145a

2.-3. mail toimus Viljandis Viljandi Jakobsoni koolis geograafiaolümpiaadi lõppvoor. Startisime kõigi Tallinna osalejatega 9.15 G.Otsa tänavalt ning jõudsime kohale juba kaks tundi hiljem. Saime asjad ära panna ja juba varsti jagati lõunaoodet ning avati olümpiaad. 7.-8. klassid alustasid maastikumänguga. Õnneks ilmaga vedas ja oli soe, kuigi üpris tuuline. Maastikumängus tuli osata kooli ümber orienteerudes asimuuti, ilmakaari, kooslusi, kivimeid ja samuti ka tingmärke määrata. Vahepeal oli lõuna ja siis algas multimeedia testi ning kirjaliku töö sooritamine. Multimeedia testiks oli aega pool tundi ning mitte ühtegi abivahendit ei lubatud kasutada. Seal küsiti küsimusi nii Viljandi, maastiku kui ka ajaloo kohta. Kohe peale seda sai alustada kirjaliku tööga, kus sai parki planeerida, oma arvamust avaldada jne. Seejärel sõime õhtusööki ja edasi oli vaba aeg kuni öörahuni. Hommikul oli nagu ikka hommikusöök ning siis ekskursioon Viljandimaal. Ekskursioonil räägiti Viljandimaa maastikust, kooslustest ja ajaloost. Peale seda lõpetati lõppvoor parimate autasustamisega. Kokkuvõttes oli väga tore ja hariv kogemus.

Tekst Rebeka Hinno

Reedel, 2. mail, käis meie klass vaatamas Eesti Noorsooteatris värsslavastust nimega “Lilli”. Etendus rääkis Lilli Suburgi ehk Caroline Suburgi elu- ja kujunemisloost. Ta oli Eesti esimene naisõiguslane, kes võitles naiste hariduse ja nende õiguste eest. Samuti oli ta naisprosaist, naispeatoimetaja, filosoof ja Eesti esimese eestikeelse tütarlastekooli rajaja. Lavastus tõi meile esile nii tema tugevused kui ka nõrkused. Seda etendust saatsid erinevad muusikastiilid ja selle etendamiseks oldi kasutatud erinevaid väljendusviise nagu näiteks räpp. Meie klassile see etendus väga meeldis. Kokkuvõttes oli “Lilli” inspireeriv ning emotsionaalselt mõjuv lavastus.

Tekst Mark Andreas Kivistik

Pilt Anita Uussalu

21.-25. aprillil toimus PEK-i poolt korraldatud tervisenädal, kus iga päev oli vaatluse all erinev teema, milles keskenduti paljudele tervisega seotud aspektidele. Iga päev toimus ka mingi tegevus, mis oli seotud konkreetse päeva teemaga.

Esmaspäeval oli heaolupäev, mille hommikul jagati meile kõigile üks kompliment, mille me pidime päeva jooksul kinkima kellegile, kes seda meie arvates vääris. Komplimente oli erinevaid: ilusa stiiliga, ilusa naeratusega, kõige sõbralikum ja palju muud huvitavat, nagu vahel teeb ka osav diplomarbeit schreiben lassen mõtteid selgemaks. Väga soovitatud oli ka anda kompliment inimesele, keda sa nii hästi ei tunne.

Teisipäeval oli liikumispäev. Sel päeval üllatati meid kohe hommikul kooli peauksel. Täpsemalt pandi meid kükke või kätekõverdusi tegema, et alustada hommikut pauguga, mis andis ülejäänud päevale kohe positiivse noodi.

Kolmapäeva teema oli tudupäev ja une olulisus. Sel päeval toimus söögivahetunnis tekikoti panemise võistlus. Iga klass pidi saatma enda esindaja ning meie saatsime oma klassist Amelia. Ta sai selle ülesandega suurepäraselt hakkama. Sel päeval oli meil ka loeng une olulisusest, kus õppisime väga palju uut.

