145a

Sellel aastal lähenesid Tallinna Reaalkooli 1.-4. klassid teaduspäevale teisiti kui tavaliselt. Rõhk on leiutamisel.

2.-4. klasside õpilastele esinesid leiutajad, inimesed, kes oma töös on seotud leiutamisega või erinevatele probleemidele lahenduste otsimisega. Õpilastele tutvustati, miks üldse inimesed leiutama hakkasid,  leiutamise ajalugu, esimesi leiutisi ja praegusi leiutisi.  Saadi teada, et leiutaja võib töötada üksinda või koos meeskonnaga. Väga tore mõte, mis kõlama jäi, oli, et haridus annab vabaduse – vabaduse tegeleda tulevikus täpselt sellega, millega soovime.

1. klassidele tutvustasid oma leiutisi meie enda õpilasleiutajad. Noored selgitasid, milline probleem neil tekkis ning kuidas nad seda lahendada püüdsid, milliseid lahendusi leiti ja milline leiutis siis lõpuks välja tuli. Eriti tore oli näha, et mõnel lapsel oli idee ja kujutlus oma leiutisest, kuid mõnel oli valminud ka täiesti töötav prototüüp või masin. Tore oli mõistmine, et leiutis ei pea olema suur ja keeruline vaid see võib olla väike ja lihtne.

Järgmine osa päevast kulus leiutamiseks. Lastele tutvustati probleemi avastamist ja püstitamist. 1. ja 2. klass leiutasid koos. Probleem, mida lahendati, oli varjupaikade loomade igavuse peletamine. Arutleti, millised tingimused on varjupaiga loomadel, millised loomad on varjupaikades ja kui neid jalutama ei viida, siis on neil seal igav. Õpilased töötasid 4-liikmelistes rühmades. Kõigepealt vaadati üle „ehitusmaterjal“ ning siis hakati kujutlema, mida loomad varjupaikades teha tahaksid. Noorleiutajate ideed olid väga mitmekesised ja lennukad, loomadele mõeldi kohti peitu pugemiseks, võimlemiseks, jooksmiseks, ronimiseks, müramiseks, söömiseks ja ujumisekski. Oma töid tutvustati kaaslastele.

Päev lõppes leiutajate võistlusega. Igast klassist oli 4 võistlejat, võistkonnad moodustusid aga nii, et igas oli üks õpilane esimesest, üks teisest, üks kolmandast ja üks neljandast klassist. Võistkonnad pidid olemasolevate vahenditega lennumasina ehitama.

Käisime Reaalkooli puutööklasis õp Ahti juures geomeetrilisi kujundeid ja nende omadusi kordamas. Puidust klotsidest oli väga tore kolm-, neli- ja viisnurki või ruutu kokku panna.

Saime teada ka erinevate liideste nimetusi – ise kasutame iga päev koolis liimi, paljudele tuli tuttav ette ka nael ja kruvi. Põnevaimaks osutusid nöörliides ja tappliides. Pidime need järgmiseks aastaks meelde jätta.

Loodusõpetuse tunnis käisime õppekäigul kevadlillede näitusel. Käik ise oli väga lühike, sest juba mitu aastat korraldab bioloogiaõpetaja Tiina Talvi Tallinna Reaalkoolis sellist toredat näitust. 

Igal lapsel oli kaasas tööleht lillede piltidega ning nüüd oli vaja kindlaks teha, kas kõik lilled, mis töölehel, on ka näitusel. Koduste abiga oli vaja selgitada, millised neist taimedest on looduskaitse all, millised on mürgised ja mida saab kasutada ravimtaimena.

Väga tublid lapsed oskasid värviliste piltide järgi paljusid kevadlilli järgmisl tunnil nimetada.

Tallinna Reaalkool rändas ajas tagasi 150 aastat … taaslavastati esimene laulupidu koos simmaniga. Meie klass sai loosiga Ambla koori rolli. Kuna tol ajal laulupeole naisi ei lubatud, siis esinesid ainult meeskoorid. Rongkäigus ja peol võisid ikka tüdrukud ka osaleda. Ettevalmistus võttis päris pika aja. Lipu õmbles meile Koidu ema, kes kasutas hiljutise Ambla valla lipu ja vapi värve.  

Lapsed tõid fotosid laulupeo ajaloost ning oma lähedast või enda pilte pidulistena.

Päev algas gümnasistide Annika ja Elina esitlusega laulupidude ajaloost. Tüdrukutel olid seljas oma kodukoha rahvariideid.

Seejärel kogunesime saali, et koos üks laul laulda, pikniku pidasime koolihoovis ja siis tehti suurejooneline foto kõikidest reaalikatest kooli staadionil.

Rongkäigus kõndisime 4-kaupa läbi linna Kalevi Spordihalli. Ilmataat just ei hellitanud. Laulupidu oli vägev, koos ajalooliste isikute kõnede, pasunakoori ja meeskooriga. Pidu lõppes simmaniga, mille lõpuni ka meie klassi 10 õpilast vapralt vastu pidasid.

Tore on, et lapsed olid võimalikult ajastutruult riides ning paljudel oli toidukorv või -komps tänapäevase kilekoti asemel kaasas.

Käisime klassiga õppekäigul, kus meile räägiti sellest, kuidas inimesed maailma reostavad. Kõlama jäi tore mõte: me pole seda maailma saanud päranduseks oma vanematelt ja vanavanematelt, vaid me oleme selle võtnud laenuks oma lastelt ja lastelastelt … 

Tutvusime erinevate materjalidega ning arutasime, miks on vaja asju taaskasutada, mitte tekitada prügi või hävitada loodust puid raiudes, loodusvarasid kaevandades või elusolendeid küttides.

Kaasas oli igaühel üks vana ajaleht, mis tükikesteks rebiti ning koos veega pudruks mikserdati. Seejärel hakkasid lapsed paberipudrust liigset vett väljutama ja massi kuivatama. Lõpuks pandi paber uuesti ajalehe vahele kuivama ning nii võtsime me need kooli kaasa, kus nüüd teeme sellest seinapildi või kaardi.

Loo kirjutas Maico

  

8. aprillil käisime me klassiga balletti vaatamas Estonia teatris. Me nägime kuidas tantsiti balletti. Me tantsisime ise ka. Tüdrukud panid rõngas-seelikud selga ja poisid panid kroonid pähe. Saime teada, et ballett sai alguse Itaaliast ja kuulsaks tegi selle Prantsuse kuningas Louis XIV.

Mulle meeldis balleti kohta teada saada.

Loo kirjutas Hanna-Britt

 

Esmaspäeval, 1.aprillil tegime kunsti tunnis muru-peetsusid. Mulle meeldis teha muru-peetsusi. Me olime neljastes ja kolmestes rühmades. Kõigepealt pidime võtma suka ja suka kinnise otsa katki lõikama ja kinni siduma. Peale seda läksime õue ja seal panime suka sisse mulda ja saepuru. Ja sidusime suka kinni. Lõpuks kaunistasime ja kastsime peetsusi. Nüüd on meie muru-peetsud aknalaua peal. Ma loodan, et kõigil oli lõbus.