsemist sellel alal. See oli huvitav ja hästi filmitud ning noor peategelane oskab väga hästi näidelda. Soovitan ka teistel seda filmi vaadata.

20. detsembril pandi kooli koridori püsti Kalevlaste Maleva näitus. Sõjamehed tutvustasid meile igasuguseid sõjarelvi ja kuidas neid kasutada. Need olid muidugi mängurelvad, aga need olid rasked ja neid sai samamoodi laadida, nagu päris relvi. Näituse tõttu olid mõned tunnid kümne minuti võrra lühemad ja kõikidel klassidel oli üks pikem vahetund, mille jooksul nad said sõjatehnikat uurida.

21. detsembril toimusid igasugused töötoad. Töötoad kestsid veidi üle kahe tunni ja siis toimus klassijuhataja tund. Mina isiklikult käisin Gregoriuse koraali töötoas, kus õpetati vanaaegse noodikirja lugemist ja selles stiilis laulmist, kuid oli ka palju teisi valikuid, näiteks plakati disainimine ja Piret Otsa ringmängud. Kõige toredam on see, et viimasel päeval polnud üldse koolitunde.

Kuna kõik reaalikad olid väga väsinud ja kõigi mõtted olid juba vaheajal, oli väga tore, et viimasel nädalal saime rohkem lõbutseda.

Emma

Lisas: lend137a 21.12.2018 10:54