Arhiveeritud - kategooria: ‘3. klass’

R-Ă”ppe tunnid – keemia ja bioloogia

Me kÀisime sellel nÀdalal kahes R-Ôppe tunnis. Esimene oli keemia ja teine
mikroskoobitund. Keemiasse lÀksime teisipÀeva hommikul 7:50 ja mikroskoobitundi
kolmapĂ€eval. Keemias tegime katseid Ă”hu kohta. NĂ€iteks ĂŒhega kontrollisime me hapniku ja
teisega CO2 sisaldust Ôhus.

Mikroskoobitunnis uurisime liblikaid. Me pidime seal neil
erinevaid kehaosi ĂŒles leidma ja pildistama. Saime nĂ€iteks teada et liblikate tiivad
koosnevad pÔhiliselt tiivasoomustest. MÔlemad tunnid olid vÀga pÔnevad.


-kirjutas Jaagup

15.11.2020

R-Ôpe loomaaias

Meie pÀev algas kell 9.30 loomaaia pÔhjavÀravas.
Õpetaja andis meile töölehed ning rÀÀkis mis me tegema peame. Edasi asusime enda gruppiga Â ĂŒlesandeid lahendama.
 
Töölehtedel pidid kirjutama ja joonistama  kĂ”ikidest selgroogsete gruppidest . Seal oli ka ĂŒks ristsĂ”na mis oli pĂ€ris raske.  Loomaaed oli tĂ€iesti tĂŒhi ning ilm oli nagu tellitud. Me pidime olema kell 11.00 lÀÀnevĂ€ravas ,sest seal oli meil söögi paus.
Kui lĂ”una söök söödud asusime tagasi ĂŒlesandeid lahendama. Meie kooli pĂ€ev lĂ”ppes kell 12.30 loomaaja pĂ”hjavĂ€ravas.
-kirjutas Iris

09.11.2020

Matk Aegviidus

Ühel neljapĂ€eval pidime me Aegviitu minema. Rong hilines tund aega ja et meil igav ei hakkaks, siis tegime kuulamisharjutusi. Õues oli see palju pĂ”nevam!
   
Koha peal jagunesime me kolmestesse gruppidesse, et hakata paberi peale kĂŒsimusi lahendama. Alguses lĂ€ksid poisid metsa, tĂŒdrukud aga alustasid toast. KĂ”ik kĂŒsimused olid looduse kohta.
VĂ€ga paljud Ă”ppisid ka midagi. Mina nĂ€iteks Ă”ppisin seda, et kaslaste kolju on ĂŒmmargune.
     
Sai ka palju vÀrsket Ôhku! Metsas oli rohkelt silte, kust sai palju pÔnevat lugeda.
  Vahepeal ka sĂ”ime. MĂ”ned puidust majakeses, teised jĂ€llegi piknikulaudadel. Hea toit oli. Tuli kohe mĂ”nus tunne sisse, kui said vĂ€rskes Ă”hus kaasa toodud toitu sĂŒĂŒa.
 LĂ”puks jagati auhindu! Kui pĂ€rast aega ĂŒle jĂ€i, saime me maja lĂ€hemalt uurida, panna kokku puslesid ja lahendada vĂ”i lihtsalt vaadata erinevaid ĂŒlesandeid.
Kui me rongile jÔudsime, sÔitsime tagasi. MÔned, kes said loa varem maha minna, lÀksid.
Tore pĂ€ev oli! Saime palju vĂ€rskes Ă”hus olla!â˜ș
– kirjutas Helin

09.11.2020

KlassiÔhtu

28.oktoobril toimus halloweeni teemaline klassiÔhtu. Pidu algas kell 16.00 ja lÔppes kell 19.00. Enne peo algust sÀttisime ja kaunistasime klassiruumi Àra.
Iga laps tĂ”i midagi maitsvat ĂŒhisele toidulauale. Pidu algas tantsu ja söömisega.
JĂ€rgmiseks tegid klassikaaslased meile viktoriini ja bingot. Peale viktoriini mĂ€ngisime nĂ€iteks “Pikka nina” ja “Peitust”. Oli ka aega lĂ”butseda,sĂŒĂŒa ja niisama juttu ajada. Pidu lĂ”ppes muusika kuulamisega ja klassi koristamisega. KlassiĂ”htu oli vĂ€ga lahe ja lĂ”bus!
 
-kirjutas Katarina

03.11.2020

Theodori linnulood #5

Koolivaheajal olin Muhus ja tegin palju linnuvaatlust. Lisaks avastasin enda jaoks 4 lindu, keda ma pole veel kunagi nĂ€inud. Need on musttihane, sabatihane, mĂ€nsak ja metstilder. Musttihane on nagu rasvatihane ainult hallikas ja rohkem musta. Sabatihane on nagu linavĂ€strik ainult tema keha on ĂŒmaram ja nokk pisem. MĂ€nsak on nagu kĂŒnnivarese, kuldnoka ja rĂ€hni ristand, ta rind on musta vĂ€rvi ja valgete tĂ€ppidega, ĂŒlejÀÀnud keha on must. Ma panin ka sööda palli ĂŒles ja rasvatihased kukutasid selle alla nii, et ma pidin selle uuesti ĂŒles panema. Mul kĂ€isid ka sĂ”brad kĂŒlas ja nad tĂ”id meile pĂ€evalilli. Hommikuti oli meie hoovis rasvatihaste parved, et maiustada pĂ€evalille seemnetega.

