Arhiveeritud - kategooria: ‘R-õpe’

Riigikogu külastus

Ka 14. mail saime veidi koolist eemal olla. 

Viimaste tundide ajal läksime ajalooõpetaja Tiia Luugiga Riigikogu hoonesse. Kõige pealt pidime läbima turvakontrolli. Siis jalutasime läbi hoone otse istungisaali. Seal tehti väike kokkuvõte, kuidas saalis tavaliselt nõu peetakse, ja võrreldi meie süsteemi teiste riikide omadega. Siis läksime järgmisesse ruumi ja istusime kõik ühe pika laua taha. Mart Nutt rääkis meile naljakatest lugudest, mis Riigikogus tema 8 ametiaja jooksul juhtunud oli. Kui see läbi sai, pidid mõned õpilased ära minema. Kel huviringidesse kiire polnud, liikusid meiega ka Euroopa Liidu hoonesse.

14.05.2019

Botaanikaaed

13. mai Botaanikaaia külastus oli natuke teistsugune kui eelmisel aastal.

Poole kaheteistkümneks sõitsime Botaanikaaeda ning meid võttis vastu kaks giidi. Pool klassi liikus Piret Otsaga, minu pool Aile Neimaniga.  Meie alustasime väikese matkaga metsas, mis viis rabasse. Alustasime mullaprofiili näitamiseks kaevatud suure augu juures. Sealt sai uurimiseks võtta mulda igast kihist. Meile anti paari peale töövihik, mida ekskursiooni käigus täitma pidime. Pärast pinnase analüüsimist räägiti ka veidi soorauast, mida praegu pole mõtet kaevandada, kuid võib olla meie tulevikumaavara. Rabas uurisime kuivatatud turvast ja kleepisime ühe turbasambla ka vihikusse. Ilm oli jahe ja vihmane, seega jooksime kõik.kohe peahoonesse, kui ekskursioon lõppes. Meile anti pool tundi aega üles soojeneda, süüa osta ja siseruumides ringi vaadata. Siis vahetasime gruppe. Läksime väikesesse majja mullaga katseid tegema. Filtrisime, lisasime happeid ja aluseid ning uurisime, kuidas erinevad mullatüübid nendele reageerisid. Kõik avastused märkisime vihikusse üles. Vaatamata jahedale ilmale, oli meil lõbus ekskursioon. 

13.05.2019

Mälestusväli

29. märtsil tegime teise ühiskonnaõpetuse tunni ajal väikese ekskursiooni. Sõitsime bussiga Piritale, et minna vaatama okupatsiooni ajal hukkunud inimestele pühendatud mälestusvälja. Selle sissepääsu juures oli elektrooniline tahvel, kust sai otsida oma sugulaste nimesid ja uurida välja, millise ruudu sisse ta oli märgistatud. Mälestusväli oli väga kaunis ja selle seinad olid meist ligikaudu 5 korda pikemad. Kõik otsisid hoolega tahvlitelt oma sugulaste nimesid. Mõned leidsid ka.
Ehitise väline linnapoolne külg oli eriti vapustav- seal oli tuhandeid metallist mesilasi ja nende keskele oli kirjutatud Juhan Liivi luuletusest “Ta lendab mesipuu poole” üks lause: “Ja rändavad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded.”
Siis jalutasime trepist üles ja uurisime teabetekste, mis rääkisid kommunistliku terrori kohta, ning nende kõrval asuvaid kohakive. Seina olid uuristatud ka kuuliaugud, mille sisse vaadates nägi pilte mõndadest hukatutest või vangistatutest.

Emma

29.03.2019

KUMU külastus

14. märtsil käisime Kunstimuuseumis Konrad Mägi teoseid vaatamas.
Väga huvitav oli näha, kuidas tema stiil aja jooksul muutus. Konrad Mägi on loonud nii palju erinevat tüüpi maale, et kõik tema looming ei mahuks ühte muuseumisse ära. Seetõttu keskendus see näitus tema maastikumaalidele.
Meie giid rääkis Mägi erinevatest eluetappidest ja kuidas need tema loomingut mõjutasid. Kõik erinevad arengujärgud olid erinevates ruumi osades. Oma karjääri alguses maalis noor kunstnik Norra loodust. Oli näha, et ta alles otsis oma stiili. Siis kolis ta Saaremaale ja tegi seal puäntillismi stiilis mitu teost, tema käekiri hakkas juba välja kujunema. Peale seda hakkas ta oma piltidel pilvedega mängima. See osa meeldis mulle kõige rohkem. Viimased teosed olid palju süngemad ja tumedamates toonides kui teised. Seda mõjutas tõenäoliselt tema haigus ja lähedaste surm. Mägi teoste tausta kuulamine oli mõnes mõttes isegi huvitavam kui nende vaatamine.

https://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=83563371
http://konradmagi.ee/en/works/vilsandi-motif/
https://www.pinterest.com/berecz_agoston/konrad-m%C3%A4gi/

14.03.2019

Kuidas gloobus paberile joonistada?