Neljapäeval oli digipaastupäev, mil iga õpilane, kes soovis, võis saata päeva lõpus/järgmise päeva hommikul PEK-ile pildi, kus on näha eelmisel päeval nutiseadmes veedetud aega. Võistlus käis kõige vähem nutiseadmes olnud tiitli peale. Loomulikult oli ka parimatele auhinnad.

Reede oli tervisliku toitumise päev. Sellel päeval ei toimunud otseselt täpset tegevust, kuid päeva teema tuletas meile meelde, kui oluline on tervislik toitumine ning saime seda ise kodus ja koolis jälgida.

Samal nädalal toimus ka REK Spordikomisjoni poolt korraldatud sammuvõistlus, kus meie klass võttis usinasti osa. Kahjuks me seekord poodiumile ei jõudnud, kuid oli väga lõbus vaadata teiste samme ja pingutada klassi nimel.

Tervisenädal oli väga meeleolukas ja tuletas meile taas kord meelde oma tervise eest hoolitsemise olulisust.

Tekst Anita Uussalu

Pilt Anita Uussalu

Video Hanna-Britt Laokse

2EAF977D-1422-43A0-BF51-ACFC0B352B08

23. aprillil toimus meil tervisenädala raames geograafia tunni ajal loeng teemal “Une tähtsus”. Loengus rääkis meile vaimse tervise õde Kätlin Laas une tähtsusest, kui palju peaksime päevas und saama ja mida peaksime tegema, et une kvaliteet oleks parim. Loengule järgnes ka küsimuste voor, kus arutasime kõiki huvi pakkuvaid teemasid. Ma arvan, et selle loengu ajal said kõik midagi uut ja põnevat teada ning kõigile meeldis loeng väga. Minule endale jäi ergsalt meelde fakt, et vabadel päevadel peaks magama minema enam-vähem samal ajal kui tööpäevadel lähed, aga tund või paar hiljem magama minna on ka normaalne. Loeng oli mõnusa pikkusega ja kõigil oli hea meel, et saime natuke varem oma koolipäeva lõpetada uute teadmistega, mida võiks isegi osav ghostwriting agentur selgelt kokku võtta.

Tekst Konrad Kaarma

Pildid Anita Uussalu

8. aprillil, teisipäeval käisime klassiga Nõval linde vaatlemas ja uurimas. Päev algas, kui kõik olid bussi jõudnud ja hakkasime koos 7.c klassiga liikuma Nõva poole. Kui Nõvale jõudsime, liikusime meie vanasse koolimajja ja 7.c klass liikus Nõva sadamasse. Koolimajas õpetati meile lindude ära tundmist ja tehti loeng üleüldse kõikide lindude kohta. Vaatasime erinevaid videosi huvitavatest lindudest maailmas, vaatasime erinevate lindude pesamudeleid, mängisime mänge jne. Peale lindude üleüldist loengut, õpetati meile ka lindude määramist, saime endale tahvelarvutid, millega hakkasime linde piltidelt tahvlil määrama. Lõpuks saime näha erinevate lindude sulgi ja mune. 

Kui tund oli läbi saanud, läksime õue ja sõime lõunat, milleks oli võileib kooli poolt. Seejärel liikusime edasi Nõva sadamasse vahetades 7.c klassiga kohad, kus hakkasime linde vaatlema ja määrama. Sadamas saime hea ülevaate veekogu lindudest ning saime neid ka vaadata binoklitega ja professionaalse pikksilmaga. Samal ajal täitsime saadud infoga oma töölehti, mida hiljem võiks isegi osav ghostwriter masterarbeit selgemalt kokku võtta. Kui jõudsime tagasi koolimaja juurde, määrasime linde nende laulu järgi koolimaja kõrval pargis. Seda tegime äpiga, mille olime varem koolimajas alla laadinud. Peale huvitavat õppekäiku sõitsime tagasi ja sellega saigi meie koolipäev läbi.