 

29.10.2020

Kesklinna noortekeskuses

Meie kÀisime klassiga noortekeskuses. Seal nÀidati meile kÔiki ruume, kus sai
igasuguseid mĂ€nge mĂ€ngida. Tegime tutvustusringi, kus ĂŒtlesid oma nime ja
mida hommikuks sÔid ning ka oma suurima unistuse.

Siis kui saime kĂ”igi unistused teada siis hakkas BINGO. Bingos oli kĂŒsimused kus oli kĂŒsitud nĂ€iteks:
kes on Soomes kĂ€inud? Siis pidid kelleltki kĂŒsima kas ta on Soomes kĂ€inud ja
kui ta vastab jah, siis kirjutad ta nime sinna alla.

Kui bingo mÀngitud, siis kleepisime kÔigile valge poole selja peale. Kui oli kÔikidel paberid selja peal, siis pidid hakkama kirjutama kellegi paberi peale mis sulle meeldib tema juures. Me
kirjutasime kÔigile ja kÔik said toredat ja head tagasisidet.

Siis asusime kolmanda mÀngu juurde. Sel mÀngus tehti tiimid ja igast tiimist valiti vÀlja boss.
Boss istus teisel pool lauda ning tema selja taga oli tahvel kus oli pilt. Ta pidi
seda pilti jÀrgi joonistama nii et teised tiimi kaaslased seisid nÀoga tahvli poole
ja hoidsid oma kÀsi selja taga ning pidid seletama mida ta pidi joonistama.

Siis sai meie kĂŒlastus noortekeskuses lĂ€bi ning pidime tagasi kooli minema.
-Kirjutas Valter-

15.10.2020

Theodori linnulood #4

NĂ€dalavahetusel kĂ€isin loomaaias, tĂ€histasime seal minu venna sĂŒnnipĂ€eva. Giidiga tegime röövlindude juures ekskursiooni. Kas teadsid, et loomaaias on Eesti kĂ”ige haruldasem lind ehk habekakk.

Veel on seal vÀga haruldane habekotkas. Ma kuulsin seal veel suurt-kirjurÀhni hÀÀlitsemas. Ja seal on Eesti kÔige suurem lind merikotkas, kelle pikkus on kuni 1m ja tiibade siruulatus on kuni 2,50 m.

Lisaks kÀisime ka veelindude juures, seal nÀgin tuliparte, sinikael-parte, laululuiki, vÀikeluiki, vööthane, hallhane, lumehane, valgepÔsklaglesid, jÀÀkoskel, pelikane, ristparte ja must-toonekurg.

Loomaaias on tore!

15.10.2020

Theodori linnulood #3

KĂ€isin eelmisel nĂ€dalavahetusel Matsalu rahvuspargis. Esimene Ă”htu kĂ€isin matkarajal ja seal kuulsin pasknÀÀri ja suur-kirjurĂ€hni. JĂ€rgmine hommik Ă€rkasime kell viis ja lĂ€ksime Kasari jĂ”ele paadiga sĂ”itma ja seal nĂ€gime suur-laukhane parvi, ĂŒhte merikotkast, hallĂ”giat, rasvatihaseid, sinitihaseid, sookurgi, sinikaelpart, kuldnokki, mustrĂ€staid, kĂŒnnivareseid, hallvareseid, roo-loorkulle, roohabekaid, pöialpoisse ja kĂ€blikut. Õhtul lĂ€ksime kahte lahte, ĂŒhele saarele ja Kukeranda. JĂ€rgmine pĂ€ev lĂ€ksin jĂ€lle matkarajale ja seal nĂ€gin kuldnokka, pruunselg-pÔÔsalindu, sookurgi ja suur-laukhane. Praegu toimub lindude suur rĂ€nne, minge kĂ”ik loodusesse.

-kirjutas Theodor

08.10.2020

Rakett kĂ€is kĂŒlas.

Kaareli ja Uku sĂŒnnipĂ€eval tuli kĂŒlla Aigar Vaigu. Me tegime inimruutu jalgade peal, see on vĂ€ga lahe.

Ta Ă”petas, kuidas teha ise telefoni – see töötab, kui nöör pingul hoida.

Ta Ă”petas veel seda, kuidas teha kĂ”rrepilli – tuleb vĂ”tta kĂ”rs, lĂ”igata ots Ă€ra, tuleb lĂ”igata sisse poole kolmnurk ja ongi kĂ”rrepill valmis.

Siis vĂ”istlesid sĂŒnnipĂ€evalapsed omavahel. Esimeses ĂŒlesandes oli vaja nokamĂŒtsi peale teekotid saada, see ĂŒlesanne jĂ€i viiki. Teises ĂŒlesandes oli vaja topsid ĂŒks haaval tĂ”sta kuni tuli valge tops – selle vĂ”itis Kaarel. See pĂ€ev oli tore! Suur aitĂ€h Kaareli ja Uku emale.

-kirjutas Hugo

01.10.2020

Tund arvutis

https://learningapps.org/3195341

https://learningapps.org/2099608

https://learningapps.org/3199194

https://learningapps.org/9762040

https://learningapps.org/2117765

28.09.2020