Tänases R-õppe tunnis otsisime vastust küsimusele kuidas kogu Maa kaardile joonistada. Teadaolevalt on maakera ümar, meil klassis ripub aga tasapinnaline maailma kaart. Õpetaja Ene Saar tuli meile seda selgitama. Saime teada, et gloobusel on ekvaator, mis jagab selle põhja- ja lõunapoolkeradeks. Lisaks sellele jookseb ülevalt alla algmeridiaan, mis jagab gloobuse omakorda ida- ja läänepoolkeradeks. Apelsini koore abil joonistasime meiegi kera paberile ja saime teada, et ekvaatori lähedal on maailma kaardil kujutatu üsna täpne, mida pooluste poole, seda ebatäpsemaks kujutised muutuvad, sest pooluste juures on kujutised välja venitatud.

Apelsinid sõime muidugi ära.

02.09.2013

Orienteerumine vanalinnas

Sel aastal õppisime palju tundma kompassi, tingmärke kaardil ja kaardi järgi orienteerumist ning kordasime ilmkaari. Sel korral saime kaasa kompassid, mille õpetaja laenas suurest majast. Me oleksime võinud kompassina kasutada ka iPade, kuid õpetaja lõi põnnama, kartes, et keegi võib tänaval lapselt sellise peene elektroonilise vidina ära krabada.

Päev oli palav ning õpetaja ei tahtnud, et me ringi tormame, arvas, et mõistlik on rahulikult jalutada. Kui olime kokku leppinud, kuidas tegutseda, kui ära eksime, asusime paarikaupa orienteeruma ja küsimustele vastama. Ja jällegi, meie kartliku õpetaja rahustamiseks, pidime aeg-ajalt Raekoja platsilt läbi jalutama. Kui kokkulepitud ajal Raekoja ukse ees kohtusime, selgus, et lühikese jala trepi astmete arv jääbki saladuseks, sest pea kõigil olid erinevad vastused.

Seejärel külastasime Raekoja torni. Viimane poiste sats sattus torni täpselt siis, kui kell 12 lõi – kõik ehmusid algul koledasti ja mõnel jäid kõrvad lukku. Torni aknast paistis väga kaugele ja ka meri oli näha. Ka see oli üks tore praktiline koolipäev.

03.06.2013

R Р̵ppe keemia tunnid

Käisime jälle suures majas – seekord kahes keemia tunnis, kus õp. Toomas Kangro õpetas meile, kuidas tähelepanelikult kuulata, juhendeid järgida ja katseid teha. Oli natuke õudne ja ärev tunne – mõni katse oli natuke ohtlik ka. Eriti tähelepanelik tuli olla silmadega, et oma sõrmi silma ei topiks või aineid laiali ei pritsiks. Kandikutel oli palju aineid, mida omavahel kokku kallasime. Mõnel juhul muutus katseklaas soojaks, mõnel juhul külmaks, mõnel juhul muutus klaasi sisu värviliseks, siis jälle läbbipaistvaks. Ega enam ei mäletagi, miks see kõik juhtus, meelde jäi aga see, et igal ainel on oma ülesanne.

17.05.2013

ÕHUS ON ELEKTRIT e füüsika tund õp. Toomas Reimanniga.

Alati on koolipäev palju toredam, kui R-õppe tundides käivad õpetajad suurest majast. Täna käis meil õp. Toomas Reimann – tema on füüsik ja aitas meil teha vooluringi, lugedaq joonist ning ise see vooluring tööle panna. Korras vooluringist andis märku põlev elektripirn – tõsi, mõni unustas lüliti vooluringiga ühendada, kuid see viga sai ikka parandatud. Proovisime jada- ja rööpühendust. See oli põnev, kahju, et tund ainult 45 minutit kestis – oleks soovinud enam katsetada ja vaadata, mis juhtub.

IMG_0076 IMG_0078

01.03.2013

JÕUD, LIIKUMINE JA KRAANADE EHITAMINE.

R-õppe tunnis õpetas õp. Ahti Pent meid ehitama kraanasid ning pani mõtlema selle kuidas suudavad kraanad kergitada maast väga-väga raskeid asju. Selgus, et see polegi väga raske mõistatus vaid lihtne füüsika. Nipp on jõuõlgades ja rullikutes nende vahel.  Hakkasime enda kokku pandud kraanadega puiduklotse tõstma ning kõige kergemat ja raskemat välja selgitama. Selgus ka, et õpetaja juhendamise kuulamine oli suure strateegilise tähtsusega. Kes kohe ise tegutsema hakkas, sel tuli palju tühja tööd teha ja aega läks raisku. Küll oli tore tund!

31.01.2013

Teadusbuss koolis

Suures majas on teaduspäev ning meiegi käisime seal füüsika katseid vaatamas. Tehti pauku ja lastei arvata, mis värvilise vedelikuga juhtub, kui seda erinevatesse lahustesse valada. Mõni ennustus läks täppi, mõni mitte. Hannes pidi aga õhupallidesse grillvardaid toppima – lõpuks jäi üks pall ka terveks. Vaatasime, kuidas võimelda ilma võimlemiseta ja mis juhtub kuuseehtega, kui seda staatilise elektriga hõõruda. Oli tore tund!

13.04.2011