Tekst Hardi Lahe

Pildid Anita Uussalu

2. aprillil geograafia tunni ajal käis meil teaduspäeva puhul külas naine, kes rääkis meile küberkaitsest, mis on selle suurimad ohud ning kuidas küberohte ära hoida. Ta rääkis enda tööst ning arutlesime erinevate küsimuste üle. Ta näitas meile ka ühte huvitavat raamatut, mis rääkis interneti ohtudest ja paljust muust. Ta rääkis meile ka, mida teha, kui sind on internetis mingil viisil ära kasutatud ja kuidas ning kellega täpsemalt võiksid seda arutada ning kellelt võiksid abi küsida. Ta rääkis meile samuti interneti turvalisusest, milliseid andmeid äpid sinult koguda võivad ja ütles meile, et me enda asukohta kindlasti võõrastega ei jagaks. Alles hiljuti oli samuti Eesti Ekspressis üks artikkel tüdrukust, kes korraldas enda sünnipäeva puhul pidzaamapeo ning siis paar sõpra küsisid, kas võivad veel enda sõbrad kutsuda, ning ta ei mõelnud sellest halba, kuid siis järsku hakkasid rahvamassid sisse ja välja käima ning ta ei suutnud seda lõpetada. Aadress oli kõigile snapchattis asukoha jagamise pärast teada ning kuna inimesed nägid, et seal on mingi kogunemine, otsustasid nad, et hüppavad ka läbi. Mulle endale meeldis väga see loeng ning seda oli põnev kuulata, nagu osav ghostwriter österreich keerukaid sündmusi kirjeldaks.

Tekst Mirjam Lina

Pildid Rebeka Hinno

2. mail esimese tunni ajal käis meil teaduspäeva raames rääkimas Ingridi ema Diana Paakspuu, kes töötab ESG strateegilise konsultandina Miltton New Nordicsis, et aidata Eesti ettevõtetel muutuda jätkusuutlikumaks. Oma loengus rääkis ta meile, mis on ESG, mida tema teeb ja mida ESG proovib teha. ESG all mõeldakse “Environmental, social, and governance” ehk jätkusuutlikut ja vastutustundlikut ettevõtlust. Loeng oli väga põnev ja õpetas palju uusi teemasi. Terve tunni jooksul arutasime väga palju ja proovisime ise arvata, mida tähendab ESG. Tunni lõpus tegime kokkuvõtliku kahooti tiimides. Meie üllatuseks sai esimene koht ka auhinna oma tubli töö ees, kommikarbi, mis tõi kohe päeva palju elevust. Suur aitäh Ingridi emale kaasahaarava tunni eest!

Tekst Anita Uussalu

Pildid Anita Uussalu

2. aprillil käis meie klassist kokku pandud väike meeskond oma eelmise klassijuhataja õp. Margiti 3. klassile pidu korraldamas. Seekord toimus pidu Roosikrantsi majas ja otsustasime teemaks võtta lähenevad munadepühad.Jaotasime terve klassi pooleks, üks pool läks välja tegema munadejahti ja teine pool jäi klassi mängima munadepüha teemalist kahooti. Kuna meil jäi aega pisut üle, siis mängis hiljem väljas olev rühm ka meile 5. klassi draamatunnis õpetatud “Ho-Ka-So” mängu. Siis saime vahelpeal jälle kokku ja meisterdasime terve klassiga väikeseid munadepühade loomakesi. Pärast vahetasime ka gruppidega tegevusi. Päeva lõpuks jagasime kõigile ühe küpsetatud piruka ja muffineid ning tantsisime “Just dance”. Siis pidid osad trennide pärast ära minema, aga ülejäänutega mängiti veel üks “Maffia” mäng. Lastelt ja õpetajalt oli tagasiside väga positiivne ja pidu sujus väga hästi ning meil oli seda väga lõbus korraldada.

Tekst Albert Reinman

Pildid Anita Uussalu

29. märtsil toimus Haapsalu Põhikoolis matemaatika võistluse NUPUTA lõppvoor. Tallinna Reaalkoolist olid pääsenud lõppvooru nii 7. klassi tiim kui ka 5.-6. klasside tiim. 7. klasside tiimis oli meie klassist Anita koos Stella (7B) ja Timuriga (7C). Nad olid saavutanud piirkonnavoorus tubli 2. koha, millega pääsesid lõppvooru. Buss lahkus hommikul 8.45 ja Haapsalusse jõuti 10.15. Siis registeerisime ennast ära ning jäime ootama. Varsti algas juba võistlus avalooga ehk akordioni palaga, mis tõi hommikusse kohe rõõmu. Tehti väike sissejuhatus ja juba leidsime end laua tagant ootamas esimesi ülesandeid. Laual oli meile toeks paar maiustust põske pistmiseks, et aju ikka hästi töötaks ja ka roosad NUPUTA pastakad. Nuputamine kestis umbes kaks tundi koos pausiga, millele järgnes kiire lõuna. Lõunaks pakuti makarone hakklihaga, salatit ja morssi. Pärast lõunat saime veel uudistada koolimaja, käia ringi ning jagada oma kogemusi. Märkamatult algaski autasustamine. Tallinna Reaalkoolil läks väga hästi saavutades 7. klasside vanuserühmas 1.-2. koha ja 5.-6. klasside vanuserühmas 2. koha. Igatahes oli korda läinud päev. Juba varsti algaski kojusõit koos toredate mälestustega.

Tekst Anita Uussalu

Pildid Stella Sommer ja Liivi Kõss

7.- 8. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis 40. emakeeleolümpiaadi vabariiklik voor, mille üldine teema oli „500 aastat eestikeelset kirjasõna”, kuhu oli kutsutud meie klassist Rebeka Hinno. Reedene päev algas registreerimisega ja järgmise päeva töötubade valimisega. Peale seda liiguti auditooriumi, kus tervitas meid žürii esimees Andra Kütt-Leedis ja haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi. Kohe algaski seal samas auditooriumis lõppvooru I etappi sooritamine. I etapis nõuti nii fakti teadmisi kui ka loovat kirjutamist. Näiteks näidati esimeses ülesandes ekraanil nelja erinevat aabitsat, mille pidi paberil vanuse järgi reastama või pidid tekstist välja võetud sõnad vanas kirjaviisis ümber kirjutama. Loovaks ülesandeks oli mõtiskluse kirjutamine. See tuli kirjutada eesti raamatu tulevikust 100, 200 või 500 aasta pärast. Pärast töö lõpetamist liikusime kõik koos Tallinna Ülikooli kohvikusse, kus saime maitsvat lõunat ja kogusime energiat II etapiks. II etapi ülesanded olid rohkem analüüsivad v. a kaks õige/vale väite ülesannet. Selles etapis tuli näiteks pildi ja teadmiste järgi kirja panna ühismeedia luule eripärad ning võrrelda kahte teksti. Peale töö kirjutamist oli umbes tund aega enne ühist koosolemist, mille viis läbi Tallinna Ülikooli kirjandusklubi ÜDI. Koosviibimine algas kerge õhtusöögi ja üksteise tundma õppimisega. Edasi moodustati grupid, kellega koos hakati pictionary turniiri pidama. Samuti oli palutud raamatu aasta puhul kõigil üks eriline või vana raamat kodust kaasa võtta ning nendega sai nüüd tutvuda. Järgmisel hommikul kohtusime Rahvusraamatukogu ees, et ennast töötubadesse jagada. Mina valisin haruldaste raamatute töötoa. Seal räägiti meile raamatute ajaloost ja lasti mõningaid huvitavamaid raamatuid sirvida. Hiljem sai veel ise raamatukogus veidi ringi käia enne kui suundusime tagasi Tallinna Ülikooli. Seal pidas meile Forseliuse õpilastest kõne Aivar Põldvee ning tehti töödest kokkuvõte. Seal räägiti kõige kergematest ja raskematest ülesannetest igas vanuserühmas ning loeti ette parim mõtisklus. Lõpetati parimate autasustamise ja kringli söömisega. Kokkuvõttes oli väga hariv ja tore kogemus.

Tekst Rebeka Hinno